[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 31. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Majandus

Terrat aitab linna veevärgi torustikku uuendada
Autor: Sirli Tooming
Reede, 26. aprill 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kuressaare Veevärk alustas juba möödunud suvel linna vee- ja kanalisatsioonitorustiku uuendamist vajavate torustikulõikude rekonstrueerimisega.

Varakevadel torkasid linnatänaval silma kanalisatsiooniluukide kallal askeldavad tundmatud mehed tundmatute seadeldistega, kes kohalikes elanikes küsimusi tekitasid. Uudistades ja pärides selgus, et nii nagu meditsiinis sondeeritakse inimorganismi, hinnatakse seal torustiku tervist. Mitte ainult ei sondeerita, vaid ka rekonstrueeritakse.

„TV-uuring on kiirem ja mõnikord ka ainus võimalus saada informatsiooni olemasolevate torustike seisukorra kohta,” sõnas Harjumaa ettevõte AS Terrat tööjuht Priit Viil. „Ummistused, lekked ja avariid, mis tekitavad ebameeldivusi inimestele ja kahju loodusele, viitavad sellele, et paljud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud vajavad väljavahetamist. Sarnaste probleemidega puutume kokku kõikjal Eestis.”

AS Terrat projektijuht Gustav Teder ütles Meie Maale, et praegu rekonstrueeritakse Kuressaare Veevärgi tellimusel kokku 9,4 km torustikku, mis jaguneb laias laastus pooleks: vee- ja kanalisatsioonitorustik. „Käesolev projekt Kuressaare Veevärgiga koostöös, mis algas juba 2008. aastal, on juba kolmas, teine etapp teostati 2015. aastal,” sõnas Teder.

Torustik on maa sees olnud 40 ja rohkem aastat, saab vaid aimata, millises olukorras see olla võib, selgitas Viil, lisades, et on mõeldamatu torustiku väljakaevamine, et selle tehnilist seisu hinnata. Seetõttu kasutab Terrat TV-uuringut, kus võimalikud lekked, sisepinna kahjustused, nihked, purunemised, „pimedad“ majaühendused monitoril nähtavale tulevad.

Peaaegu märkamatult

„Samuti, peaaegu märkamatult toimub ka torude rekonstrueerimine. Sinise diiselpumbaga tsirkuleeritakse ajutiselt reovesi, see võimaldab vee tarbimist samal ajal, kui kanalisatsiooni uuendatakse. Tehnoloogias kasutatakse paadiehituses tuntud vaikudega immutatud klaaskiudkangast, mida tugevdatakse UV-valguse abil. Iga renoveeritava torulõigu jaoks valmistatakse tehases mõõtude alusel lainer, eesti keeli “sukk” – tegemist on “rätsepatööga”, mis sisestatakse aegunäinud torusse ning valguskaabli ja suruõhuga kinnitatakse selle seinte külge,” kirjeldas Viil protsessi. „UV abil muutub paigaldatud toru tugevaks kui betoon ning vana toru võib rahulikult ümbert roostetada või pudeneda,” ütles Viil.

Kuressaare Veevärk AS-i juhatuse liige Aivar Sõrm tõdes, et linnas on ligikaudu 250 km taristut, millest peaaegu 1/3 vanu, veneaegseid metalltorusid hakkab otsa saama ja tuleks välja vahetada lähema 10–15 aasta jooksul.

„Koostöö Terratiga algas ammu enne minu ajaarvamist. Tänu heale hankepakkumise hinnale sattus ta meile töid tegema,” kõneles Sõrm, lisades, et selline kinnine tehnoloogia on võrreldes lahtiste kaevetega oluliselt keskkonna-, raha- ja inimnärvisäästlikum. „Ma ei kujuta meie linna tänases päevas ja liikluskoormuse juures hästi ette, et pea 10 km tänavaid järjepannu oleks lahtisi kraave täis ja niimoodi üle aasta,” ütles Sõrm.

Sadu kilomeetreid torusid

AS Terrat on paarikümne aasta jooksul ehitanud sadu kilomeetreid torustikke ja sellist nn kinnist tehnoloogiat kasutab Terrat Baltimaades ainsana. „Midagi tehakse ka Leedus ja nipet-näpet mujalgi, aga seadmed ja pikaajaline kogemus on tõesti vaid meil,” sõnas Viil.

„Meie tehnoloogia on selles mõttes mugav, et me praktiliselt mitte midagi ei lõhu ja oleme võimelised torusid vahetama ka muinsuskaitsealuse munakivitee alt ilma seda kahjustamata,” tõstis Teder esile Terrati tehnoloogia eelised. „See on umbes 40 aastat vana, mistõttu pole praktikas võimalik tulemuse tegelikku kestust veel mõõta. Maa alla paigaldatud kommunikatsioonid peavad kestma vähemalt paar inimpõlve ja teoorias peaks meie tehnoloogiaga rekonstrueeritud torustikud seni kestma küll.”

Projektijuht Teder ütles, et koostöö saarlastega on kena. „Näe, kohalike sõnavara hakkab ka juba külge,” muheles ta. Liigagi kena, kinnitas tööjuht Viil ning avaldas lootust, et käesolev projekt Saaremaal viimaseks ei jää.


Täna loetuimad
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (12)
Autod ummistavad Ruhnu sadama kai  (1)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Leisi Noored soovib Melsase majas avada noortekeskuse
Olerex paigaldab Kuressaare tankla katusele päikesepaneelid  (4)
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Saun läks ehitusveast põlema (10)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Kommentaarid
1. juunist on Saaremaal Kaarma, Kärla ja Lümanda kogukond (12)
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (7)
Koroonakriis sünnitas mõtte seeni kasvatama hakata (11)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (20)
Tiiu Aro: Edward Laane tunnustamiseks on teisi võimalusi (32)
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (67)
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees  (32)
Vandaalid laamendasid võistluspaigas ja virutasid jooksu lipu (4)
Kurb kuulda ja lugeda (27)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi (11)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud