[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Aastad ja inimesed

Pärandkultuuriobjektid Loodes (1)
Autor: Enda Naaber
Esmaspäev, 13. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Olime, Saaremaa rohelised, pea kümme aastat eksisteerinud, mis tähendas aktiivset keskkonnakaitset, kui meie ringis tärkas idee – märgistada üks suur kivi linnalähistel Loodes pühendusega lauljale Heli Läätsele.

Varem olin ma kuulnud, et noored linnast, Nasvalt ja Salmelt on hellitanud kivi Päkapiku nimega. Selle kivi juurde on kunagi lapsepõlve- ja noorusaastatel viinud ka Heli Läätse tee. Me peame aga Heli Läätse tänases päevas  Suure Tõllu naiseks Piretiks, kes kandis kerisekive kokku, kui Tõll sauna ehitas. See on nüüd aga Heli kerisekivi. Aga et ta on Legend, siis  saagu kivi nimeks Legendikivi.

 Legendikivi

Oli 19. juuni 1998. Eelmisel päeval oli kärgatanud kõu, hommikul sadas aga veel pisut. Sõitsime Loodesse ja lõunaks klaaris taeva.

Meid oli paarkümmend loodussõpra kogunenud kivi lähedusse, kui Raegalerii direktriss Lii Pihl hakkas lugema loitsuteksti, mille olin eelmisel nädalal koostanud:
„Legend-laulja Heli Lääts!
Oled külvanud kaua ja heldele maale. Sinu kastemaa on siin kadakate, kivide ja jalgsirajaga, mis viib suure mere juurde.

Ära võõraks jää rahva hinges Saaremaast Floridani. Rohelise maa laul on Sinu hinge ja loomingu põlistanud. Laula ikka ja jälle end vikerkaareks!
Kerisele kuuma, südameisse hellust, mõistmistesse valgust-, see Sa oledki, laulja-legend!“

Me moodustasime sõõri, liikusime mõtlikult ümber kivi. Olin kaasa toonud mõned  väikesed kivid Abrukalt ja asetasin need nüüd Legendikivi juurde. Mõned jätsid Legendikivile lillebukette. Kõnesid me ei pidanud, olime loitsuhetkede sõõris. Ümberringi oli suur vaikus.

Nädal aega hiljem helistasin Heli Läätsele ja rääkisin talle loitsust ja Legendikivist. Veel samal suvel Saaremaal olles külastas laulja Legendikivi.  Ja seal temaga koos olles tabasin, et meie roheliste tegu lauljani veel ei jõudnud. Heli oli kuidagi nõutu. Ja siis ütlesin ma järgmised sõnad: „Usu, see pole mitte hauamärk. Inimestest tuleb luua legende just nende eluajal. Ja neid legende tähistada.“

Läks siiski mõni aeg, et laulja selle Legendikiviga harjus. Igal suvel käis ta Legendikivi juures. Ükskord  helistasid, nad – Heli ja tema abikaasa Peeter Saul: „Ütle, Enda, kus me praegu oleme?“

„Ei oska öelda.“
„Me helistame sulle Legendikivi juurest. Nii mõnus tunne on siin olla... Päike tuli ka välja ja üle tee laulavad rästad.“

Minu ühel juubelisünnipäeval olime kogu rahvaga Legendikivi juures – laulsime ja jõime kuiva veini. Lõbus oli. Jah, iga turist, kes  tuleb selle kivi juurde, peab laulma ühe laulu. Nii ma mäletan seal laulmas literaati ja lauljat Toomas Kuterit, tśehhi poeeti ja heliloojat Jan Buriani, kes külastas Saaremaad  koos Ave Alavainuga 1999. a  ja teisi külalisi.

Poeet Heldur Karmo on pühendanud Heli Läätsele luuleridu:

„Nii palju siin elus jääb saatuse hooleks,
kuid aastaid, mis  jagatud lauluga pooleks
ei kokku üks ühele lugeda saa.
On laulus mu rand, minu roosid, mu maja,
mu Põhjamaa tuisud ning jaaniöö kaja,
on laulus mu armastus, lapsed ja maa...“

Kui Legendikivi oli loitsitud, tuli hakata mõtlema sellele, et see teeviidaga tähistada. Selleks aga tegin kultuuriprojekti, küsimaks teatud rahasummat. Ja seegi sai teoks. Alles aastaid hiljem  pandi kivi juurde ka infotahvel.. Möönsin: elagu Legendikivi!

Aavikute tammed

Loitsisime 15. augustil 2000 Loode tammikus kaks tamme – ühe keeleteadlasele, tõlkijale, kriitikule, publitsistile, eesti keeluuenduse ideoloogile Johannes Aavikule (1880 – 1973) ,
teise muusikapedagoogile ja koorijuhile Joosep Aavikule (1899- 1989). See oli ilus tegu jällegi kaunil suvepäeval.

Pedagoog Helgi Alliku eestvedamisel korrati loitsuteksti: „Tammedes on jõudu ja ilu; inimestes on jõudu ja ilus. Saagu nad ühes ajahetkes kokku. Saagu need kaks tamme endale nimed – Johannes Aaviku tamm ja Joosep Aaviku tamm. Loodus  inimeses ja inimene looduses on kaunis ring, mida ei tohi kunagi lõhkuda. Aastasadadega on tammede elus olnud kasvuaastaid ja tormi.  Aga ikka kõrguvad nad päikesele lähemale.

Valguses sirgub puu, valguses sirgub inimene! Nii nad üheks saavadki!“
Me punusime nende auks 8- meetrise vaniku ja põimisime selle kahe tamme ümber.

Teatavasti on Loode saanud alates 1850-60-ndatest aastatest populaarseks väljasõidu- ja piknikupaigaks. Seal on kõndinud ka Lydia Koidula oma tütardega. Tänases päevas käib Loodes palju rahvast ja mitte ainult linnast, vaid ka turiste. Mida mõelda tammede südamest? Et nad on tugevad puud, sest süda on tugev. See süda ei väsi...

Sel loitsupäeval aga kuulasime veel Leo Filippovi ülevaadet Eesti ja Saaremaa suurematest tammedest, Lii Pihl aga oli teinud ülevaate Loode tammiku ajaloost. Me tõdesime aukartust Aavikute ees, sest nad suutsid oma ajas luua palju. Nad kasvasid meie aega ja jäävad püsima kui legendid!

Eerik Haameri tamm

Läks täpselt kümme aastat ja me olime taas Loodes loitsimas. Seekord tamme kunstnik Eerik Haamerile (1908 – 1994). See oli 15. augustil 2010. Saaremaa Raamatuklubi rahvas sõitis kohale ja nende seas ka kunstniku tütar Liina Haamer Waller ja poeg Joel. Jälle sidus meid sõõr, mille keskel luges loitsuteksti Tõnis Kipper:
„Elus on mõni mees tugev tammena nagu on olnud kunstnik Eerik Haamer. Ta vaimujõud on jätnud sügava jälje eesti kultuurilukku. Nii me tunneme täna end rahvana kindlamalt.

Kuulake, mida tammepuu jutustab! Ta rõõmustab, et inimesed on teda märganud. Kiitus kõigile märkajatele. Kiitus Eerik Haamerile, tema kunstnikuandele, kiitus tema tammele!

Sirgugu veelgi see latv kõrgustesse, sest ka inimesed püüdlevad kõrguste poole...
Inimkond on kord juba selline, et tema vajab eeskujusid.“
Eerik Haameri tamm on 16,5 meetrit kõrge, ümbermõõt 2,4 meetrit. Praegu on veel tamm tähistamata, kuid ma usun, et see juhtub peagi, mil tamm saab teeviida ja infotahvli.

Reeli Kõiva koostatud raamat„Eerik Haamer“ algab kunstniku lapsepõlvega. Ja raamatu autor kirjutab: „Tegin täna 3-tunnise ringkäigu Kuressaares ja tunnen rõõmu, kui palju on siin seda endist alles, seda Haamriaegset Kuressaaret. See on suur väärtus. Ja kujutan ette, et ka inimesed kannavad seda edasi. Sest- Saaremaa on ikka  niivõrd tähtis loomingus. Kui Haamer oleks sündinud kuskil metsade keskel, ta oleks olnud teine kunstnik. Aga siin Saaremaal sündida, see on pannud aluse Haameri loomingule. Ja maaailmanägemisele. On teinud temast suure looja, suure kunstniku...

Haamer oli inimlikult suur. Ta ei olnud loominguliselt kade. Oli toetav, inimlik ja selline mõistev. Seda on rääkinud tema õpilased, nagu Olga Terri, Avo Keerend jt.“

Ka Haameri tammele  punusime lillevaniku ja jätsime siia suure sõnumi: märka ilusat, märka suurt!

Ning me peame rääkima inimsaatustest.
Heiti Talvik: „Meie saatus on püsida tüüril
kõigi lootuste avariiski
ja tõdede vankuval müüril
meelt heita – ning elada siiski.“
Inimese kohta on aga kunstnik öelnud: „Ära mõtle, et sa oled midagi paremat kajakast.“ Ja veel. „Kusagil ei ole taevas nii kõrge ja inimene nii maalähedane kui Saaremaal.“

Loode on rikas kultuurilooline paik tänu oma pärandkultuuriobjektidele. Ja seal on  veel ruumi, et märgistada tammesid inimeste nimedega, näiteks  kunstnik Ilmar Tornile, arvas ühes Kadi raadio kohvilaua jutuajamises Tõnis Kipper.
Nii teeme kultuurilugu, mida keegi teine meie eest ei tule tegema. Oleme ju ajas väga tundlikud, oleme siiralt romantikud, oleme õnnelikud, et meil on rikas kultuurilugu, mida aeg pidevalt täiendab. Iga samm saab kord mälestuseks. Ja olgu see  väike lugu nende sammude  jäädvustamiseks tulevastele põlvkondadele.

Kindlasti aga tahan ma seda märkida, et nende  objektide loomisega on olnud palju tegemisi, kus omad inimesed, kultuurihuvilised on olnud abiks raha ja nõuga. Näiteks linnavalitsuse endine arhitekt Hannes Koppel, kes pani paljus õla alla, kui Legendikivile oli vaja uut teeviita ja infotahvlit.

Aeg teeb oma töö pärandkultuuriobjektide kallal. Loodan aga, et uued põlvkonnad hoiavad neid hoole ja armastusega, kui vaja panna uued teeviidad jne.

... Saaremaal käib palju turiste ja nad uudistavad ka Loodet linnalähistel nagu on siin kunagi jalutanud Lydia Koidula oma lastega.

Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada
Meil on Kuningas, halastav ja armuline
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (2)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (1)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
Oleme kõik tööriistad Jumala käes
Sõna uuristab kivi (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (11)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (31)
Pereansamblid pidasid festivali
Kommentaarid
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (5)
Sõna uuristab kivi (1)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (11)
Vald lammutab Vilsandi vana bioloogiajaama (10)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (31)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (2)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (1)
Kuressaares meenutatakse vabadussõjalasi (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud