[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 15. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Aastad ja inimesed

Raamat siseministeeriumi tööst
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 06. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Vist oli see Tammsaare, kes ühes erakirjas nimetas inimkeha siseorganeid kogusummas siseministeeriumiks. Arstid niisugust summat ei kasuta, neile on elundid kõhukoopas ühed, veresooned sealsamas sootuks teised asjad.

Organismi kui tervikuga tegeleb anatoomia, mille aineks on selle organismi ehitus. Kui selles ehituses on mingi viga, näiteks põletikukolle, siis see on juba patoloogilise anatoomia aine, ent eksib too, kelle meelest sääraseks aineks on üksnes laip ja peamiseks uurimismeetodiks lahkamine. Uurida võib ka problemaatilist proovitükki, mille saamiseks rakendatakse biopsiat. Selle tegemine on uuritavale veelgi ebamugavam kui mõõganeelamine.

Organismi osade talitlust käsitleb (normaalne) füsioloogia. Kui viga ilmneb just talitluses – näiteks veres on liiga palju valgeliblesid -, siis see on patoloogilise füsioloogia objekt. Verejooks lahtisest haavast on näha palja silmaga. Seevastu kehvveresust on näha kaude. Teda peab oskama ära tunda, kusjuures mõlemalt poolt – nii enesetunde kui ka inimese välise käitumise järgi.

Nüüd on Tartu ülikooli kauaaegne füsioloogiaprofessor Selma Teesalu avaldanud oma uue raamatu „Isikupärane toitumine ja soolestik. Hea enesetunne ja tervis algab hästi toimivast soolestikust“ (Tervise Kirjastus, 2019). Teos on küllalt nõudlik, kirjutatud niisiis säärasele mitte-võhikule, kellel juba on mõnesugune arusaamine inimese mikrofloorast, näiteks piimhappebakteritest (vt. näit. https://ecosh.ee).

Autor ise on teenekas serotoniini-uurija. Serotoniin on mitme ülesandega aine, mille rollidest on lihtsurelikule kõige arusaadavam vahest see, et ta üks antidepressante. Selma Teesalu on saarlanna, pärit Laimjala vallast Mustla külast, aga tema isa töötas Kahtla 6-klassilise Algkooli õpetajana ajal, mil seal oli direktoriks Johann Kadarik. Selma Teesalu onupoeg on samuti arstiteadlane, kuid kardioloogias – Tartu ülikooli kauaaegne professor Rein Teesalu.

Toitumise isikupärasust on võrdlemisi lihtne kindlaks teha näiteks piima või ka õunte pealt siis, kui inimene on igatipidi normis ja elab korrapäraselt. Märksa keerulisem on normis püsida ja korda hoida, sest mitte alati ei tee me süüa ise ega oska vastata küsimusele, mis peaks kuuluma meie toidusedelisse ilmtingimata. Ja kaua me niisuguse miinimumiga vastu peame? See küsimus ei sugene üksnes isikupärasusest, kuivõrd näiteks järelemõtlevalt kirjutav inimene kulutab toitaineid märksa teisiti kui jalaarteri puhastusoperatsioonist toibuv ehitusmees, kes kuni taastumise lõpuni ei tohi tõsta asju kaaluga üle 5 kg.

Üht probleemiringi on professor Selma Teesalu sedakorda riivanud aga väga möödaminnes. Mõtlen farmakokineetikat ja toitainete toime tempot. Suhkruhaigete jaoks igavene „teekaaslane“, mis tegelikus elus võib olla nii leivakääru- kui ka klaaskombu-näoline.

Farmakokineetika käsitleb ravimite mõju kiirust, toitainete toime tempo määrab ära näiteks see, kui kiiresti kustub janu. Mõlemad sõltuvad väga paljudest teguritest, isegi sellest, kas ravim on tabletivormiline või looduslik (näit. sarapuupähkel) ja kas teda võetakse ette või tagantjärele (palavike puhul tavaline). Kui tegemist on mitme haiguse üheaegsusega, siis võib tekkida ravimite omavaheline konflikt, mis sageli nõuab dooside muutmist (suhkruhaiguse korral tähendab see umbes nädalapikkust viibimist haiglas) või mõnest ravimist järkjärgulist loobumist, n-ö farmakokineetikat tagurpidi).

Probleemi niiviisi vaadates jõuame juba uue teema juurde. Enam kui kord olen ma tundnud puudust heast eestikeelsest patoloogilise füsioloogia käsiraamatust kodule, kus keegi juba on haige või võib raskesti haigeks jääda. Nohu ma tunnen ära, nagu seda tunneb ka too, kes räägib minuga telefoni teises otsas. Ent kui ebatõhusalt ma hingan, seda taskurätikuga kindlaks ei tee.

Paljud haige-olekud ja tõelised tõved võivadki kas episoodiliselt või püsivalt esineda üheaegselt, mida normaalse füsioloogia õppevahendid niisugustena ei käsitle, sest nad käsitlevad talitlusprotsesse organite või protsesside dünaamika järgi. Ilus on sellekohasest käsiraamatust unistada, kuid iga vanema kooliga arst või arstiteadlane tunnistab kohe, et temale isiklikult käiks asjaomase käsiraamatu kirjutamine üle jõu, sest ta pole kunagi olnud palatiarst (ka mitte nn. üldarst) ega teinud koduvisiite.

Ühtlasi peaks säärane käsiraamat kirjeldama ka patoloogiliste protsesside ravitaktikat üksikasjalikumalt kui põhijooned tervislikust toitumisest. Olgu meil näiteks keemiline element, poolmetall boor (B), üks luutugevdajaid, millega teatud annustes saab sõdida artriitide vastu. Seda leidub kapsas, aga ka õunas. Olgu, aga millises õunasordis kõige tervislikumal kujul, kuna „Talvenaudingu“ ja „Valge klaari“ vahel valitsevad turgu välismaised, seega eriliselt töödeldud sordid? Boori leidub spargelkapsas. Meile lähim brokoli tööstusliku kasvatamise koht on Poola.

Ent enne, kui ma spargelkapsast innukalt soovitama hakkaksin, oleksin ma kohustatud teadma, kuidas poolakad seda ise söövad ja mida nad kõrvale kasutavad. Kogenudki terapeut ei pruugi seda teada, kui ta ise pole kõiki meil kättesaadavaid aed- ja köögivilju „analüütiliselt“ söönud või lugenud erinevaid uurimusi näiteks sibula ravitoimest ajal, mil ületalve hoitud sibul on otsas, kuid uue saagini kulub veel mitu kuud.

Kas professor Selma Teesalu uut raamatut peab tingimata lugema? Vastus on asümmeetriline. Ärge uurige neid retseptikogusid, mis ei käsitle riivamisigi vett, söögikeemiat ja inimese ning toitumise vahekordi nii normis kui ka häirituna. Kui te tahate neis asjus minna süvemale, siis on „Isikupärane toitumine …“ väga sobilikuks stardipakuks.

PS. Tänan südamest professor dr Rein Teesalu, tänu kellele ma vajalikud eluloolised andmed saingi.

25. IV 19 Tähtvere mõisas


Täna loetuimad
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (13)
Ralliauto kahjustas Kaali trahteri seina
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (6)
Muhulane Ivari Vokk jättis Vetteli
Saaremaa koolipoiss kirjutab telesaatesse lugusid
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (1)
Rallinädal tõi politseile 81 menetlust
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (6)
Ott Tänaku maal osteti 1524 euroga
Salme kool lõi kaasa Erasmus+ projektis
Kultuur kirbul - Kartul koos lisandiga
Täiskasvanute õppe nädal täies hoos
Ralli nädalavahetusel veidi vähem praamireisijaid
Mihkel Tanila Lätis pildil
Vutinaised võitsid teise liiga
Nädala loetavuse top 5
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (17)
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (13)
Ralliauto kahjustas Kaali trahteri seina
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (6)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (20)
Kommentaarid
Auto sõitis kesklinnas läbi purskkaevu  (13)
Projekteerija: keskendume lahenduse otsimisele (6)
Pargitud autod segavad probleemi lahendamist (6)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (20)
JUHTKIRI - Jälle häda ralliga (1)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (69)
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga (3)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (17)
Kikas: soojafirma müük oluliselt soojahinda ei tõsta (51)
Kesklinn saab suuremad liiklusmärgid (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud