[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 25. september 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
282930




Aastad ja inimesed

“Ma pean lauljaks saama!”
Autor: Tõnu Anger
Esmaspäev, 15. mai 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Olga Lund ja Tiit Kuusik Eugen Kapi ooperis “Tasuleegid”. Foto: Saaremaa Muuseumi fotokogu

31. mail on Saaremaalt pärit Eesti silmapaistva laulja, soprani Olga Lundi 105. sünniaastapäev. Ta oli üle 30 aasta Estonia teatri üks juhtivamaid ooperi- ja operetisoliste.

Aga sageli esines Olga Lund ka tavalise kontserdilauljana, kes pakkus oma kuulajatele nii tuntud heliloojate soololaule kui ka lihtsaid ja südamlikke rahvalaule.

Olga Lund sündis 31. mail 1912 Salme külas, mis tollal kuulus Abruka valla koosseisu, vallamaja kõrval asuvas Abaja talus. Üks suur õnnetus tormisel merel tõi aga pöörde poolteiseaastase Olga ellu. Korraga uppus viis Salme meest, nende hulgas ka Olga isa Kuna kaks päeva pärast õnnetust oli Olgale sündinud õde, otsustati sugulaste ringis anda Olga kasulapseks isa õele, kellel omal lapsi ei olnud.

Varsti kolisid Olga kasuvanemad Kroonlinna, kus elati kuni revolutsioonipäevadeni. Segastel aegadel tuldi Saaremaale tagasi ja oma kooliteed alustas Olga Salme algkoolis.

Olga koolikaaslane Kippaku Ida Salmelt meenutas kord: “Me olime Olgaga siis suured sõbratarid ja oleme seda elu lõpuni.” Ida sõnul oli Olga mererannas mõnd lauluviisi ümisedes sageli korranud: “Ma pean lauljaks saama!”.

Estonia teater kutsus

Olga kasuisa Aleksei Lund sõitis tööotsinguil koos perega Tallinna, kus tütarlaps lõpetas algkooli ja gümnaasiumi. 1929. aastal astus Olga Tallinna konservatooriumi Ludmilla Hellat-Lemba lauluklassi, mille ta lõpetas 1936. aastal. Kuid juba 1934. aastal kutsus lavastaja Hanno Kompus Olga Lundi Estonia teatrisse P. Tšaikovski ooperisse “Jevgeni Onegin” Olga osa mängima. Olga Lundist oligi saanud Estonia ooperilaulja. Kohe algusest peale oli noorele lauljale tööpakkumisi palju. Ridamisi tuli osatäitmisi Tšaikovski ooperis “Padaemand”, Verdi “Rigolettos” ja paljudes teistes maailmanimega lavastustes.
II maailmasõja ajal kuulus Olga Lund Jaroslavlis moodustatud ENSV Riiklikesse Kunstiansambleisse ja osales paljudes kontsertreisides. Sõja ajal sündisid ka Olga pojad – Jüri 1941. aastal ja Peeter kaks aastat hiljem.

1944. aasta sügisel jõuti kodumaale tagasi, kuid nõukogude lennuväe pommirünnaku tulemusel oli ka Estonia teatrihoone varemeis ja seetõttu tuli alul esineda Gloria kinohoones.

1947. aastal Estonia teater taasavati ning Olgal oli seal esimeseks osatäitmiseks nimiosa Kalmani operetis “Silva”, kus mängisid kaasa veel Agu Lüüdik, Paul Pinna, Betty Kuuskemaa, Endel Pärn, Sofia Sooäär jt. Seejärel lavastati Eugen Kapi “Tasuleegid”, Gustav Ernesakas “Tormide rand”. Viimases ooperis mängis Olga Lund Malle osa ja sai selle eest üleliidulise riikliku preemia.

30 aastaga kuuskümmend osatäitmist

Olga Lund pidas ise oma tähtsamateks osatäitmisteks Estonia laval Toscat Puccini ooperist “Tosca”, Carmenit Bizet`i ooperst “Carmen”, Jaroslavnat Borodini ooperist “Vürst Igor” jt. Kokku tuleb Olga Lundil 30 aasta jooksul meie ooperiteatri laval üle kuuekümne osatäitmise.

Nende pikkade aastate jooksul on ta laulnud ka Riia, Vilniuse, Moskva, Leningradi, Taškendi, Praha, Bratislava, Helsingi, Turu ja veel mitmete teiste suurlinnade ooperilavadel.

1963. aastal läks Olga Lund pensionile, kuid laulis veel ligi 30 aastat edasi. Ta esines soolokontsertidega paljudes klubides, koolides, rahvamajades ja sageli ka kohalikel laulupidudel. Kontsertidel on ta esinenud koos Karl ja Georg Otsa, Tiit Kuusiku, Hugo, Lepnurme ja paljude teistega.

Kuulsin Olga Lundi laulmas esimest ja viimast korda sõrulaste esimesel kokkutulekul, kus ta väga hingestatult esitas ka oma lemmiklaulu “Vaikne kena kohakene”. Olga repertuaaris oli tollal väga palju eesti rahvalaule.

Viimati elas Olga Lund Tallinnas Tõnismäel ja juhendas noori lauljaid.
Olga vanem poeg Jüri Gerretz elab Soomes ja õpetab sealsetele lastele viiulimängu. Noorem poeg Peeter on surnud.

Olga Lund lahkus ise meie hulgast 1. märtsil 1998.

Täna loetuimad
Saarlanna juhib teisel pool maakera autorongi
Vald paneb Varese sadama arendusele pidurit (1)
Pensionipõlves loodud ilu
Jõuad veel, Kusti!
Perekondlik
Linnakeskus on üks EMLi aastapreemia nominente
Helle Kesküla hüppas vetelpäästest kultuuri
Loomade ja lindude koerustükid
Muusikapäeval hing helisema!
Prantsuse suursaadik külastab Saaremaad
Haiglal vajalik riidekraam koos
JUHTKIRI - Mille jaoks jätkub?
Jalgrattal saaremaailmale ring peale (2.)
Kuidas sünnivad läbimurded?
Mihklikuised puisniidulilled
Nädala loetavuse top 5
Ärandati buss (5)
Saaremaa valla koduteenus läheb tasuliseks (28)
Peod ja kogunemised tuleks ära jätta (34)
Madis Kallasest sai ministeeriumiametnik (26)
Võistleja sõitis peatunud autole otsa (5)
Kommentaarid
UUS! Saaremaale lisandus koroonapositiivne  (11)
Vald paneb Varese sadama arendusele pidurit (1)
Saare naised said stuudioks vajaliku raha kokku (7)
Ärandati buss (5)
Saaremaalt on kogutud üle 90 tonni riideid  (8)
Võistleja sõitis peatunud autole otsa (5)
Aitame noort ema Karinat! (7)
Vald tänavu maale elama ei kutsu  (3)
Peod ja kogunemised tuleks ära jätta (34)
Saaremaa valla koduteenus läheb tasuliseks (28)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud