[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 23. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Majandus

Saare Kaluri konservitööstuses ehitatakse jahtlaevu (2)
Autor: Sirli Tooming
Kolmapäev, 06. veebruar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Saare Kaluri konservitööstuseks ehitatud tootmishoones Nasval on veesõidukeid valmistatud juba aastakümneid. Alates 1998. aastast tegutses seal Saare Paat, nüüd juba veidi üle kahe ja poole aasta osaühing Saare Yachts.

2006. aastast Saare Paati juhtinud Peeter Sääsk töötab tegevjuhina ka OÜ-s Saare Yachts. Nagu nimigi ütleb, ehitab ettevõte jahtlaevu.

Ehkki enamik neist valmib eritellimusel, on firmal kolm erinevat tüüpmudelit: Saare 38, Saare 41 ja Saare 46, kus numbrid näitavad laeva pikkust traditsiooniliselt endises pikkusmõõtühikus ehk jalgades.

Kuigi mitmed töölõigud on automatiseeritud, valmivad paadid suures osas käsitööna. Kuna käsilamineerimisel avatud vormidega töötamisel eralduv stüreen on nii inimesele kui loodusele kahjulik, kasutab ettevõte vaakuminfusioonimeetodit.

Ehitamist alustatakse laeva kere valmistamisest, mil materjal laotakse kiht-kihilt poolkere vormile. Seejärel varustatakse aluse nn sandwich-detailid spetsiaalse vaakumkilega, kuhu paigaldatakse vaakum- ja vaigutoitekanal.

Levinud tehnoloogia

Vaik, mis on laeva kereehituses sidusaineks, juhitakse vaakumpumba abil tekitatud alarõhu abil laminaadi kihtidest läbi ja üleliigne vaik koguneb vastavasse anumasse, mis on omakorda ühendatud vaakumpumbaga.

Detailidel lastakse n-ö taheneda ning liimitakse siis kokku jahi kereks, mis seejärel vabastatakse vormist ning alustatakse viimistlus- ja sisustustöödega.
„Selline tehnoloogia on laialt levinud üle kogu maailma,” sõnas Sääsk. Taolist meetodit rakendades valmivad alused on Sääse sõnul keskkonnasõbralikumad ning ohutumad ka ehitaja tervisele, kuna kahjulikud ained, mis pindade töötlemisel vabanevad, jäävad vaakumkotti.

„Ja mitte üksnes, ained, mis infusiooni läbi kokku puutuvad, saavutavad suhte, mille tõttu paraneb ka laevakere kvaliteet.” Kui kaua sellisel moel ehitatud veesõiduk kestab, pole võimalik Sääse sõnul öelda, kuna see sõltub mitmetest asjaoludest alates kasutamissagedusest, -alast ja -viisist ning jahi hooldamisest.
„Sellisel moel komposiit- ja klaaskiudmaterjalist aluste valmistamist alustati 50.–60. aastatel ning paljud kestavad tänaseni,” tõdes Sääsk, lisades, et kindlasti kauem kui puidust paadid.

Sääse sõnul on probleemiks muidugi oma elu ära elanud paadikere taaskasutus, millega tegeletakse aktiivselt üle maailma. „Näiteks on avastatud, et peeneks jahvatatud komposiit sobib teedeehitusel täitematerjaliks.”

Tootmishoone on mõtteliselt jaotatud neljaks alaks – lamineerimine, puutöökoda, viimistlus ja ladu-valmistoodang. Kuna vaheseinad puuduvad, on pea kõigil omavahel silmside.

Motivatsioon aitab ametit õppida

Jahi puitosa disainib, loomulikult kooskõlas kliendiga, ettevõte ise ning kõik puitdetailid ja sisustuselemendid valmivad siinsamas tislerilaual. Tisler Kalle Jõevere arutas parasjagu Michael Kirchoffiga, kuidas üht ilupaneeli oleks mõistlikum painutada. Enne Saaremaale tulekut oli Kirchoff Lõuna-Saksamaal barista, tänaseks on ta juhendaja Jõevere käe all töötanud pool aastat, omandanud nii teadmisi kui oskusi ning on valmis iseseisvaks tööks. „Kui inimene on motiveeritud, tahab nii õppida kui ka tööd teha, siis saab ta kõigega hakkama,” sõnas Jõevere.

Kohalikku puitu jahi ehitamisel ei kasutata, üksnes luksuslikku tiiki ja mahagoni, mida tuuakse Aasiast. „Eks seda ole meilt ennegi küsitud, miks.
Paraku ei sobi meie kliendile ei Saaremaal kasvanud tamm ega ka kadakas,” sõnas Sääsk. „Ainus kohalik ese, mille saame jahiga kaasa panna, on kadakast võinuga.”

Head ja võimekad töötajad

Sääse sõnul tisler küll lamineerimistööd ei tee, aga oma kompetentsi piires on kõik töötajad võimelised mitmes etapis täitma vajadusel erinevaid töölõike.
„Puhkuste ajal on see niikuinii vältimatu,” tõdes Sääsk ja lisas, et praegu otsib Saare Yachts projekteerijat, kelle ülesandeks on olemasoleva joonistepargi korrashoid, uute tööjooniste koostamine ning valminud jahile kasutajajuhendi koostamine.

Ühe jahi ehitamiseks kulub Sääse sõnul 5000 töötundi ja kui inimene teeb keskmiselt 1700 tundi tööd aastas ja ehitaks jahti ihuüksi, siis kuluks tal selleks kolm aastat.

Enamik ekspordiks

Ettevõttel, kus töötab 27 inimest, neist kuus müügi- ja administratiivtöötajat, on võimekus ehitada aasta jooksul viis kuni kuus jahti. Enamik läheb ekspordiks, vaid ühe Saare Yachtsis ehitatud jahi kodusadam on Kuressaares.

„Ettevõtte omanik on Saksamaalt ja suurem osa meie ehitatud jahtlaevu läheb ekspordiks, peamiselt Saksamaa müügiesindaja kaudu,” sõnas Sääsk ja ütles, et hoolimata sellest, et tellija on kas Austriast, Saksast või Tšehhist, suhtleb ta tehasega otse üsna intensiivselt ning käib sageli ka ise korduvalt kohal.

Kaup saadetakse tellijale treileriga, harvem sõidab valmis jaht kohale mööda merd. Aastate jooksul pole ühtki jahti tagasi saadetud, kiitis tegevjuht oma meeskonda ja selle kvaliteetset tööd.

Täna loetuimad
Vargus
Üleminek talveajale
Raivo Aeg: on aeg lubada Eesti üüriturule paindlikkust (1)
Siia saab!
MoMari pakub teistmoodi maitseid
Algas kohus kolm inimest surma saatnud roolijoodiku üle
Egle Beek – tugevama vaimse tervise nimel
Kodukakk, kellest ei saanud kana
TÄHTIS PÄEV: 133 aastat Eesti rahvamajasid
Hea uni on tugeva tervise alus
Mis toimub meist idamal?
JUHTKIRI - Kollased kaardid
Ettevõtjad saavad küsida erakorralist toetust  (1)
Tarbeklaasi uus säramine
Ettevõtjad näevad valla ettekirjutustes kiusu ajamist
Nädala loetavuse top 5
Muhus põrkasid kolm autot kokku (15)
Alkoholikaubandusest Kuressaares (4)
Tiina Luksist saab Kärla teenuskeskuse juhataja (15)
Ettevõtjad näevad valla ettekirjutustes kiusu ajamist (29)
Kelm tüssas internetis kauplejat (6)
Kommentaarid
Ettevõtjad saavad küsida erakorralist toetust  (1)
Raivo Aeg: on aeg lubada Eesti üüriturule paindlikkust (1)
Saaremaa rannakaitse jääb kaitseliitlaste tagada (12)
Ettevõtjad näevad valla ettekirjutustes kiusu ajamist (29)
Jaan Leivategija: näpuga ei ole kellelegi näidata (9)
Parim maaraamatukoguhoidja on Helle Kesküla (10)
Päevakeskuse juurdeehituse rajavad kaks firmat (5)
Valla sotsiaalosakonna juhataja lahkub töölt (40)
Muhus põrkasid kolm autot kokku (15)
Vald plaanib lähiaastail 15 kilomeetrit kergliiklusteid (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud