[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 13. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Majandus

Vesiviljelejate ponnistused sinimajanduse arengusse
Autor: Sirli Tooming
Reede, 03. mai 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saaremaal Kärlal tegutsev ettevõte Est-Agar esitas möödunud aasta 1. juunil toonase Tehnilise Järelevalve Ametile hoonestusloa taotluse merekarpide püüdmise ja vetikakasvanduse rajamiseks Läänemerre Hiiumaa mereplaneeringualale.

„Peatselt saab taotluse esitamisest aasta, ent seni pole amet meid pärast avalikustamist 2018. aasta oktoobris menetlemise seisust teavitanud,” ütles Est-Agar AS-i juhatuse liige Urmas Pau ja tõdes, et infosulus ettevõtjal on ääretult keeruline oma tulevikku ja investeeringuid planeerida.

„Tean vaid, et TTJA (tänaseks ühinenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) palus hinnangut kaheksalt ametkonnalt. Hiiu vallavalitsusel, keskkonnaministeeriumil, keskkonnaametil, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil ning veeteede ametil ettepanekuid ning vastuväiteid hoonestusloa andmise menetluse algatamisele ei ole, tegelikult ka teistel mitte.

Maaeluministeerium vastas, et planeeringuprotsessi käigus tuleb arvestada kalurite huve, kaitseministeeriumi palus enne tegevuste alustamist täpsed tegevused ning komplekside asukohtade koordinaadid kooskõlastada ning muinsuskaitseamet tegi ettepaneku, et keskkonnamõjude hindamise käigus tuleks teostada allveearheoloogiline uuring ning vee keemilise koostise muutuste mõju hinnang.”

Vastuseid ei tule

Est-Agari taotlusega samaaegselt ja koostöös esitas samale piirkonnale kalakasvatuste rajamiseks hoonestusloa taotluse ka Ösel Harvest OÜ.
Kuna kahe ettevõtte poolt arendatavad erinevad vesiviljeluse valdkonnad on teineteist toetavad eeskätt ökosüsteemile avalduva mõju vähendamisel, moodustavad Est-Agar AS-i ja Ösel Harvest OÜ poolt arendatavad vesiviljeluse rajatised koos toimiva lahenduse. Samuti on võimalik ühiselt läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

„Jällegi, oleme tõepoolest valmis ühiselt keskkonnamõjude hindamise tellima, aga enne otsust, kas menetlus üldse algatatakse, ei saa ka keskkonnamõjusid hindama hakata,” sõnas Est-Agar AS-i arendusjuht Olev Peters.

Kuna hoonestusõiguse taotlusi Hiiumaa mereplaneeringu alale on esitatud rohkem kui üks, ongi menetlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna peaspetsialist Liina Roosimägi sõnul pooleli.

„Selline olukord on esmakordne, sest kaks taotlust on sisult sarnased ning otsustamine võtab aega,” tõdes Helemäe. „Kuna Est-Agar AS on esitanud taotluse koostöös teise ettevõttega, kes planeerib samale alale kalakasvanduse rajamist, ei saa me tema taotlust eraldi menetleda.”Petersi hinnangul oleks sellisel juhul arukas kutsuda kõik taotlejad kokku, et omavahel piirkond jagada.

„Viimase ettepaneku järelevalveametile tegimegi, aga ei sellele ega ka paljudele teistele küsimustele pole me vastust saanud,” kõneles Peters, lisades, et mõistab olukorra keerukust, ent ei mõista, kuidas üks ametkond saab ignoreerida, ei jaga asjakohast informatsiooni, enamgi veel, ei vasta ka küsimustele.

Arenguplaanid ja eesmärk

Alates 2013. aastast on Est-Agar testinud vetikate kasvatamise tehnoloogilisi lahendusi, et leida  oludesse sobivaim ning kuluefektiivseim variant. Peamised põhjused vetikate kasvatamiseks on loodusliku ressursi piiratus, selle kontrollimatu muutumise võimalus ning kasvatamisel tootmise sisendiks vetikamassi puhtuse saavutamine.

Rannakarpide püüdmine on uus, perspektiivikas ning arenev vesiviljeluse haru Läänemeres. Karbid on tooraineks toiduainetööstusele ning looma- ja linnusööda tootmisele, lisaks on karpidest võimalik toota väetisi. Mõlemad tegevused on positiivse mõjuga Läänemere toitainetest puhastamisele, eriti suures osas mõjutab seda just karpide püüdmine.

Viimase kasulikkusest kõneldi aprillikuu alguses maaeluministeeriumis INTERREG Läänemere piirkonna projekti Baltic Blue Growth tulemusi tutvustades, millest nähtub, et merekarpide kasvatamisega on võimalik Läänemere keskkonnaseisundit parandada. „Sinimajandusest sünnib kasu nii kohalikule elanikule kui ühiskonnale laiemalt.

Et leidub ettevõtlikke inimesi, kes sellesse valdkonda panustavad, on suurepärane,” ütles Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta Meie Maale, lisades, et merekarpide ja vetikate kasvatamisega on võimalik merekeskkonnast välja tuua suur hulk toitaineid ning nõnda hoida Läänemerd puhtamana.

Sinimajandus – mis see on?

Euroopa Liidu pikaajaline jätkusuutlik meremajandamise strateegia ning merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluline osa, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on viis peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad.

Karpide püüdmine ja vetikate kasvatamine vesiviljeluse ühe osana on Läänemere sinimajanduse uuteks ja olulisteks alustaladeks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärk on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab.

Biotehnoloogia on otseselt seotud ka vesiviljelusega, omades olulist rolli vesiviljeluse toodete väärindamisel.

Est-Agar AS on kaasatud eksperdina Euroopa Komisjoni sinimajanduse arengustrateegia väljatöötamisse, ettevõte on osalenud ettekannetega arenduskoosolekutel.

„Meie roll on olnud anda sisendit just konkreetse vetikate kasvatamise ja töötlemise ning karpide püüdmise reaalse kogemuse osas Läänemeres, olles tegelikult siin piirkonnas ainuke kohalike vetikate kasvatamise arendaja ning ka töötleja tööstuslikus mahus,” ütles Pau.

Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks vetikakasvatuse kasutuselevõtmise ajaks 2022. aasta.

Täna loetuimad
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (4)
Valel on lühikesed jalad (1)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (43)
Advokaat Rajar Miller tuleb Kuressaarde kohtunikuks
Luhvtitage aga sajaseid! (1)
Tondikaku Liis ja Kübassaare Koit (1)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (20)
Kuressaarele anti üle Euroopa spordilinn 2020 tiitel (5)
95 aastat perekonna jõulupärimust
Lõõtsamäng kogub populaarsust
Elina kaunis laul
Uus eeskiri lubab jahipidamise Üügu maastikukaitsealal
Raul ja Carlos meeste kombel maailma asjadest
Viikingite advent
Kaia Saarna Lauri – mina ja Hiiumaa
Nädala loetavuse top 5
Saaremaa Halduse haldusjuhiks sai Silvester Hamann  (8)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (11)
Rehe tänava saunamaja vahetas omanikku
Purjus mees sõitis autoga katusele  (8)
Vald soovib tagasisidet metsaettevõtte kohta (5)
Kommentaarid
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (43)
Kuressaarele anti üle Euroopa spordilinn 2020 tiitel (5)
JUHTKIRI - Ääremaastumise nüansid (20)
Praamidele paigaldati täisautomaatsed elustamisaparaadid (15)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (23)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (4)
Valla lastekaitsespetsialist suundub teisele tööle (11)
Tondikaku Liis ja Kübassaare Koit (1)
Tuuli Pärtel: uskugem Saaremaa helgesse tulevikku (15)
Luhvtitage aga sajaseid! (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud