[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 14. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Aastad ja inimesed

Soomlaste jäljed 100-aastases Eestis
Autor: Maria Peep
Esmaspäev, 14. mai 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Kultuuritegelane Eva Lille. FOTO: Rein Sikk / Ekspress Meedia

Soome-Eesti Instituudi Ja Soome suursaarkonna korraldatud Narva seminaril esines Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi ettekandega „ 100 lugu soomlastest Eesti sillal“. Tegemist ei ole 100 parimaga, vaid valikuga sadade hulgast.

Nad on rääkinud Soome-Eesti kokkukuuluvusest, tegutsenud kindlameelselt ja kartmatult. Mõned on andnud Eesti eest oma elu, teinud vaikselt oma igapäevast tööd Eestit aidates. Nende seas on vabadusvõitlejaid, teadlasi, kultuuritegelasi, ajaloolasi, ärimehi.

Narva vallutaja

Alustaksin Narva kangelasest, kõige legendaarsemast Soome vabatahtlikust Anto Eskolast, kellest varem ei olnud mul aimugi.

Anto Eskola (1889–1968) oli Vabadussõjas 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompanii ülem. Kavakohaselt pidi vabatahtlike salk tulema Eestisse 1919. aasta jaanuari keskel, kuid Konstantin Päts palus kiirustada. Kapten Eskola koondas oma kompanii paari päevaga eelväeks ja saabus sellega 30. detsembril 1918 jäämurdjal Tarmo Tallinnasse.

Vabadussõja ajalukku on Eskola jätnud jälje just Narva vallutajana. Ajakirja Suomen Kuvalehti väitel andis talle sellise aunime K. Päts ise. Kompanii kangelastegu seisnes hulljulges jooksumarsis Narva jõest risti 8 km kauguselt Riigikülast otse Narva raekoja juurde, kuhu jõuti 18. jaanuaril 1919 kell 17.20. Eskola määras kuulipildujad positsioonidele ja saatis patrullid linna puhastama. Õige varsti tuli neile appi 2. vabatahtlike kompanii.

Järgmisel päeval vabastati Narva täielikult. Vabatahtlike salk pidas raekoja esisel võiduparaadi, mille jäädvustas etnograafina tuntud A. O. Väisänen. Tema tegi ka laialdaselt avaldatud foto Anto Eskolast, kes istus Narva jõe sillal oma ratsu seljas. 1920. aasta märtsis anti Narva kangelasele ka Vabadusrist.

Kultuuritegelane Eva Lille

Soomlastele oli Nõukogude Eesti kauge maa. Juhan Viidingu(Jüri Üdi) haiku:
Jaapan on kaugel,
Eesti on kaugemal veel.

Eva Lille (1941) aitas oma praktilise tegevuse ja isiklike kontaktidega kaasa soodsa kultuuriõhkkonna kujundamisele Eestis. Eva oli Soome-Eesti kultuurisekretär ja aastast 1997 Soome suursaatkonna pressinõunik, kes on tuntud ka eesti kirjanduse soome keelde tõlkijana. Eva Lille oli 1982. aastal üks Tuglase Seltsi asutajaid ning tegutses hiljem seltsi sekretäri ja tegevjuhina.

1965. aastast sai laevaga Helsingist Tallinna. Viisale lisaks vajati algul ka keeleoskusega reisijuhti, sest esialgu eestlased soome keelt eriti ei osanud. Eestlaste keeleoskus küll paranes Soome TV-d vaadates. Tallinnas oli vastas piirivalve ja toll. Erilist huvi tunti raamatute ja muude trükiste vastu. Tollist läbi minnes hakkas Eva süda alati kiiremini põksuma, sest ta ei olnud kunagi päris puhas: alati oli kohvris ajaleht, kaks-kolm raamatut, pisut liiga palju kohvipakke ja mõned artiklid saapasääres. Kunagi ei teadnud, kas ja kuidas tollist läbi pääseb.

Keeldudest hoolimata sõlmisid soomlased eestlastega sõprussuhteid, kutsusid neid koguni oma koju. Kirjanik Uno Laht arvas asjast nii: “ Igal eestlastel peab olema oma kodusoomlane!“

Olin ise Tartus seminaril, kui Eva sellest rääkis. Kui 1991. aasta augustis algas Moskvas putš ja Eesti iseseisvus oli välja kuulutatud, seadis Eva Lille Lennart Merile Tuglase seltsi kontoris sisse iseseisvuse taastamise juhtimiskeskuse. Eva hankis Lennart Merile limusiini, vormimütsiga autojuhi ja sinimustvalge lipukese auto külge. Poole tunni pärast oli tellitud auto platsis. Meri sõitis limusiiniga piki Helsingit ringi ja viis tunnustuspalveid välismaa esindustesse. Limusiini ja kütuse eest Eva Lille oma kaardiga. Mis hiljem sai – sellest Eva ei rääkinud. Aga Eva oli Meri eluaegne sõber. Lennart Meri juuresolekul anti Evale Eesti esimene viisa!

Eva Lille algatusel on korraldatud Soome-Eesti Instituudi kaudu soome keele õpetajatele iga-aastaseid tasuta koolitusi – kaks kuni kolm korda aastas. Algul maksti igale seminarist osavõtjale 100 krooni sõidurahaks. Ükskord Saaremaale sõites ja pool tundi praami peal kohvi juues arutasime Evaga, et parem oleks sõidupiletid välja maksta. Kaugelt sõitjatele nagu valgalastele ja saarlastele ei piisanud 100 kroonist, tallinlase trammi- või bussipilet ei maksnud suurt midagi. Kuidas tagasipilet korvata? Mina soovitasin sinnasõidu pileti eest maksta kahekordselt. Enamasti on hind sama - see mõni sent siia-sinna. Minu ettepanek läks läbi.

Naissõdur Aino

Aino alias Aimo oli mehena Eesti vabaduse eest võidelnud naissõdur, kes maeti Narva vallutamise mälestusmärgiga rinnas.
Aino Mälkönen lõikas 18-aastaselt juuksed lühikeseks, riietus meesterõivastesse ja astus kuulipildur Aimona Vabadussõtta. Ta osales 1. Soome vabatahtlike salgas 18. jaanuaril 1919 Narva vabastamisel. Veebruaris siirdus Mälkönen Kagu-Eestisse ja osales 2. Soome vabatahtlike salga ehk Põhja Poegade rügemendi koosseisus veel seitsmes lahingus.

Aprillis naasis soomlaste põhisalk kodumaale, kuid Aino Mälkönen jäi veel paariks kuuks Tartusse laialisaadetava üksuse masinakirjutajaks ning toeks haiglas viibivatele haavatutele. Nüüd tunti teda juba ka tänaval ära, sest lehtedes oli naissõdurist juttu olnud. Linnaelanikud kinkisid talle lilli ja kutsusid külla.

Aino Mälkönen suri 1920. aastal vähemalt osaliselt selga tabanud granaadi tekitatud vigastuse tagajärjel. Enne matuseid kinnitas õde Anni naise rinda Narva vallutamise mälestusmärgi, mida Aino oli kandnud erilise uhkusega ja mis sängitati koos kadunukesega Ruokolahti mulda. Pärast surma, 1923. aastal, anti naisele ka Vabadusrist.

Tädi eluetappe uurinud kirjaniku Leena Laulajaineni sõnul oli Aino Mälkönen „loomult iselaadne segu omapärast, idealismist, vastutustundlikkusest ja seiklushimust, julgusest ja lihtsalt paatoslikust tundlikkusest”.

Täna loetuimad
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga
Võrkpalliklubi toetab ratastoolis võrgufänne
Eichfuss tegi skoori, Niits pikki minuteid
Georg Grossi ülemvõim Saaremaa teedel
Ametikool kutsub OskusteÖÖ-le
Noortegarantii tugisüsteem aitab omavalitsustel noortest hoolida
Lühidalt
Patsientide nõukogu koguneb oktoobris
Hingesidemest ja selle väärikusest inimpõlvede kaitseks
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Saaremaa elas terve nädalalõpu rallirütmis
JUHTKIRI - Ausast võitlusest ja väärikast kaotamisest
Huvitegevust Saaremaal on toetatud ligi 700 000 euroga
Kommentaarid
Projekt arvestas kaks korda väiksema veehulgaga (37)
Kuressaare püüdleb Euroopa Spordilinnaks (1)
Saarlasest saadikul on kuluhüvitis kasutatud (2)
Orissaare pood sulgeb 3. novembril uksed (9)
Kes kardab Gretat?  (22)
KG-s võeti õpetajate päeval napsu  (16)
Kikas: soojafirma müük oluliselt soojahinda ei tõsta (45)
Valsimaja müüs Puusilla tee kinnistu vallale (2)
Orissaare naine võitis helbekampaaniaga auto (1)
Sügisesi loodushetki (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud