[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 18. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Aastad ja inimesed

Helju Ägi teguderohked aastad
Autor: Väino Vaikmaa
Esmaspäev, 04. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

12. veebruaril oma 90. juubelisünnipäeva tähistav Helju Ägi on üle elanud kuus riigikorda ja näinud seitset rahavahetust. Oma elutöö tegi ta kudujana, kudumiskunsti on tal tulnud õpetada nii noortele kui eakatele.

See pikk elu ei ole olnud üksnes lilleväli, selles on olnud ka traagikat ja lahkumisvalu. 40 aastat on Helju pidanud lesena elama.

1929. aasta külmal küünlakuul siia ilma sündinud Helju oli Elana ja Ivan Pira kolmas tütar. Vanemad õed Salme ja Leonilla olid siis kuue- ja kaheksa-aastased. Kahe aasta pärast said kolm õde omale ka väikevenna Kaljo.
Rootsivere küla Runni-Mihkli talu oli tavaline tolleaegne Muhu talu, toidu tõi küll lauale, aga rikkaks ei saanud keegi.

Midagi tõi sisse piimamüük, talus oli viis lüpsilehma, piimavedu Liiva meiereisse käis tollal külakorda. Raha pole kunagi ju palju, eriti kui peres on sirgumas neli kasvuealist last. Seetõttu tegi pereisa Ivan ka palgatööd, ta oli Liiva meiereis kassapidaja.

Talutööd olid enamasti ema Elina õlul, suuremate ettevõtmiste puhul oli ka isa abiks. Helju sõnul olnud Runni-Mihklil kaks korda nädalas pudrupäevad ja peale rüübatud meiereist tagasi toodud lõssi.

Aga lapsed kasvasid ja varsti said neist emale abilised talutöödel. Juba varateismelisena huvitus vanem õde Leonilla õmblustööst ja nii sai temast Pirade pere rätsepmeister. Õmbles nii endale kui õdedele kleidid ja seelikud selga, ka väikevenna Kaljo püksipaariga sai hakkama.

Õed ja vend lõpetasid Piiri kooli ja kolmel neist oligi käes sünnikodust lahkumise aeg. Õdedest Salmest ja Heljust said linnaprouad, vend Kaljo peab noorpõlves koolmeistri ametit ja hilisemas elus on Vättal kalur.

Vanem õde Leonilla jääb sünnikoju toeks emale ja isale, elab kõrge eani, lahkub jäädavalt 96-aastasena. Täna toimetab Runni-Mihklil Leonilla vanem poeg Peeter.

Keerulised kooliaastad

Hariduspõllul alustas Helju vagude ajamist 1937. aasta sügisel kuueklassilises Piiri algkoolis. Kui täna õpib Muhu põhikoolis 98 last, siis ega neid tollal Piiri koolis palju vähem olnud. Helju pakub arvu 75 ja saja vahele.

Koolis oli talle kõige meeldivamaks õppetunniks mitte käsitöö, vaid matemaatika. Kuus aastat seda Piiri kooli aega oligi, aga selle ajaga jõudis vahetuda kolm riigikorda. Suur sõda alles kestis, kui Helju alustas õpinguid Kuressaare gümnaasiumis. Need õpingud jäid aga üürikeseks.

Oli 1944. aasta sügis, koolimajas asunud moonaladu õhiti, hoone saab tulekahjus rängalt kannatada ja õpilased saadetakse pikale jõulupuhkusele.
Ühe aasta elab Helju Muhus kodutalus, aidates vanemaid talutöödel, aga pole halba ilma heata, nii jõuab keskkooli lõpetamiseni hoopis noorem vend Kaljo.
Kui kahurid on vaikinud ja sõda lõppenud, alustab Helju õpinguid Kuressaare tehnikumis kangakudumise erialal. Pärast tehnikumi lõpetamist hakkab Helju tööle ETKVL-i Kauba tänava kudumistsehhis.

Armumine ja pesapunumine

Helju ei ole töökohti palju vahetanud, ainult 1950-ndate aastate algul töötas ta paar aastat teedevalitsuses kassapidajana. Oli päikeseline kevadpäev ja linnast sõideti objektile meestele palka maksma.

Sellel töömeeste lühikesel jõudehetkel olid parajasti selga sirutamas ka mõned autojuhid. Ja siis see juhtus! Kahe noore inimese pilgud viivuks kohtusid, see oli armumine esimesest pilgust.

Autojuht oli Kõrkvere noormees Vassili Ägi. Neist sai paar ja mõne aja pärast nad abiellusid. 1952. aastal hangivad Võrklaevade ja Ägide pered tollaselt linnavõimult ehituskrundid Ida tänavale. 1953. aastal algasid ehitustööd ja kahe aastaga olid majad valmis.

Selle suure ettevõtmise juures aitasid õdede pered teineteist ja ehitusmaterjali veoks autojuhti polnud vaja otsida, Vassili oli ju kutseline autojuht. Aga midagi oli selles uues kodus veel puudu – tõsi, lastekilked olid puudu.

1956. aastal sünnib Ägide pere esiklapsena tütar Sirje, nelja aasta pärast poeg Margus. Sirje on töö ja elujärg viinud Rootsi kuningriiki, ta on seal elanud rohkem kui veerand sajandit, aga korda kaks aastas, vahel ka kolm, tuleb ta Ida tänavale külla oma armsale emale.

Poeg Margus elab isakodus Kõrkveres, töötab seal keevitajana, on kirglik jahimees ja kui muude askelduste kõrval peaks tibake aega üle jääma, läheb Margus meeleldi ka kalavetele.

Ja siis tuli aasta 1979

Lapsed olid oma koolid juba lõpetanud ja jõudnud täisikka. Ka Saare- ja Muhumaale oli jõudnud autoostu buum. Ka Ägide pere soetas enesele sõiduauto. Kui oled enesele ostnud auto, siis tuleb ju teha ka proovisõit.
See sõit jäi aga pereisale Vassili Ägile viimaseks sõiduks siinilmas. Auto sattus avariisse ja Helju abikaasa hukkus, olles vaid 58-aastane. Maikuus saab sellest kurvast sündmusest mööda 40 aastat.

Helju jäi koduseks 59-aastaselt, kuid ta ei logelenud niisama ega käinud soojal maal päevitamas, ikka leidis ta ennast kangastelgede tagant, kudus päris palju ka varrastega.

Helju vananeb väärikalt

Olid käesoleva sajandi esimesed aastad, Kuressaare päevakeskus lõhnas alles värske värvi järgi kui selle maja perenaised käivitasid kangakudumise õppetoa.
Õpetajaks kutsuti selle ala asjatundja Helju. Õppijateks olid peamiselt Kuressaare linna eakad prouad, kuid oli ka huvilisi linna ümbruse küladest.  Kudumishuviliste naistele jagas Helju õpetussõnu mitu aastat.

Helju ei ole oma elus laulu lõõritanud ega tantsu vihtunud, kuid ta on kirikuinimene, kes iga pühapäeva hommikul võtab ette jalutuskäigu Ida tänavalt EAÕK Püha Nikolai kirikusse.

Paari tunni pärast kodu poole astudes varub ta kesklinnast omale nädalase toidumoona ja jätkab oma teekonda. Ühel jaanuaripäeval, kui Heljul tema Ida tänava kodus külas käisin, oli perenaine oma mõtetes juba saabuvas kevades, mil saab jälle näpud mullaseks teha.

Ka sel aastal saabub sügis ikka omal ajal ja saak tuleb salve koguda. Eks liikumine ja eakohane tegevus ongi väärika kõrge ea retsept.

Täna loetuimad
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (17)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (10)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (13)
Päästeamet leidis Saaremaa lasteaedades ja koolides puudusi
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (12)
Saaremaa naised on kõige aktiivsemad NIPT testi kasutajad
„Külla-külla!“ – väga menukas ettevõtmine
Lugeja küsib, jurist vastab (4)
Hematoloog Ines Vaide alustab haiglas vastuvõttu
Saaremaa mahetoode Rand & Rossi tõi Soome konkursilt hõbemedali
Koorijuhid ootavad laulupeo repertuaari kinnitamist
JUHTKIRI - Käepärane lahendus
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (16)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (1)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (16)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (10)
Lugeja küsib, jurist vastab (4)
Eakatel on Isuzu bussi raske siseneda  (13)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (17)
Autol purunes parklas kütusevoolik (2)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (12)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (4)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud