[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 20. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Aastad ja inimesed

Maaküsimus ja iseseisvus
Autor: Peeter Olesk
Esmaspäev, 18. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Juhan Peegel ei olnud viinavõtja ning mälestuspudemed siit ja sealt lubavad aimata, et talle ka ei meeldinud, kui viina võtsid noored mehed, kes, kui juba läks tinutamiseks, jõid nagu aamist.

Osalt seepärast ei oskagi ma öelda, kuidas ta suhtus Juhan Smuuli, kes kõigepealt jõi ära ühe pudeli konjakit ning siis alles hakkas mõtlema, mida juua edasi. Vaieldamatult jõudis Juhan Peegel Saaremaa motiivideni märksa varem kui Juhan Smuul Muhu monoloogideni. Ühest motiivist Juhan Peegel mulle ka kord jutustas. Saaremaal antakse alustuseks süüa, ole sa siis omast külast või lähed muidu mööda. Esmalt süüa, seejärel tehakse asja ja juttu. Nii oligi Peeglite majapidamisse – mis see talu muud on – astunud sisse närudes võõras, keda ükski ei tundnud. Poisikesele oli jäänud meelde, et rääkinud pole mees õieti midagi, söönud aga küll. Märksa hiljem oli Juhan Peegel mõelnud, et mees võis olla alates Saaremaa mässust Orissaare kandis hulkuma hakanud. Vara tal olla ei saanud, peret ilmselt samuti mitte. Kroonu- ja kirikupühadest pidi ta eemale hoidma, sest seal oleks mõni ta ikka ära tundnud. Kuid ta polnud hulkur sõnaraamatulikus tähenduses. Ta oli lootusetult vähemusse jäänud enamlane, õigemini nendega liitunud maatamees, kes vahest ei mäletanudki enam, kes kelle vastu sõdis.

Kui selge see tollal üldse oli? Võime küsida ka teisiti: kelle oma oli see maa, mida majandati ja mis tihtipeale oli kas tükiti lahus või ribas? Talude kruntimine oli üldiselt pikaajaline protsess ega tarvitsenud sugugi lõppeda nõnda, et lahustükid koondati ühele krundile. Muidugi on põhimõte „üks maaomand, üks krunt“ ilus ideaal, aga juba ainuüksi veesooned võivad olla nii erinevad, et tegelikkuses võibki see ideaal realiseerimata jääda.

Mõisad on tuntud nende omanike õiguste järgi (näit. kodukari; maksud jne.), aga talud on teada koha järgi, kus nad asuvad või on asunud (talust oli võimalik ka välja tõsta, samuti on teada talusid, mis jäid tühjaks). Kui mõis on omanikule kuuluv maa, siis talu on ennekõike eluhoone või, kui korralikuks elamiseks pole jõudu, siis inimeste peavari ja katusealune. See, mida alates aastast 1917 majanduslikus mõttes taheti, oli maatameeste seisuse kaotamine ehk teisisõnu, tolleaegsete poliitikute jaoks oli tulevane Eesti peaasjalikult agraarne ühiskond, mitte tööstuslik heaoluriik, mida taotlesid Soome sotsiaaldemokraadid 1960. aastatel. Eestis igatseti maad kui omandit, ehkki oli näha, kuidas peredes jagati talu sedaviisi, et üks perepoegadest saigi talu, kuna nõudlikkuselt kõrgemat haridust oli võimalik anda omakorda ainult ühele (gümnaasiumikoolitust ka mitmele, aga mitte kõigile).

Ei omandiõigus maale ega riigi põllumajanduslikkus ise ole kuidagi enamlikud parameetrid. Enamlikkus tähendab ajalooliselt niisugust võrdõiguslikkust, milles majanduslikud parameetrid on pidevalt ühetaolised ja kus rikkus peaks olema kogu aeg korrigeeritav teatava keskmise „kasuks“. Riiklik iseseisvus oli võrreldes õigusega olla sinu poolt haritava maa suhtes peremees juba teisejärguline, kuna seda esimest sai realiseerida ainult koos teiste riikidega (Eestis muide esmajoones koos brittidega).

Ent riiklik iseseisvus ei tulene otsejoones õigusest maale. See tuleneb läbilöögivõimest turul ehk sellest, mida sa teed sellist, mis turul maksab. Oli aeg, mil turul maksis lina ja on olnud aegu, mil turul maksab kartul. Aga kui Eesti kohalik õun kaalub 100 grammi vähem kui õun Valgevenes, siis mitte valgevenelane ei maksa Eesti („Tartu Roos“ ei ole kohalik sort) õunale peale, vaid eestlane peab seda ise tegema. Euroopas on agraarne riik Albaania. Selle „patentviljad“ on viigimarjad ja kreegid. Rikkuse allikad on erinevad, neid ei saa ühtmoodi lõigata nagu pöetakse hekki.

Kujutlegem nüüd uuesti toda arvatavat maatameest, kellest rääkis Juhan Peegel. Poliitilist ökonoomiat ta ilmselt polnud õppinud ega ole usutav, et ta oleks linnas kaotanud töö ja tulnud maale seda tegema. Kui ta tõepoolest oli Saaremaa mässu aegu enamlaste poolel, siis arvatavasti kui kaasamineja, mitte aga liider. Keegi ei saanud lubada talle oma riiki, sest, nagu juba mainitud, riigi iseseisvuseni jõudmine on rahvusvaheline protsess.

Ent maad oli võimalik lubada sõltumatult sellest, kas mees oskas talu pidada või mitte. 1920. aastate kohtupraktika kajastused tollases perioodikas on täis juhtumeid, kus just perekond otsustab, kas perepoeg ikka sobib talupidajaks.

Juhan Smuulil jäi Saaremaa mässust kirjutamata. Kirjutamata on ka see, kuidas käib praegu linnades maa jagamine ehk see protsess, mida võiks nimetada uueks tiheasustuseks. Mitte „üks maaomand, üks krunt“, vaid „vähemasti üks elamu, üks pidev maamaks, üks elamu/korterialune pind, üks/kaks parkimiskohta tänaval“ – umbes nii käivad asjad nüüdsel ajal.

See ei ole vasakpoolsus ega liberalism. See on totaalne tarbimine, mis, olgu täpsustatud, mitte ei kahane, vaid kasvab. Kas see on halb? Ma arvan, et see on paratamatu kuni järgmise transkontinentaalse majanduskriisini. Kuid pole nii, et vasakpoolsus süvendab seda ja ainult parempoolsus hoiab selle ära. Kui kõik hoiaksid paremale, siis oleks see nagu ühe pardaga paat. Kui palju oli aastal 1919 Saaremaal rannas elavaid peresid, kellel polnud oma paati?

13. II 2019 Tähtvere mõisas mitte lahustükil, vaid ribal.


Täna loetuimad
Meeldiv kohtumine hooliva siin töötava välismaalasega (2)
Roolijoodik aastaks elektroonilise valve alla
Saaremaal on tänavu kümme teemantpaari (1)
ETO kolis pakendipunkti Torni tänavale
Komisjon: öösel võiks olla kange alkoholi müügi keeld (19)
Kuressaare lennuväljal saab näha Eesti parimaid rallikrossisõitjaid (1)
Vald plaanib Kalevi tänavale lemmikloomade turvakodu (8)
Õeõppe dokumente saab sisse anda ka Kuressaares
Leisi Baptistikogudus peab juubelisünnipäeva uuendatud palvelas
Fotojutustuse töötuba Sõrves
JUHTKIRI - Palju pikka õnne!
Käesla külaväljak oli täis mootorsaagide undamist
Kuhu läheb Moldova?
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (6)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (9)
Varas istutas potililled oma aeda (21)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Varas istutas potililled oma aeda (21)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (9)
Komisjon: öösel võiks olla kange alkoholi müügi keeld (19)
Politsei kutsub üles jaaniajal vähem alkoholi tarbima (5)
Vald plaanib Kalevi tänavale lemmikloomade turvakodu (8)
Saaremaal on tänavu kümme teemantpaari (1)
Meeldiv kohtumine hooliva siin töötava välismaalasega (2)
Kuressaare lennuväljal saab näha Eesti parimaid rallikrossisõitjaid (1)
Vald testib uut teenusemudelit erivajadustega lastele  (3)
Jaanipäevaks praamiga Saaremaale ja tagasi mandrile liikudes tuleb arvestada teetöödega (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud