[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 30. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Majandus

Tööstuse äriplaan 2020 – kas tahame olla tööstusriik? (14)
Autor: Sirli Tooming
Kolmapäev, 27. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Täna nädal tagasi toimus Tallinnas Noblessneri uues Proto Avastustehases majanduskonverents Tööstuse Äriplaan 2020, millest võtsid osa ka Saare maakonna ettevõtjad.

Konverents tõi kokku tööstussektori juhid, otsustajad ja tippeksperdid, kes analüüsisid järgmist aastat, aga ka kaugemat tulevikku. Arutleti teemadel: milline on tööstussektorit toetav tööstuspoliitika, kas majanduskasv jätkub, kas tööjõudu jagub, milliseid huvitavaid lahendusi tööstusettevõtted kavatsevad lähiajal rakendada, mis toimub välisturgudel ja kui suures ohus on eksport, kas tööstussektor on aastaks 2020 hästi valmistunud ja palju muud.

Ettekandega „Kas riigi tugi on tööstussektori jaoks seni olnud piisav?“ astus auditooriumi ette Incapi elektroonikatööstuse juht Otto Richard Pukk, kes ütles, et riigi tugi tööstuse jaoks ei ole seni olnud piisav, sest Eestis pole pikka aega riiklikku tööstuspoliitikat välja töötatud. „Praegune rohelise raamatu koostamise algatus muudatuste ellukutsumiseks on hea, aga selle edasiarendamiseks peab nüüd tööd tegema,” sõnas ta. „See on põhimõtteline küsimus ja otsustamise ning tegutsemise koht, kas Eesti on tööstusriik või ei ole. Sest kui tahame olla tööstusriik – eesrindlik tööstus on meil ju olemas –, peame ka oma poliitikat vastavalt kujundama ja looma keskkonna ning võimalused tipptasemel tööstusriigi tekkeks.“

Kasvavad tööjõukulud

Konverentsil osalenud Saaremaa elektroonikatehase Ouman Estonia OÜ tegevjuhi Rando Kubitsa sõnul tajuvad praegu kõik majanduse jahtumist, seda kõigis sektorites, mis tähendab, et aasta 2020 suhtes ollakse valmis negatiivseks kasvuks.

„Tööstussektori toetava poliitika osas oldi üsna negatiivselt meelestatud, kõlama jäi see, et liiga palju tähelepanu saab ITK sektor, samas, ilma tootmissektorita ei saa ka ITK sektor areneda,” rääkis Kubits, lisades, et endiselt ei olda rahul immigratsioonipoliitikaga. „Tootmissektor vajab lähitulevikus juurde nii lihtsamaid töid tegevaid töötajaid kui ka spetsialiste. Kuna järjest enam on probleemiks kasvavad tööjõukulud, siis otsib enamik tootmisettevõtteid võimalusi liikuda oma klientidele lähemale ehk teisisõnu pakkuda teenust, mille eest saab ka kõrgemat hinda küsida. Näiteks, kui varem ostis tellija tehaselt mõne lihtsama detaili valmistamise teenust, siis nüüd püüab tehas tellijale pakkuda nii-öelda täisteenust ehk siis detailide valmistamisele lisatakse tootearendus ja valmistoodete tarnimine. See aga omakorda tähendab, et vajatakse ka koostööpartnereid, et sellist teenuste kompleksi üldse pakkuda saaks.”

Eesti-sisene koostöö

Kubitsa sõnul jäigi kõlama mõte, et tulevikus tuleb pigem teha Eesti-siseselt rohkem koostööd, mitte püüda igas teenuses või tootmises üksteisega konkureerida ehk tulevik on pigem orienteeritud suuremale koostööle.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina kõneles, milliste muutustega peaksid töösturid uuel aastal arvestama, millised on peamised ohud ja riskid nii globaalses majanduses kui Eestis. Oma ettekande võttis Mertsina kokku kuue olulise punktiga:

• Tööstusettevõtted on väliskeskkonna mõjudega siiani küll hästi toime tulnud, kuid kasv aeglustub.

• Nõrgenev välisnõudlus hakkab tõenäoliselt ekspordivõimalusi rohkem piirama.

• Majanduskasvu aeglustumine peaks tööturul pingeid leevendama ja palgakasvu pidurdama.

• Kõrge tööjõukulude osakaaluga ettevõtted on haavatavad, sest investeerimisvõimekus halveneks lähiaastatel märgatavalt.

• Investeeringutel on oluline mõju ettevõtte konkurentsivõimele ja kasumlikkusele.

• Ettevõtete ärimudelit ei saa ehitada ainult lisamahule, fookuses peab olema efektiivsuse kasv.


Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (21)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (5)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (4)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (24)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (17)
Kommentaarid
Kurb kuulda ja lugeda (24)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (4)
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (28)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (21)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (64)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (5)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (4)
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes (3)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (198)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud