[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Majandus

Teine pensionisammas – õigus või kohustus? (3)
Autor: Sirli Tooming
Kolmapäev, 16. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Üleeile, 14. oktoobril avalikustas Eesti Pank lühema versiooni pensionianalüüsist, kus soovitatakse valitsusel mitte teha kogumispensioni vabatahtlikuks.

Eesti Panga president Madis Müller ütles pressikonverentsil, et raha pensionisüsteemis on tulevikus vähem kui praegu, selle leevenduseks saab olla maksude tõstmine, pensioniea tõstmine või välistööjõu suurem kasutamine. Kuna riiklik pension ja kogumispension täiendavad teineteist, avaldas Müller pressikonverentsil muret nende inimeste tuleviku üle, kes karjääri jooksul kogutud raha välja võtavad ning lühiajaliselt ära kasutavad. Seda juhul, kui pensionireform uuel aastal käivitub.

II samba tootlikkus

Toimetus on pensionireformi teemal kõnelnud nii mõnegi lugejaga. Ühel neist, kõrgharidusega seaduskuulekal maksumaksjal Hillel (nimi toimetusel teada) on pensionini jäänud aasta. „Mina liitusin laste soovitusel teise pensionisambaga selle loomishetkel ehk 16 aastat tagasi,” sõnas ta, lisades, et kuna ta on üles kasvatanud kolm last, saab ta pensionile kolm kuud pärast 63-aastaseks saamist. „Vaatasin oma fondi seisu, hetkel on mul kogunenud sinna veidi üle 8000 euro – rohkem kui 16 aasta jooksul kogutud raha!” Millised on tema fondi halduskulud, ta veel välja selgitada pole jõudnud.

Hille ei tee otsuseid uisapäisa, istus maha, sukeldus teemasse ja rehkendas välja oma fondi tootlikkuse.

Et oleks lihtsam arvutada, võttis ta lähtesummaks ümmarguse 8000 eurot. „Juhul, kui ma jätkaksin teise pensionisambasse kogumist, suureneks minu pension ca 33 euro võrra, mille senise süsteemi järgi kindlustusfirma mulle pensionile jäädes 20 aasta jooksul, no kui jumal annab, iga kuu riigipensionile lisaks välja maksab. Kusjuures juhul, kui saan enne nimetatud perioodi kutse toonelasse, jään ma ju sellestki ilma,” rääkis Hille. „33 eurot on ühest küljest suur raha, paar-kolm toidukorda ikka.

Aga mis on selle summa väärtus 20 aasta pärast, seda oskab minu põlvkonna inimene juba natuke aimata. Omal ajal kindlustasid paljud vanemad oma lapsi ja tasusid nende sünnist täisealiseks saamiseni igakuist protsenti palgast, lootuses, et laps saab kogutud rahaga iseseisvat elu alustada. Selgelt on meeles, et ühe sõbranna tütar ostis 1992. aastal 18 aastat kogutud raha eest kilo viinereid ja tordi.”

Pole kunagi lootnud

Küsimusele, kas kehtiv pensionisüsteem on pettumuse valmistanud, vastas Hille, et ta pole kunagi uskunud, et teise sambaga liitumine talle turvalise ja mugava pensionipõlve kindlustab. Samal ajal, 16 aastat tagasi võttis Hille pangalaenu ning ostis emalt pärandatud väikese summa eest korteri, mille tootlikkus on kordades suurem kui tema teine pensionisammas.

Pangalaen on tänaseks makstud, korter on hinnatud 10 korda toonasest kallimaks ja seda, et tema teine pensionisammas aastaga hüppeliselt kasvab, Hille ei looda. „Kohe, kui uus reform jõustub, tõttan kiirel sammul panka ja võtan kogu summa korraga välja,” ütles ta ja naeris, et seda ta küll loodab, et pensionärid tulumaksust vabastatakse.

„Kuidas kehtiva süsteemi järgi teine sammas mu elukvaliteeti pensionipõlves parandab, ma tõesti ei näe. Siis aga saan kogutud raha ise korraldada ja ajatada, lastelastega kohvikus käia ja ehk mõne toreda reisigi lubada – vot see lisab minu pensionipõlve väärtust,” ütles Hille, lisades muigelsui, et nähtavasti on tema suurim viga see, et ta õpitud erialal kogu elu alla Eesti keskmise palka teenides oma kodusaarel töötada otsustas.

Täispika versiooni pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsist avaldab Eesti Pank oktoobri lõpuks.


*  *  *

Eesti Panga soovitused valitsusele

1. Enne pensionisüsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist on oluline selgelt kirjeldada uue süsteemi oodatavaid tulemusi ja saavutada neis võimalikult laiapõhjaline kokkulepe. Vajalik tervikpilt peaks pakkuma selgust riigi poolt tulevikus pakutava pensioni suhtelises suuruses, inimeste enda oodatavas panuses ja pensionisüsteemi kulukuses.

2. Me ei soovita teha kogumispensioni vabatahtlikuks, kuna selle tagajärjel võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

3. Soovides teises pensionisambas vabatahtlikkust siiski suurendada, soovitame lähtuda järgmisest:

• kui inimesed pensionisääste kohe kasutama hakkavad, põhjustab see majanduskasvu heitlikkuse – selle tasandamiseks oleks valitsusel otstarbekas hoiduda lisanduva maksuraha kulutamisest ning pikendada pensionisäästude väljavõtmise minimaalset perioodi;

• kui teine sammas tehakse vabatahtlikuks, oleks kasulik mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma;

• tuleks otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba pensionifondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.

*  *  *

Pensionireform käivitub aastal 2020

Reform käivitub aastal 2020, mil avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august. Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november.

Teise samba fondides on rohkem kui 738 000 inimesel kokku ligikaudu 4,4 miljardit eurot.


Täna loetuimad
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha  (2)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Tänak: peame lootma legendile (3)
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Tuleviku Kompassi fookuses on inseneeria
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Nädala loetavuse top 5
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (9)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kommentaarid
Tänak: peame lootma legendile (3)
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale (11)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (18)
Autod on saatanast! Tõsi või!? (24)
Selgusid lauatennise karikavõitjad (3)
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti (6)
Kontrast jõuab Tartusse (1)
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia (2)
Kaali kraatri taristu tehakse korda (2)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud