[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 25. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Majandus

Roheline elamusfestival I Land Sound muutub üha rohelisemaks (13)
Autor: Sirli Tooming
Reede, 20. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tänavu kolmandat suve tõi elamusfestival I Land Sound Illiku laiule tuhandeid inimesi, et võimendada taju iseenda ning ümbritseva suhtes ja näidates, et festivali saab korraldada ka keskkonda säästes.

Elamusfestivali I Land Sound korraldajad on alati oma tegevuses pidanud oluliseks loodussõbralikku mõtteviisi. Sel aastal oli fookuses jätkusuutlik elustiil: prügi vähendamine, korduskasutamine ja sorteerimine.

Esimesena Eestis võeti tänavu kasutusele päris nõud, ehitati mobiilse nõudepesumasinaga nõudelaenutuspunkt ja sorteeriti kogu festivalil tekkinud prügi. „Päris toidunõude ja -riistadega toimetamiseks pandi püsti nõudelaenutus- ja pesupunkt, mis toimis pandisüsteemi alusel,” rääkis festivali üks peakorraldajatest Paap Uspenski, lisades, et kokku oli kasutuses 2252 taldrikut, millest enamik koguti Uuskasutuskeskuse abiga laenuks, aga nõusid kinkisid festivalile avaliku üleskutse raames ka eraannetajad.

Tarbimisjäägid suunati ringlusesse

„Keskmiselt einestas üks külaline festivali jooksul kümnel korral, mis teeb kokku 150 000 taldrikut, nuga ja kahvlit. Topsiringi teenuse ning makaronist ja pilliroost kõrte kasutamisega hoiti ühekordse plastiku arvelt kokku 60 000 topsi ja 40 000 kõrt,” ütles festivali keskkonnaprojekti üks eestvedajatest Kadi Aguraijuja.

Sarnaselt eelmiste aastatega jätkati korduvkasutatavate joogitopside kasutamist ning jagati tasuta vett, mida üks festivalikülastaja jõi päevas keskmiselt 1,5 liitrit ning millega hoiti festivali ajal ära kolme pooleliitrise pudeli ringlussesaatmine inimese kohta päevas.

„Sellele tuginedes võime öelda, et 5000 inimese kohta jäi kasutamata 60 000 ühikut taarat,” rehkendas Aguraijuja.

Tarbimisjääkide ringlusesse suunamiseks ja reostuse vältimiseks said suitsumehest külastajad endale KOPS-i konitopsid ning I Land Soundi meeskonna poolt disainitud kaasaskantavad ja korgiga suletavad korduvkasutatavad tuhatoosid. Festivali alal oli 15 konikorjepunkti, kuhu sai tühjendada konitopsi või visata äsja koni.

1230 kilogrammist festivalil tekkinud biojäätmetest fermenteeriti koostöös Nutriloopiga enda tarbeks ära 400 kg. Selle tulemusena saadi rikas ferment, millest valmistati Illiku laiule peenar.

Väärtused ulatusid festivali alalt kaugemale

Koostöös I Land Sound festivaliga võttis ka kauplustekett Coop festivali toimumise ajal terveks nädalaks nii Orissaare kui Liiva poes müügilt ära kilekotid. Uspenski sõnul oli poodlejatel endiselt võimalus osta paberist kotte ning I Land Green projekti raames toodetud 1000 korduvkasutatavat riidest kotti. „Viimased müüdi festivali toimumise ajal väga kiiresti läbi ja nõudlus nende järele on ikka veel suur,” lisas ta.

Festivali käepaelad aga valmistati koostöös SA Hea Hoog ehk erivajadustega inimeste poolt. Käepaelad olid punutud takunöörist, kaunistuselementidena kasutati puidust mummukesi ja kinnituselemendiks metallist rõngast. 5000 käepaela valmistamist alustati varakevadel, viimased metallist elemendid kinnitasid SA Õpilasmaleva noored käepaeltele vahetult enne festivali algust.

Kuna I Land Sound paneb festivali visuaalile vähemalt sama palju rõhku kui muusikale ja tegevustele, siis kuulutas I Land Sound aasta alguses välja kunstikonkursi I Land Art. Konkursist, mille eesmärk oli tõsta festivali väärtust ja toetada andekaid Eesti kunstnikke, võttis osa üle kolmekümne kunstniku ja kunstirühmituse. Ka visuaali loomisel hinnati eelkõige sobivust festivali väärtustega ja loomulikult ka projektiga I Land Green: arvesse võeti materjalikasutust, ökoloogilise jalajälje suurust, eelarvest kinnipidamist ja planeerimisoskust. Konkursi tulemusena valmis 20 taiest.

Teadlikkuse kasv ja heategevus

Festivali I Land Sound eesmärk on tuua külalised harilikust argipäevast võimalikult kaugele. Selle tunde võimendamiseks oli festivalialal kasutusel oma valuuta ÖÖ: puidust žetoon, mille eest oli võimalik festivalialal osta baaridest jooke, söögipoolist toidualal või kasutada muid tasulisi teenuseid. Allesjäänud žetoonid oli võimalik kulutada pühapäevasel festivaliturul või poetada need annetuskasti, et toetada sellega Orissaare muusikakooli või Orissaare spordihoone tegevust.

Külaliste annetustele lisas I Land Sound omakorda nii telklast kui festivali pääslast korjatud taara kogusummas 767 eurot, millest annetas 372 eurot spordihoone ning 395 eurot muusikakooli tegevuste toetuseks.

Korraldajate jaoks on suur väljakutse ürituse keskkonnamõjude hindamine, mistõttu koguti sel aastal esmakordselt andmeid selle kohta, millist mõju avaldas festival keskkonnale. Ligikaudne ühekordsete esemete ja plastiku koguhulk, mille teke läbimõeldud käitumisega ära hoiti, oli 311 000 ühikut.

Sorteerimine annab tulemusi

Kokku tekkis nelja päeva jooksul 10 790 tonni olmejäätmeid, mis teeb ühe inimese kohta 540 grammi jäätmeid päevas. Olmejäätmetest saadi sorteerimisel kätte 5610 kilogrammi puhast materjali. Seega jäi segaprügi järele 5180 kilogrammi, mis teeb 250 grammi prügi inimese kohta päevas. Kui Greener Festival Awardsi (globaalselt tunnustatud keskkonnasõbraliku festivali akrediteeringut väljastav organisatsioon) parima kategooria võitjate määrad jäävad 40–50% ja üksikutel eriti eesrindlikel 70%, võib I Land Sound tulemusega 52% vägagi rahule jääda.

I Land Sound on elamusfestival, kus meelelisus peab olema saavutatud vähemalt viiel erineval tasandil. Enamgi veel, festival on võtnud endale rolli tõsta keskkonnateadlikkust ja näidata, et ka rahvarohket ning mitmepäevast üritust on võimalik korraldada loodust säästvalt.


*  *  *
Külalisi: 5000

Kestus: neli päeva (11.–14. juuli)

Koht: Orissaare, Illiku laid

Kokku 10 790 kg prügi ja olmejäätmeid

Segaprügi: 5180 kg ehk 48%

Jäätmeringlusesse: 5610 kg ehk 52%

Liigiti sorteeriti:

Puhas pakend (sh segapakend ja klaaspakend) = 2530 kg

Pandimärgiga pakendid = 1190 kg

Papp ja paber = 660 kg

Toidujäätmed = 1230 kg


Täna loetuimad
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (13)
Kurb kuulda ja lugeda
Põllumeeste murekohtadest ehk Tööjõust ja talvehõngulisest kevadest (6)
JUHTKIRI - Armumine, alkohol ja vastutustunne  (1)
Grupipostkasti saab jaanipäevani tellida tasuta (1)
Rekonstrueeritakse soojustorustikke
Puu- ja köögiviljaga kauplejad peavad järgima turustusnõudeid
Saaremaa ja mandri vahet sõites tuleb arvestada teetöödega
Suur peatükk rahvusvahelist teadust – raamat Kuusnõmmest
Tänavu saab puugid postiga TAI-sse saata (1)
Ajatusi kodusest Valjala kihelkonnast
Eestis nii Huawei kui Kremli mehed
Viikingid on jätkuvalt nulli peal
Naisi oodatakse videosilla vahendusel riigikaitse teabepäevadele
ERM ootab taimetoidulugusid
Nädala loetavuse top 5
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (13)
Kurb kuulda ja lugeda
Põllumeeste murekohtadest ehk Tööjõust ja talvehõngulisest kevadest (6)
JUHTKIRI - Armumine, alkohol ja vastutustunne  (1)
Grupipostkasti saab jaanipäevani tellida tasuta (1)
Kommentaarid
Grupipostkasti saab jaanipäevani tellida tasuta (1)
Põllumeeste murekohtadest ehk Tööjõust ja talvehõngulisest kevadest (6)
Mikk Tuisk sai koalitsiooninõukogu toetuse  (13)
Sotside ja Keskerakonna fraktsiooni juhid toetavad Vanalinna kooli remonti (14)
Tänavu saab puugid postiga TAI-sse saata (1)
JUHTKIRI - Armumine, alkohol ja vastutustunne  (1)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (13)
Kelm esitles end USA sõjaväelasena (10)
Valjala ja Pöide infospetsialisti ametikoht kaotatakse vaatamata vastuseisule (23)
Rannakas: ta ütles mulle, kuradi kits, kutsusid pollad (4)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud