[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 17. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Aastad ja inimesed

Saaremaa giidinduse ajaloost (3.)
Autor: Riida Kask
Esmaspäev, 03. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Minu suur armastus on Kudjape kalmistu. Eriti võrratu on ta hommikul vara, kui linnud laulavad ja hommikune päike paistab läbi kastemärgade lehtede.

Selle kalmistu tundmaõppimisel on mulle kasuks tulnud aastatepikkune giidina töötamine, kauaaegne merekultuuri seltsi liikmeks olemine ja sügavuti vast osalemine genealoogia seltsi töös . Sellele lisandub muidugi mu pikaajaline sõprus kalmistuga, alates kuuendast eluaastast . Olen koostanud nimekirja SÜG-i õpetajate haudadest /85 hauda/, merendustegelaste haudadest /188 hauda/. samuti kiriku- ja teatritegelaste kalmudest ja muidugi marsruudi lihtsalt kalmistu tutvustamiseks.

Kuid Kudjapele giidina viin ma turismigruppe väga valikuliselt, ainult neid, kes seda kaunist ja vana kalmistut hinnata oskavad. Kudjape vanim teadaolev matus on aastast 1778 - Fromhold Gustav Liedelicht.

Saaremaa Giidide Ühingust

Peale turismiobjektide on loomulikult vajalikud ka giidid. 22.aprillil 1993.aastal moodustati Saaremaa Giidide Ühing ja võeti vastu ka ühingu põhikiri. Esinaiseks valiti Veera Hani, kes oli selles ametis 1997. aastani. Järgmiseks SGÜ esinaiseks sai Karmela Ollin , kes oli selles ametis 1999.aastani. Peale Karmelat juhtis ühingut Sirje Ess. 2003.aastal võttis juhtimise üle Heli Kakko ja oli esinaiseks tervelt üheksa aastat, kuni 2012. aastani.. Peale Helit oli esimeheks Leonid Siniavski, kuni detsembrini 2014. Temale järgnes Ulrika Mesi, kes astus tagasi 2017 aasta aprillis. Praegu on sellel kohal Elle Mäe.

No kes küll ei tahaks olla hea giid. Kursuste lõppedes 1972. aastal oli meile eeskujuks Arnold Allik. Ta oli väga hea ekskursioonijuht, tema peen huumor ja tore esinemine meeldisid kõigile. Ükskord õnnestus ühel giidil Arnold Allikuga kokku leppida tema linnuse tutvustamist kuulama minna. Alliku jutt oli olnud vaimukas ja tore. Grupp oli väga rahul ja reageeris vastavalt. Eks muidugi kuulaja kirjutas Alliku teksti sõna-sõnalt üles ja järgmine kord rääkis sama juttu oma grupile, kuid turistidelt sellist reaktsiooni, mida ta ootas, ei järgnenud. Ja nii jõudis kuulaja järeldusele: selleks, et ööbiku laulu laulda, peab ise ööbik olema!

Teadmishimu oli suur

Et huvitavalt rääkida, hankisime me materjali, kust ainult sai. Mäletan ühte vabariiklikku tantsupidu, kus meie segarühm ööbis Tallinnas Raua tänava koolimajas.

Koridoris oli stend , millel oli kirjas lugu germaani sõjapealikust Hermannist. Lange Hermann (Pikk Hermann) seostub legendaarse germaani sõjapealikuga , kes võitis pealetungivaid rooma leegione Teutenborgi lahingus 1.sajandil.

Veel on hästi meelde jäänud Saaremaa Muuseumi ja Vene kultuuriseltsi korraldatud baltisaksa kunstnikule Otto Friedrich Theodor von Moellerile / sünd 30. mail 1812/ pühendatud rahvusvaheline konverents. Asjatundjaid oli Eestist ja Venemaalt. Siin sai minule selgeks, et mees, kes 20. sajandi alguses oli seotud Kuressaare linnuse restaureerimisega, ei olnud mitte Otto Friedrich Theodor Moelleri poeg Otto Theodor Ludvig /sünd 1847/, vaid pojapoeg Otto Friedrich Hermann /sünd 1872/, arhitekt, diplomeeritud insener, kes juhatas aastail 1910-1911 linnuse restaureerimistöid.

Väga palju kasu olen saanud Saaremaa Muuseumi poolt korraldatud konverentsidest ja teabepäevadest. Oktoobris 2013 toimus linnuses teabepäev "Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine" Seal esinesid oma ala asjatundjad – Endel Püüa, Tõnu Sepp ja Garel Püüa. Kasu oli suur. Ei saa mööda minna ka 2016.aastal välja antud raamatust “Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses”, autoriteks Garel Püüa, Ragnar Nurk, Tõnu Sepp. See raamat on giidile kui kristlasele piibel. Olen teinud, see raamat kaenlas, palju ringe ümber linnuse, uurides vallide ehitust ja mustreid.

Ja kohe 2016. aastal pälvis see raamat Eesti muuseumide 2016. aasta teadusauhinna trükiste kategoorias.

Väga väärtuslikud giidide jaoks on ka Saaremaa Muuseumi poolt väljaantavad kaheaastaraamatud. Siiani on neid välja antud 13 ja tänavu ilmub neljateistkümnes kaheaastaraamat. . Kõik need trükised täiendavad giidide teadmisi ja rõõmustavad nende silma ja südant. Aitäh tegijaile!

Turiste lähedalt ja kaugelt

Vähem tähtsad selles ketis ei ole ka turistid. Kui ei oleks turiste, no kelle ees me siis kiidaksime ilusat Saaremaad, tutvustaksime oma linnust ja ekspositsiooni.

Pikaajalise giidina töötamise aja jooksul olen juhtinud igasuguseid huvitavaid gruppe. Iga grupp on omanäoline. On gruppe, kes palju küsivad, on gruppe, kes kogu aeg vaikivad, on lauluhimulisi. Kui lauluarmastav grupp saab laulda kas kabelis või kapiitlisaalis, annab see üldisele hinnangule alati palju juurde.

Kõige meeldejäävamad grupid on olnud Riia Akadeemilise Meeskoori seenioride ansambel,. Gruusia lauluansambel, Tartu seenioride segatantsurühm Kusta, kes säras oma elurõõmus. Meelde on jäänud ka Püha Birgitta Theresa Feliciani ordu 12 nunna koos Vello Salo ja Lagle Parekiga.

Oi, kuidas mulle ei meeldi juhtida gruppi tõlgi abil, kuid ometi on mul seda mitmelgi korral teha tulnud.

Endast on jälje maha jätnud ka jaapanlaste grupp 1997. aastal, kelle saatjaks-tõlgiks oli Venno Laul. Enne jaapanlaste saabumist tuli mul tublisti oma teadmisi täiendada nende kultuurist ja kombestikust, mis kohati on meie omast täiesti erinevad. Lugesin raamatuid “Sapporo 72 taliolümpiomängud” ja “Tokio ` 64 olümpiamängud”. Nüüd juba oskasin Kuivastu sadamas gruppi vastu võttes ulatada käe ja teha kummardus ja lausuda “Yokoso”- “Tere tulemast!” Kui lisasin, et seostan Jaapanit alati olümpiamängudega, oligi kontakt loodud. Grupi juht rääkis veel midagi Pierre de Coubertinist, kuid seda mulle ei tõlgitud. Ehmusin, sest teadsin ainult, et Coubertin oli olümpiamängude taassünni algataja ja paljukuuldud nimi. Kuid mul oli kodus ju läbilapitud raamat temast! Miks ma küll seda raamatut ainult pealiskaudselt sirvisin? Lahkudes kinkisid jaapanlased mulle väikese kotikese tervendavate rohtudega, mis on 22 aastat mu öökapil seisnud ja lõhnab tänini. Selle kotikese lõhn peletab minust eemale kõik halvad inimesed ja kurjad vaimud, nagu väitsid kinkijad.

2003.aasta augustikuus juhtisin Moskva ajakirja Turbiznes ajakirjanike gruppi. Nemad saatsid mulle pärast Moskvast mitu eksemplari oma augustikuu numbrit, kus oli juttu ekskursioonist Saaremaal ja isegi minu pilt.

Hiinlaste grupiga linnuses kohtudes olin täiesti segaduses. Minu ees oli palju kiirelt liikuvaid ja pidevalt pildistavaid mustades ülikondades väikest kasvu mehi. Grupp osutus huviliseks, sõbralikuks ja väga suhtlevaks. Eriti pikaks venis hüvastijätt, sest kõik grupi liikmed pidasid oma kohuseks mulle kätt anda ja midagi öelda.

Need on hetked, millal tasub olla giid. Kuid ka minul on paarkümmend aastat tagasi olnud momente , kui ma mõtlesin, et see on viimane grupp, aitab muretsemisest. Sellised mõtted tekkisid pähe õhtuti, kui ma valmistusin järgmisel päeval vastu võtma uut gruppi. Järsku tajusin, et õhtust on saanud öö ja kõrvaltoast kostis vaikset unenohinat . Mina aga istusin ikka veel põrandal oma paberite keskel.

Kui aga järgmisel hommikul helises telefon ja pakuti uusi turiste, läksin ma jälle ja jälle, sest ma armastasin giidi tööd.

Võin kõikide giidide nimel kindlalt öelda, et giidi töö on maailma parim töö. Ükskõik kui hoolsalt töötab inimene oma tööpostil, et tule kellelgi pähe teda kiita, sest tasuks on ju palk. Kuid giidide elu on märksa rõõmsam, sest lahkudes saad alati aplausi ja kiita ning järgmisel kohtumisel aastate pärast langevad emotsionaalsemad lausa kaela, olgugi, et ma neid enamasti ei mäleta, kuid rõõmus olen alati.

Hüvastijätul turistidega tsiteerin Ülo Tuulikut:

Astu hellalt oma esivanemate maal, seal kus elujuhtumiste loomulikkus, nende hea õigus, nende inimlik sisu teevad õnnelikuks ja rikkaks kehva pinnasega saare, inimeste maa vee keskel-Saaremaa. Olge alati tulemas siia kui Teie süda kutsub!


Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Proua kui elav ajalugu
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (22)
Kui kändudele tuleb elu sisse
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Saaremaa on Viljandis esindatud
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda
Kiri tulevastele põlvedele
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (31)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (17)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Mees võis naise riided süüdata
Kommentaarid
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (62)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (31)
Taluapteek vahetab asukohta (5)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (22)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (10)
Merinvest koondas 40 töötajat  (18)
Hoovikohvikud Orissaares uksi ei ava (5)
JUHTKIRI - Kolm ja üks (3)
Tumala lahing kütab jätkuvalt kirgi (32)
Tarvitet massinad ja saunabussid ühendavad jõud (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud