[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 19. juuli 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Majandus

Saaremaal kummitab tööjõupuudus enim haiglat (2)
Autor: Angela Randmets
Reede, 12. juuli 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti Töötukassa värske tööjõuvajaduse baromeeter, mis prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametialade lõikes, näitab Saare maakonnas tööjõu puudujääki arstide ja töötleva tööstuse spetsialistide hulgas.

Vastvalminud baromeetri kohaselt on Saare maakonnas tööjõu ülejääk andmesisestajatest, arve- ja raamatupidamiseametnikest, raamatupidamise keskastme spetsialistidest, sekretär-asjaajajatest ja sekretär-juhiabidest. Tööjõu puudujääk on aga eriarstidest, füsioterapeutidest ja üldarstidest ning töötajatest, kes oleksid pädevad täitma erinevaid olulisi ametikohti töötlevas tööstuses.

Ministeerium haiglat ei aita

Tervishoiu valdkonna kohta märgitakse töötukassa pressiteates, et hõivatute keskmine vanus on kõrgem kui tööjõus keskmiselt. Samuti tuuakse välja, et mõne eriarsti pensionile jäämine võib oluliselt kahandada võimekust pakkuda piirkonnas antud erialal tervishoiuteenuseid.

Kuressaare Haigla SA juhatuse liige Märt Kõlli tõdes, et haigla suurimaks väljakutseks on eriarsti ametikohtade täitmine lähitulevikus.

„Kuressaare haigla ootab oma meeskonnaga kohe liituma günekoloogi, psühhiaatrit, silmaarsti ja kõrva-nina-kurguarsti. Lisaks oleme kohe valmis läbi rääkima anestesioloogi, üldkirurgi, radioloogi, erakorralise meditsiini arsti ja gastroenteroloogiga,“ loetles Kõlli ametikohti, kus tööjõu puudujääk ennast kohaliku haigla jaoks kõige teravamalt tunda annab.

Haiglajuht kinnitas, et puudu oleva arstliku personali värbamise eesmärgil on pöördutud juba nii sotsiaalministeeriumi kui ka õiguskantsleri poole ning tehtud ettepanek reformida residentuuri sisseastumist selliselt, et üldarstidel oleks võimalik konkureerida residentuuriõppesse ka tingimusega asuda tööle Tallinnast ja Tartust eemal asuvatesse haiglatesse.

„Meie pakutud printsiip puudutas vabatahtlikkust, mitte sunniviisilisust,“ toonitas Kõlli. Hoolimata sellest pidi haigla pikalt oodatud vastuses pettuma, sest Kõlli sõnul väljendas see viisakalt tänu kirjavaeva nägemise eest.

„Tõmbekeskused konkureerivad omavahel ja Kuressaare-Saaremaa konkureerib Tallinnaga väikse vennana võrdsetel alustel. Võrdsed alused tähendavad antud juhul igas eluvaldkonnas allajäämist,“ nentis ta.

Abiks praktikandid ja võõrtööjõud

Murelikuks teeb haiglajuhi ka töötukassa baromeetriski välja toodud hõivatute kõrge keskmine vanus. „Arstliku personali keskmine vanus oli aasta alguses 58 aastat. Nimetatu väljendab selgelt, et pensionile suundujate ametikohtade täitmise ebaõnnestumisel on risk teenuse kättesaadavuse drastilisele halvenemisele,“ tähendas Kõlli. Ta lisas, et riski realiseerumine halvendab maakonna tervishoiusüsteemi tervikuna, nullides Kuressaare haigla tänased püüdlused arendada kohapealseid teenuseid erialadel, mis enne kohapeal kättesaadavad ei ole olnud, ning tõi näitena hematoloogia ja onkoloogia.

Kõlli sõnul püütakse tööjõupuudusega kaasnevaid muresid leevendada, kasutades teenuse osutamisel paljusid osalise tööaja ja väikese koormusega spetsialiste. „Lisaks oleme tänulikud, et meie personalidefitsiiti on aidanud leevendada spetsialistid Ukrainast,“ ütles ta, nentides, et uued õigusaktid on siiski tuntavalt ja kahetsusväärselt piiranud väljapool Euroopa Liitu hariduse saanud arstide värbamise võimalikkust.

„Kuressaare haigla teenuseid toetavad ka üldarsti kutsega noored spetsialistid, kellel tihti esmane kokkupuude meie ja Saaremaaga on tekkinud tänu neljanda kursuse praktikale,“ märkis Kõlli, rõõmustades, et haigla on praktikabaasina muutunud tudengite hulgas üha populaarsemaks.

Positiivsena tõi ta välja ka selle, et viimase kahe aasta jooksul on haigla suutnud oma meeskonda kaasata sise-, erakorralise meditsiini- ja hematoloogia eriala spetsialistid, nentides siiski, et jätkusuutlikku tervishoiuteenust silmas pidades ei ole antud arengud piisavad.

„Loodame tulevikus ka kohalike ettevõtjate toetusele haigla arstiabi edendavatesse projektidesse,“ jäi haiglajuht lootusrikkaks.

Tööstus investeerib automatiseerimisse

Töötleva tööstuse ettevõtete tööjõudefitsiiti kommenteerides tuuakse töötukassa pressiteates välja, et tööjõu vähesus on viinud paljud ettevõtted nutikaid töökohti looma, uusi tehnoloogiaid kasutusele võtma ja tarkvaraarendusega tegelema. „Üha enam kerkib pinnale probleem, et vajalikke oskustega töötajaid jääb vähemaks ja üha raskem on sobivate oskustega töötajat leida. Nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt toob kaasa rutiinse ning madalamat kvalifikatsiooni nõudva automatiseerimise,“ märgitakse pressiteates.

AS Läätsa Kalatööstus juhatuse liige Toomas Aul ütles, et täna on ettevõte seisus, kus kõik vajalikud ametipostid on täidetud. „Muidugi on keeruline sobivaid inimesi leida, aga see on osa igapäevatööst ja tuleb ära teha. Kui ei ole valmis spetsialisti, võtame aja ja õpetame inimesed vajalikule tasemele,“ märkis Aul. Kuna Auli sõnul pole neile uudiseks, et tööjõu vähesus on Saaremaal probleem, on ka AS Läätsa Kalatööstuse viimased investeeringud enamuses seotud automatiseerimisega, et vähendada töökäte vajadust.

Ouman Estonia OÜ tegevdirektor Erik Keerberg tõdes, et tööstuse automatiseerimine ja digitaliseerimine on olnud käibefraasiks juba mitmeid aastaid.

„Tehnoloogia üldise arenguga kaasneb ka töötleva tööstuse tehnoloogiline taseme kasv. Põhimõtteliselt on olnud nii juba tööstusrevolutsioonist alates. Industry 4.0 lähenemine viib aga töötleva tööstuse järgmisele tasemele: lisaks automatiseerimisele on järjest olulisem koht andmetöötlusel, masinõppel, protsesside ennustatavusel. See võimaldab oluliselt parandada nii tootmise kvaliteeti kui ka efektiivsust,“ selgitas ta.

Keerbergi hinnangul ei ole nutikate töökohtade loomine tingitud sellest, et tööjõudu napib. „Konkurentsivõime säilimiseks ja parandamiseks on tootmisprotsesside automatiseerimine eluliselt vajalik. Paljude tööstusharude tooted ja nendes kasutatavad komponendid on muutunud selliseks, et lihtne käsitöö ei olegi enam mõeldav. Turg kehtestab kvaliteedi ja tehnoloogilise taseme normid,“ tõi ta välja aspektid, millega kõik tööstusettevõtted paratamatult arvestama peavad. Kummatigi rõhutas Keerberg ka töötaja järjest olulisemaks muutuvat rolli nüüdisaegses tööstusettevõttes. „Ükski tark robot veel ilma inimese abita tööd ei tee,“ tõdes ta.


Täna loetuimad
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (4)
Anti naine, ajakirjanik ja töökoht kodus
Mootorrattur sai autoga kokkupõrkes vigastada
Tööjõupõuas tuleb appi võõrtööjõud (3)
Haigla kohvikul on uus ilme
Auriku ülesputitanud saarlane: see on liikuv muuseum
Kuressaare haiglas kogunes patsientide nõukogu
Sume suveõhtu Jämajas ja Pöidel
Vabadussõja mälestusmärgi ümbruses saavad tööd valmis
Muhu väina regatt: kaks kehvades tuuleoludes päeva
JUHTKIRI - Esimene pääsuke
Ninase astub muusika teenistusse
Võõrtööjõu kasutajaile pööratud tõendamiskohustus
Georg Ots elab inimeste südames
Soera talumuuseum kutsub simmanile
Nädala loetavuse top 5
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (60)
I Land Soundi meditsiiniteenistus oli töö ajal purjus? (19)
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Nädala jooksul vajati politsei abi 60 korral (10)
Kommentaarid
Selveri endine töötaja kolmeks aastaks vanglasse (6)
Tööjõupõuas tuleb appi võõrtööjõud (3)
Orav põhjustas liiklusõnnetuse (4)
Pindamistööd linnas päädivad sel nädalal (3)
On põhjust külastada kenasi kohti! (7)
Arhitektid on keskväljaku teemal eri meelt (60)
Maastik saadaks komisjonide juhid koolitusele (12)
Terviseamet uurib meedikute purjutamist muusikafestivalil (7)
Osavald keelas supluskohas veiste karjatamise (17)
Vahva rahvas Illiku laiul (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud