[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 20. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Aastad ja inimesed

Maaküsimus ja iseseisvus
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 18. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Juhan Peegel ei olnud viinavõtja ning mälestuspudemed siit ja sealt lubavad aimata, et talle ka ei meeldinud, kui viina võtsid noored mehed, kes, kui juba läks tinutamiseks, jõid nagu aamist.

Osalt seepärast ei oskagi ma öelda, kuidas ta suhtus Juhan Smuuli, kes kõigepealt jõi ära ühe pudeli konjakit ning siis alles hakkas mõtlema, mida juua edasi. Vaieldamatult jõudis Juhan Peegel Saaremaa motiivideni märksa varem kui Juhan Smuul Muhu monoloogideni. Ühest motiivist Juhan Peegel mulle ka kord jutustas. Saaremaal antakse alustuseks süüa, ole sa siis omast külast või lähed muidu mööda. Esmalt süüa, seejärel tehakse asja ja juttu. Nii oligi Peeglite majapidamisse – mis see talu muud on – astunud sisse närudes võõras, keda ükski ei tundnud. Poisikesele oli jäänud meelde, et rääkinud pole mees õieti midagi, söönud aga küll. Märksa hiljem oli Juhan Peegel mõelnud, et mees võis olla alates Saaremaa mässust Orissaare kandis hulkuma hakanud. Vara tal olla ei saanud, peret ilmselt samuti mitte. Kroonu- ja kirikupühadest pidi ta eemale hoidma, sest seal oleks mõni ta ikka ära tundnud. Kuid ta polnud hulkur sõnaraamatulikus tähenduses. Ta oli lootusetult vähemusse jäänud enamlane, õigemini nendega liitunud maatamees, kes vahest ei mäletanudki enam, kes kelle vastu sõdis.

Kui selge see tollal üldse oli? Võime küsida ka teisiti: kelle oma oli see maa, mida majandati ja mis tihtipeale oli kas tükiti lahus või ribas? Talude kruntimine oli üldiselt pikaajaline protsess ega tarvitsenud sugugi lõppeda nõnda, et lahustükid koondati ühele krundile. Muidugi on põhimõte „üks maaomand, üks krunt“ ilus ideaal, aga juba ainuüksi veesooned võivad olla nii erinevad, et tegelikkuses võibki see ideaal realiseerimata jääda.

Mõisad on tuntud nende omanike õiguste järgi (näit. kodukari; maksud jne.), aga talud on teada koha järgi, kus nad asuvad või on asunud (talust oli võimalik ka välja tõsta, samuti on teada talusid, mis jäid tühjaks). Kui mõis on omanikule kuuluv maa, siis talu on ennekõike eluhoone või, kui korralikuks elamiseks pole jõudu, siis inimeste peavari ja katusealune. See, mida alates aastast 1917 majanduslikus mõttes taheti, oli maatameeste seisuse kaotamine ehk teisisõnu, tolleaegsete poliitikute jaoks oli tulevane Eesti peaasjalikult agraarne ühiskond, mitte tööstuslik heaoluriik, mida taotlesid Soome sotsiaaldemokraadid 1960. aastatel. Eestis igatseti maad kui omandit, ehkki oli näha, kuidas peredes jagati talu sedaviisi, et üks perepoegadest saigi talu, kuna nõudlikkuselt kõrgemat haridust oli võimalik anda omakorda ainult ühele (gümnaasiumikoolitust ka mitmele, aga mitte kõigile).

Ei omandiõigus maale ega riigi põllumajanduslikkus ise ole kuidagi enamlikud parameetrid. Enamlikkus tähendab ajalooliselt niisugust võrdõiguslikkust, milles majanduslikud parameetrid on pidevalt ühetaolised ja kus rikkus peaks olema kogu aeg korrigeeritav teatava keskmise „kasuks“. Riiklik iseseisvus oli võrreldes õigusega olla sinu poolt haritava maa suhtes peremees juba teisejärguline, kuna seda esimest sai realiseerida ainult koos teiste riikidega (Eestis muide esmajoones koos brittidega).

Ent riiklik iseseisvus ei tulene otsejoones õigusest maale. See tuleneb läbilöögivõimest turul ehk sellest, mida sa teed sellist, mis turul maksab. Oli aeg, mil turul maksis lina ja on olnud aegu, mil turul maksab kartul. Aga kui Eesti kohalik õun kaalub 100 grammi vähem kui õun Valgevenes, siis mitte valgevenelane ei maksa Eesti („Tartu Roos“ ei ole kohalik sort) õunale peale, vaid eestlane peab seda ise tegema. Euroopas on agraarne riik Albaania. Selle „patentviljad“ on viigimarjad ja kreegid. Rikkuse allikad on erinevad, neid ei saa ühtmoodi lõigata nagu pöetakse hekki.

Kujutlegem nüüd uuesti toda arvatavat maatameest, kellest rääkis Juhan Peegel. Poliitilist ökonoomiat ta ilmselt polnud õppinud ega ole usutav, et ta oleks linnas kaotanud töö ja tulnud maale seda tegema. Kui ta tõepoolest oli Saaremaa mässu aegu enamlaste poolel, siis arvatavasti kui kaasamineja, mitte aga liider. Keegi ei saanud lubada talle oma riiki, sest, nagu juba mainitud, riigi iseseisvuseni jõudmine on rahvusvaheline protsess.

Ent maad oli võimalik lubada sõltumatult sellest, kas mees oskas talu pidada või mitte. 1920. aastate kohtupraktika kajastused tollases perioodikas on täis juhtumeid, kus just perekond otsustab, kas perepoeg ikka sobib talupidajaks.

Juhan Smuulil jäi Saaremaa mässust kirjutamata. Kirjutamata on ka see, kuidas käib praegu linnades maa jagamine ehk see protsess, mida võiks nimetada uueks tiheasustuseks. Mitte „üks maaomand, üks krunt“, vaid „vähemasti üks elamu, üks pidev maamaks, üks elamu/korterialune pind, üks/kaks parkimiskohta tänaval“ – umbes nii käivad asjad nüüdsel ajal.

See ei ole vasakpoolsus ega liberalism. See on totaalne tarbimine, mis, olgu täpsustatud, mitte ei kahane, vaid kasvab. Kas see on halb? Ma arvan, et see on paratamatu kuni järgmise transkontinentaalse majanduskriisini. Kuid pole nii, et vasakpoolsus süvendab seda ja ainult parempoolsus hoiab selle ära. Kui kõik hoiaksid paremale, siis oleks see nagu ühe pardaga paat. Kui palju oli aastal 1919 Saaremaal rannas elavaid peresid, kellel polnud oma paati?

13. II 2019 Tähtvere mõisas mitte lahustükil, vaid ribal.


Täna loetuimad
Homme avatakse Saaremaal pidulikult taimeekstrakti tehas
Aivar Aru on EL regioonide komitee asendusliikme kandidaat (5)
Selveri apteegis saab teada D-vitamiini taseme
Ligi neli aastakümmet lahkujate puhkepaiga heaks (1)
Hobipiltnik: pildistamine teeb õnnelikuks
Saarlaste idufirma läheb Eestit Poola esindama
Roheline elamusfestival I Land Sound muutub üha rohelisemaks (3)
KTG vajab ehitustöödeks üle 260 000 euro (1)
Seltskonnatantsuga sügiskaamosele vastu
Maailmakoristuspäeva sihtgrupp on tänavu kooliõpilased
Spordinädala juhatab sisse sõja-ajalooline retk Sõrves
JUHTKIRI - Hinnaline lahendus
Jalgpall kiikab kogukonna poole
Peeter Jürisson juunioride EM-il viies
Nädala majandusnoppeid
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (18)
Mart Saarso: tegin vale liigutuse (17)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Kommentaarid
Mart Saarso: tegin vale liigutuse (17)
Roheline elamusfestival I Land Sound muutub üha rohelisemaks (3)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (18)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (17)
Aivar Aru on EL regioonide komitee asendusliikme kandidaat (5)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (17)
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (6)
Ligi neli aastakümmet lahkujate puhkepaiga heaks (1)
KTG vajab ehitustöödeks üle 260 000 euro (1)
Julgus tulla Jumala ette (19)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud