[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 19. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Aastad ja inimesed

Merekultuuri selts tegutseb aktiivselt  (8)
Autor: MM
Esmaspäev, 09. aprill 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Peeter Veegeni raamatu esikaas.

Aprillikuu esimene nädal oli Saaremaa Merekultuuri Seltsile tegevusrohke. Teisipäeval, 3. aprillil oli seltsi aruandekoosolek ja laupäeval, 7. aprillil kohtuti saarlasest kaugsõidukapteni Peeter Veegeniga.

Üritusi oli palju

Saaremaa Merekultuuri Seltsi tegemistest 2017. aastal rääkis Rein Sepp, kes on juba aastaid seltsi tegevust juhtinud.

Ettevõtmisi jagus möödunud aastal nii talve- kui suveperioodiks. Oli palju huvitavaid kohtumisi merendusvaldkonna esindajatega. Seltsi liikmete ees esinesid , Kalle Aeg, Tiit Jõgi, Villu Vatsfeld, Karl Kolk, Vladimir Puzõrjov, Tullio Ella, Arvo Kullapere, Hannes Lilp, Olev Väin, Bruno Pao.

Näiteks Tiit Jõgi rääkis laevamudelitest ja uppunud laevadest Triigi lahes, Hannes Lilp merenduse tulevikust, Bruno Pao Saaremaa merenduse sajast aastast jne.

Väga osavõturohke oli Vintri dessandi mälestusõhtu 10. oktoobril. Estonia huku 23. aastapäeval käisid seltsi liikmed hukkunuid mälestamas Mustjala kirikus ja Ninasel.

Merekultuuri seltsi liikmed külastasid Saaremaa Muuseumi ja võeti ette reisi Tartusse Eesti Rahva Muuseumi. Külastati Ka Muhu saart. Koos Ülo Roosi ja Vladimir Puzõrjoviga korrastati Ansekülas Karl Jõgi mälestusmärki, Kronose risti kalmistul ja Vintri dessandi mälestusmärki.

Kevadel korrastasid seltsi liikmed meremeeste haudu Kudjape kalmistul, samuti oli maikuus traditsiooniline kalaõhtu Ülo Roosi juures.
Merepäevade ajalookonverentsist “Meri õpetab” võttis seekord osa ka admiral Tarmo Kõuts.

Ka tänavu on seltsi tööplaan tihe- Juba 15. aprilli toimub koos Kodukandiga matk “Elvi Viirale mõeldes”. 17. aprillil vaadatakse filme ja pilte seltsi liikmete tegemistest ja reisidest. “4. mail on silgusöömine Ülo Roosi juures, 29. juunist 4. juulini on planeeritud Bonholmi saare külastus.

Mais toimuvad ka kuuetunnised laevasõidud hülgete külastamiseks.

Kohtumine kaugsõidukapteniga

Laupäeva keskpäeval tuli merekultuuri seltsi liikmetele külla saarlasest kaugsõidukapten Peeter Veegen, kes tutvustas kohalviibijatele ka oma äsjailmunud mälestusraamatut “Ajatuulte keerises. Meremehe meenutusi.”

Väga hästi on raamatut iseloomustanud pöördumisega lugeja poole autor ise: “ Sa hoiad käes raamatut, mid viib Sind linnulennult läbi poole sajandi koos noore Saaremaa poisiga mööda Eesti merenduse käänulisi arenguteid. Suur sõda hävitas meie laevastiku, pillas mööda maailma laiali meie meremehed.

Järgnev okupatsiooniaeg sulges rahvale väljapääsu merele, randadesse ehitati traattõkked, piiritsoonidesse sai sisse ainult erilubadega. Nii olid hävingule määratud meie merekultuur, rannarahva tarkused, oskused ja kombed. Töö laevades ja õpingud merekoolides jätkusid mõne aja pärast juba vene keeles. Kadumas oli eesti merenduskeel.

Nagu paljud poisid, unistasin ka mina kaugetest meredest ja maadest Ja seadsin sammud Tallinna Merekooli poole. Minul oli selles suhtes õnne, et minu isa oli mobiliseerituna “õigel” poolel ja tulnud Siberist ja sõjast elusana tagasi. See andis mulle võimaluse pääseda merele välissõidulaevadel ja alustada kirevat ja isegi edukat karjääri kiiresti muutuvas merendusmaailmas. Elutee viis mind läbi sotsialistliku plaanimajanduse, kauboikapitalismi ning ühisettevõtte loomise taasiseseisvunud Eesti algusaastatel.

Minu eakaaslastele tuletab see teekond meelde nende noorusaega, tänastele noortele aitab ehk mõista sotsialistliku süsteemi absurdseid mängureegleid, vaesust ja piiranguid. Ehk aitab ka hinnata kättevõidetud vabadusi, õigusi ja võimalusi, mis tänapäeva noortele sülle on langenud.”

Peeter Veegen lõpetas 1957. aastal Orissaare keskkooli ja valis siis edasiõppimiseks Tallinna merekooli laevajuhi eriala. Enamik õppeaineid tuli küll õppida vene keeles, kuid merepraktikat luges siiski eesti keeles kapten Hermann Tõnissoo. Tema oli õpilaste jaoks Peeter Veegeni sõnul eriline kumiir, kes oskas selgeks teha kõik merepraktika põhitõed – laevade ehituse, taglastuse, laevatööd ja manööverdamise alused.

Palju huvitavat on Peeter Veegeni raamatus kirjutatud tööst Eesti Merelaevanduses kus ta alul alustas tööd madrusena, kuid mõne aja pärast juba vanemmadrusena. Tulid välissõidud. Pikkadel meresõitudel oli põhiline meelelahutus kino. Eriline mälestus on Veegenil selle kohta pikalt reisilt Mitšurinskil, kui laeval oli kaasas “Kuupaistelise oru serenaad”. Seda vaadati järjest kolm korda ja hiljem korrati paremaid palasid teiste filmide järel “magustoiduks” kogu pika reisi kestel.

Peeter Veegen jõudis välisreisidel sõites kapteni ametikohani, kuid 1975. aastal kutsuti ta tööle Eesti Merelaevandusse. Mõni aasta hiljem tehti talle ettepanek minna tööle Soome kahe riigi ühisettevõttesse Saimaa Lines, kus oli vaja Saimaa kanalil vedusid arendada.

Soomes töötas Veegen alul aastail 1978-1981 ja hiljem 1986-1989. Aastail 1996-2000oli Peeter Veegen Eesti mereakadeemia rektor, aastail 2000-2002 sadamakapten Balti laevaremonditehases. Järgmised seitse aastat oli Veegen Porvoo laevaomanike, isa ja poeg Grönyvistide Tallinna tütarfirma Grönyvist Shipping tegevjuht ja 2009. aastal jäi lõplikult pensionile.

Ilma mereta ei osanud aga Peeter elada. Et tegevust jätkuks, ostis ta kalli raha eest ajaloolise kalapüügiõiguse, tegi ära kutselise kaluri eksami ja nüüd lubab endale luksust teha seda, mida juba lapsepõlves teha armastas – käia kalal.

Täna loetuimad
Kuidas ma lepingulõksu sattusin
Lääne-Saare Hoolekanne vahetab nime ja loobub eestkostest
Salme tegijad on Imbi Arge ja perekond Kruuser
Rainer Amur võitis sulgpalliturniiri
Vald plaanib Lossi tänava taksopeatused kaotada
Vald tõstab sünnitoetust ja ranitsatoetust
Mairel sai jõudluskontrollis mullu kümme tööaastat
Ruhnu saunamaratonil tuli läbida 11 sauna
Kaamera jäädvustas hülgepoja sünni
Saja ja suurematest karjadest on Eesti parim piim Jurna talul
JUHTKIRI - Sportlik Salme
Janek Kudrjavtsev pälvis päästeteenistuse medali
Praktiline karjääriõpe lastele
Jaan Krossi 100. sünniaastapäeval heisatakse lipud
Lugeja küsib, jurist vastab
Nädala loetavuse top 5
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (9)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (7)
Saaremaa muusik läheb Viljandisse tööle (1)
Saarlaselt peteti välja üle 14 000 euro (13)
Eesti pensionärid on vaeseimad, ent võrdseimad (22)
Kommentaarid
Keegi põletas Piila kalmistu käimla maha (9)
Saarlaselt peteti välja üle 14 000 euro (13)
Muratsi sadamasse plaanitakse mängu- ja tervisekompleksi (12)
Naiskodukaitsjad aitavad laulupeol suppi keeta (1)
Auriga katuse auramine ajas kohale hulga päästjaid  (1)
Saaremaa muusik läheb Viljandisse tööle (1)
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (9)
Hooldekodus süttis sülearvuti aku (2)
Seksuaalne orientatsioon ei ole erivajadus (7)
Jääpurjetajad tõid Rootsist neli medalit (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud