[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 29. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Majandus

Kaheksa tööturutrendi aastal 2020 (1)
Autor: MM
Kolmapäev, 05. veebruar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti tööturul toimusid möödunud aastakümnel suured muutused, mis sundisid paljusid tööandjaid oma värbamistegevusi ümber hindama ja leidma personaliotsingutele uusi lähenemisi. Mida toob tööturule aasta 2020?

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee kogus kokku trendid, mis kõige tõenäolisemalt mõjutavad Eesti tööturgu saabunud kümnendil ja 2020. aastal.

Tööandjate värbamisvajadus kasvas eelmise kümne aastaga tervelt 85% ja 2019. aastal võeti ühes kvartalis tööle keskeltläbi 50 000 uut töötajat. Töövõtjatele avanesid rekordilise tööpakkumiste arvu näol seninägemata võimalused ja möödunud aastal kandideeriti uue töökoha otsingutel Eesti tööturul umbes 1,5 miljonit korda.

Tööturu-uuringud näitavad, et tööandjad kavatsevad ka tänavu värvata suure tuhinaga edasi – 2020. aastasse tuli 69% tööandjatest plaaniga värvata lisatööjõudu. Siiski tõotab tänavune aasta ja ka uus kümnend tuua tööturule suuri muutusi. Missuguseid trende kõige tõenäolisemalt kogeme? Kuidas võiks majanduse jahenemine tööturule mõjuda?

Spetsialistide puudus süveneb veelgi

Enamik tööandjaid toob oma värbamisplaane tutvustades välja, et neil on tarvis värvata just erinevate valdkondade spetsialiste. Kahjuks on tööjõupuudus spetsialistide ametirühmas just üks teravamaid ja olukord ei ole paranenud. Uusi, praktiliste oskuste ja kogemustega spetsialiste ei tule lihtsalt piisavalt juurde ja ümberõpet ei saa samuti nimetada levinud praktikaks. Eesti haridussüsteem on selgelt magama jäänud ja vajab raputust, et vastata tööandjate ootustele.

Ametid kaovad

Eelmine kümnend näitas selgelt mitmete ametikohtade kadumist ja tõi nii mõnedki koondamislained traditsioonilistelt töökohtadelt. Suure tõenäosusega jätkub taoline trend ka tänavu, kuna Eestis leidub ametikohti, kus tööandjad ei suuda kiiret palgatõusutempot hoida ja töötajad peavad kõrgema palga nimel liikuma suuremat lisandväärtust loovatele ametikohtadele. Taoline areng ei saa olema kerge, kui ümberõpe ei muutu levinumaks ja seepärast tabab ametite kadumine meid ootamatult. Teisalt avab taoline trend paljudele töötajatele võimalusi liikuda põnevamatele ja kõrgemini tasustatud ametikohtadele.

Oskus ja valmisolek õppida muutub teadmistest olulisemaks

Tööjõukriisis hakatakse ümber hindama oma nõudmisi värbamisel – alati ei pea uus töötaja olema kindlasti samast valdkonnast, pigem on olulised tema isikuomadused, ambitsioonikus, baasoskused ja õppimisvõime. Veelgi enam, üha kiiremini arenevas maailmas on keeruline ennustada, missuguseid oskusi ja teadmisi töötajatel tarvis läheb. Seepärast peab kohustusliku haridussüsteemi lõpetanul säilima soov edasi õppida – aeg, mil inimesed töötasid terve eluea ühel ametikohal, on möödas.

Kas robotid juba tulevad?

Robotid on juba kohal! Iseteeninduskassad toidupoodides on juba väga levinud ning sarnast digitaliseerimist tuleb ette ka paljudes teistes valdkondades. 2020. aastal kasvab tõenäoliselt robotite kasutuselevõtt ka tööstussektoris. Automatiseerimine on hädavajalik, kuna tööandjatel ei õnnestu enam samadel tingimustel töötajaid leida. Ühelt poolt on märgata tugevat palgasurvet, kuid lisaks on muutumas ka töötajate ootused töö sisule. Lisaks sellele, et töötajad soovivad liikuda kõrgemalt tasustatud töökohtadele, on muutunud ka nende ootused töö tingimustele, -sisule ja -ajale. Taolised muutused on sundinud paljusid tööandjaid liikuma üha enam automatiseerimise suunas ja kaotama töid, mida suur osa Eesti töövõtjatest enam teha ei taha.

Kas Eesti läheb üle 6-tunnisele tööpäevale?

Töökust on ikka peetud eestlaste üheks parimaks omaduseks, mida ikka ja jälle esile tõstetakse. Vastuolu tööandjate ja töövõtjate ootuste osas tööajale muutub 2020. veelgi teravamaks – töövõtjad tahavad vähem aega veeta töökohal, tööandjad tahavad aga tõsta töötajate töökoormust. Nimelt töökäte puuduse tõttu on ka 2020. aastal sunnitud iga teine Eesti töötaja tegema ületunde ja rohkem tööd. Kasvav töökoormus tekitab paljudes noortes ka küsimuse, kas ja millal nad üldse pensionipõlve nautima saavad jääda.

Väikeste sammude haaval tuleb Eestis hakata liikuma selles suunas, et töö produktiivsus kasvaks ja tööl veedetud aja roll väheneks. Niivõrd väikeses riigis on see ülioluline, kuna tööjõudu jääb meil aastakümnetega kiiresti vähemaks ja paarikümne aasta pärast tuleb hakkama saada tunduvalt väiksema arvu töötajaskonna ja seega ka tööle kulutatud ajaga.

Kuigi 6-tunnine tööpäev hakkab üha enam levima infotehnoloogiasektoris, siis traditsioonilistes valdkondades, nagu näiteks tööstussektoris, töötavad inimesed lühemat tööpäeva 2020. aastal ei näe. Tööturul valitseb karjuv tööjõupuudus ja taolistes valdkondades on endiselt liiga palju töid, mis lähtuvad ainult töötundidest.

Inglise keel tungib aina enam igapäevaelu- ja töökeskkonda

Tänu hoogsale tehnoloogia arengule ja selle tihedale kasutamisele on noorema põlvkonna jaoks muutunud inglise keele mõistmine ja rääkimine normaalsuseks. Järjest enam on valdkondi, kuhu võetakse tööle välistalente ning töökeel on kas osaliselt või lausa täies ulatuses läinud eesti keele pealt inglise keele peale üle. 2020. aasta välistööjõu piirarv täitus aasta esimese nädalaga ja kindlasti värvatakse tänavu üha enam välismaalt ka tippspetsialiste (ei kuulu piirarvu alla), mis tähendab paljudele tööandjatele kakskeelse keskkonna loomist.

Noorema põlvkonna väärtused muudavad tööelu

Kui möödunud tööstusrevolutsioonide aegadel piisas sellest, et töötajad tulid tööle, said ülemuselt juhised, mida teha, tegid töö ära ja läksid koju, siis enam ei pruugi vana mudel samamoodi toimida. Aina enam tahavad töötajad olla kaasatud otsuste tegemisse ja soovivad saada aru, miks ja kuidas mingid protsessid toimivad. Töötajad peavad tunnetama, et nende tööl on eesmärk ja sellest sõltub midagi. Vaieldamatult on oluliseks muutunud ka ettevõtte väärtustega samastumine – kui need ei kõneta ja ettevõte ei käitu vastutustundlikult, siis ei kõneta ka tööandja.

Olemasolevad töötajad tõstetakse fookusesse

See on ammu teada, et ettevõte toimib hästi siis, kui ka meeskond toimib. Kuna nõudlus heade spetsialistide järele on suur, tuleb tööandjatel 2020. aastal üleostmise vältimiseks tegeleda põhjalikumalt oma inimestega, et neid hoida. Töövõtjad on hakanud tihedamini vahetama töökohti ning tööjõuliikuvus tööturul on suur. Seda enam on vaja sättida fookusesse iga töötaja heaolu. Ka tööandja maine muutub tugevamaks, kui ettevõtte töötajad on oma tööandjaga rahul. Juhtidelt oodatakse, et nad tuleksid samuti meeskonnale lähemale ja näitaksid, et on selle osa.

*  *  *

Kas kriisis tööturg leiab ravi majanduse jahenemisest?

Majanduse jahenemine võiks tööturukriisi küll ajutiselt leevendada, kuid valitsevad trendid on tõenäoliselt pöördumatud. Oleks sinisilmne uskuda, et saabunud kümnendil ei tahaks töötajad teenida palka, millega suudetakse hästi ära elada või teha tööd, millel oleks mõte. Ka soov ise oma aega planeerida ja valida töötamiseks sobiv koht näib olevat pöördumatu trend. 2020. aasta alguses korraldatud uuring näitas selgelt, et paindlikum tööaeg aitab värvata töötajaid isegi väiksema palgakuluga.

Uue reaalsusega tuleb leppida ja praegu on tööturul selgelt näha, et paljud ettevõtted, kes suudavad kohaneda, on tööturul võitjad ning suudavad edukamalt värvata talente.

CVKeskus.ee (www.cvkeskus.ee) on aastal 2000 loodud Eesti suurim tööportaal, mida külastati 2019. aastal üle 14 miljoni korra ja kus avaldatud tööpakkumistel viidi läbi rohkem kui üks miljon kandideerimist.


Täna loetuimad
Saun läks ehitusveast põlema (9)
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (24)
Perekondlik
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (9)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (21)
Ühe saare naise lugu kriisi ajal (3.)
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev  (1)
Neljalapselise maapere tegemiste pusle
Lugudega asjade pood
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (8)
Iga ruut Saaremaast on kaardistatud
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Viikingite suvehooaeg stardib homme
Kirikud kutsuvad üle läve astuma
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (3)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (9)
Kommentaarid
Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (24)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (21)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (55)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (9)
Saun läks ehitusveast põlema (9)
Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (8)
Holostovi Kinnisvarahaldus peab maksma Sarbussi kütusevõla  (9)
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev (1)
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev  (1)
Kurb kuulda ja lugeda (20)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud