[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 11. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Aastad ja inimesed

Eesti julgeolek ja maailm
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 11. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

65. sünniaastapäevaks tavaliselt ei kirjutata. Kui ma seda siinkohal kummatigi teen, siis osalt seepärast, et Kaitsepolitsei esimese peadirektori Jüri Pihli (17. III 1954) elupäevadele olen ma juba igaveseks hilinenud. Kusjuures mitte mina üksi. Me kõik. Ma ei ole juhtunud kuulma, et Jüri Pihl oleks kurtnud selle üle, nagu oleks maailm teda unustanud. Pealegi ei olnud ta ise harjunud olema kõikide tähelepanu keskmes. Tõsi, ta tundis oma väärtust, kaasa arvatud vanaduse tulek, aga protokollikohasele ärasaatmisele Kaarli kirikust polnud ta siiski mõelnud. Ta ei põdenud ega pidanud kaua kannatama.

Teiseks põhjuseks on mitmesugused legendid ja müüdid temast, kes ta oli õppinud sõnu valima, ehkki ta oskas rääkida nii ränkade kui ka koomiliste sõnadega, mõtlemata pikalt, kuidas see, mis tal öelda oli, võiks kõlama jääda. Kui mõni probleem teda vaevas, siis ta lausetega ei koonerdanud (üksikute sõnade kaupa Jüri ei rääkinud), peaasi, et juhtumil oleks kriminaalasja sääraseid tunnuseid, mispuhul on vaja kohtumõistmist. Mitte et ta oleks lootnud üksnes kohtule või arvanud, et tõde on ainult kohtu päralt, aga ta uskus võrreldamatult just sellesse, et kui kriminaalmenetlus on nõrk, siis kohtu ülesanne ei seisne kriminaalasjades kohtu-eelse uurimise asendamises. Jüri jälgis tähelepanelikult seadusetäitmise võimalusi ja menetlustaktika otstarbekust.

Ent kui mõni teine probleem ei läinud talle korda, siis ta kas ei alustanudki juttu või oli üldse vait. Näiteks ei huvitanud Jürit intellektuaalse omandi kaitse ja tööstusluure kui süsteemsed teod. Parvlaevaühendus Muhu väinades oli Jüri jaoks ennekõike küsimus praamiehituse ärilisest puhtusest kui tehnoloogilistest uuendustest mootorite ning juhtimisseadmete juures. Jüri üheks viimaseks tööks oli kuhjunud lume kõrvaldamine sellel trassil, mida teenindasid tema osalusega lennufirmad. Aero- ja hüdrodünaamika kui rakendusteadused ei läinud talle minu meelest ikkagi korda.

Lume ärastamine oli Jüri Pihli jaoks praktiline ülesanne, kus lahenduse kiirus oli tähtsam kui lennuaparaatide ning kütuse käitumine õhus, õigemini selle käitumise füüsikaline analüüs. Aerodünaamiline on näiteks toru, mille sees uuritakse lennukitiiva või ka autokere võimalikult efektiivset kuju sõltuvalt selle profiilist erinevatel režiimidel. Hüdrodünaamika samas on teadus vedelike liikumisest vastavalt nendele tingimustele, mille sees või millest väljaspool liikumine toimub, kaasa arvatud liikumine vedelikus endas. Seega uurib hüdrodünaamika näiteks lööklainete levikut, vedelike turbulentsust, vedelike voolavuse kihilisust torudes ja torujuhtmetes jne.

Jüri ei olnud lennukikonstruktor ega materjaliteadlane. Teda huvitas rahvusvaheliste lennumasinate õhushoidmine ning nende liikumine seal, lühemalt öeldes - lennutranspordi efekt nendes oludes, mis on võrdlemisi kättesaadavad (erinevalt näiteks rahuotstarbelisest kosmoses-käigust).

Jüri Pihl reisis palju, kuid mida ta oma väliskäikudel nägi, seda pidi omalt poolt küsima. Talle meeldis väga Ameerika, täpsemalt Põhja-Ameerika lõunapoolne serv. Polnud aga mõtet arutada temaga sealseid poliitilisi arenguid, sest nii kaugel käis Jüri „lihtsalt“ vaatamas meie olemisest erinevaid kohti, minul aga puudus isegi ligikaudne lugemus, käimisest üldse kõnelemata. Nendel teemadel olnuksime mõlemad võhikud, mina veel rohkem kui tema. Võin vaid oletada, et Jürile meeldisid nn valgete ameeriklaste praktilisus ja äärmiselt kokkuhoidlik ajakasutus.

Kellele sobivad nii üks kui teine, see saab valgete ameeriklaste sõbralikkusest kiiresti aru. Võib öelda ka teisiti: väga lähedalt nägi Jüri Pihl Ameerikas seda, kuidas seal osatakse aega juhtida – kunst, mis on Eestis veel kaua haruldane. Selle kunsti üheks iseärasuseks on külalissõbralikkus, mida muide saab samuti mõõta ajas.

Mitte et sõbralikkust võib kuritarvitada, vaid sõpruse sünniga ei tohi venitada. Eesti Vabariigis oli Jüril üsna raske olla tema ise. Põhja-Ameerikas oli see võimalik ainuüksi seetõttu, et seal on see niiviisi tavaline. Kusjuures see iseolemine ei ole seal mitte privileeg, vaid on nn. põhiõigus. Sõprus ja vahenditus kuuluvad seal tolle põhiõiguse juurde.

Võib-olla olidki Jüri eelarvamused Aasia ning Aafrika suhtes tingitud asjaolust, et nondes ühiskondades oled sa esmajoones kogukonna liige ja ühiskonna rituaalsus ei luba sul olla sina ise nõnda, nagu „sulle meeldib“ (parafraas Shakespeare komöödia „As You like it“ /hiljemalt 1600/ pealkirjast). Mulle tundub, et vabadust olla sina ise tõlgendas Jüri Pihl rahvusliku julgeoleku ühe nurgakivina – välja arvatud muidugi teenistusalased suhted. Ta ei olnud neis asjus puritaanlikult kategooriline, aga ta suhtles inimestega siiski teatud distantsilt ja võis aru saada, kuidas teda häiris, kui keegi, olgu või sõber, distantsitaju ehk pikivahe optimumi kaotas. Siis võis suhetesse tulla ja valitsema jääda väga pikk paus, millest Jüri ei hakanudki ootama, millal see paus ükskord ometi läbi saab.

Kas ei olegi nii, et rahvuslik julgeolek (mitte teenistus, vaid üldine mentaliteet) Eestis ei oska kaugeltki mitte alati õigeid pausikohti välja arvutada? Ennekõike käib see küsimus muidugi jooksva poliitika kohta, ent mitte nii väga üldjooneliselt. Minu arvates on näiteks meie Kaitseliitu mõtlematult sageli suvaliselt loksutatud. Mutatis mutandis kehtib see ka munitsipaalpolitsei ja abipolitseinike kohta. Mitte jäägitult, vaid ühe kohustusena muuhulgas tegeles Jüri Pihl regionaalse poliitikaga veel ka siis, kui ta enam SDE-d ei juhtinud, küll aga oli seotud sotsiaaldemokraatiaga selle rahvusvahelises raamistikus.

Lõppude lõpuks oli ka too osa lennundusest, mis oli viimastel aastatel tema leivateenistuseks, regionaalne. Asju selle nurga alt vaadates on regionaalses lennunduses oluline kaubavedu. Mitte ükski muu transpordiliik ei vea kaupu nii kiiresti kui just selleks ehitatud lennukid. Igal pool see nii ei ole, lennunduses on see aga olemuslik. Kaasa arvatud juurdepääs rahvuslikule õhuruumile ja selle läbitavus.

Ei, Jüri Pihl ei jutustanud mulle näiteks viimasest sõnast lennunduse tehnoloogias. Meie rääkisime inimestest, kuid ka näiteks äkilisest siiast. Palju seda ei söö ja minu arvates on pisut saksik teda üksnes maitsta. Teda tuleb süüa mõnuga. Kui Jüri Pihl oli oma õige tuju ja bassi peal, oli temagi mõnus. Tema seltsis võisid ka sina olla sina ise – välja arvatud labasused.

Tähtvere mõisas Friedebert Tuglase sünnipäeval 2019


Täna loetuimad
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann
Laurentiuse kiriku tornist leiti mürsk
Villa Meissneri arendus jõudis poole peale
Orissaare gümnaasium ja Tornimäe kool liidrikohal
Pihtla ja Torgu vabatahtlikud on Lääne regiooni parimad
Kuressaare Soojuse majanduslik tervis on hea (2)
Isehakanud Norra kuningatest
Laadamelu kuulub vankumatult jõulude ootamise aega
Lugeja küsib, jurist vastab
Põllumehed kinkisid igale riigikogu liikmele traktori
SPIK kogus õnneloosiga ligi 600 eurot
Praamireisijate arv liigub rekordi suunas
JUHTKIRI - Elus ajalugu kirikutornis
Nädala loetavuse top 5
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (5)
Purjus mees sõitis autoga katusele  (7)
Metsküla seltsimaja auks peeti tänupidu
Sotsiaalmajas vägivallatseti taas (2)
Jõulukaunistuste ja ilutulestikuga tuleb piiri pidada (5)
Kommentaarid
Pöide kogudus ootab oreli jaoks toetust  (3)
Kuressaare Soojuse majanduslik tervis on hea (2)
Eesti Energia kiidab päikesepaneele (3)
Baltic Workboats ehitab Omaani politseile 50 miljoni eest laevu (19)
Purjus mees sõitis autoga katusele  (7)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (71)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (60)
Tulevane maksusüsteem peab tagama kõigile parema homse (10)
Kuressaare ilutulestik läheb maksma 6000 eurot (32)
Sotsiaalmajas vägivallatseti taas (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud