[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 20. märts 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Majandus

Kuressaare Soojus laiendab tasapisi maakonnas haaret (1)
Autor: Sirli Tooming
Reede, 11. jaanuar 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Praegu 100% Saaremaa vallale kuuluv AS Kuressaare Soojus võtab järk-järgult üle katlamajad ja taristud Orissaares, Leisis, Salmel ja Pärsamal, mis enne valdade ühinemist olid omavalitsuste hallata.

„Saaremaa valla plaani kohaselt liidetakse Orissaare Soojus Kuressaare Soojusega,” ütles AS-i Kuressaare Soojus juhatuse liige Jaan Mehik. „Samuti tulevad Leisi, Salme ja Pärsama soojusega varustamisega seotud varad meile üle.” Kärlal on firmaga SW Energia sõlmitud katlamaja ja soojusvõrkude osas pikaajaline leping ja sealsete varade kohta mingit otsust veel tehtud ei ole, lisas ta.

Kuressaare linna soojatrass kulgeb edela suunas mööda Lossi tänavat kuni Arensburgi butiikhotellini. Seoses kesklinna remondi ja tänavate üleskaevamisega on lugejad tundnud huvi, kas kaugkütte taristut uute tänavakatete all ka pikendatakse, kui need juba trassi paigaldamiseks on sobivalt avatud.

Tarbija tasub liitumise

„Meil on iga liituja üle hea meel, aga kaugküttega liitumiseks peab tarbija ennekõike oma soovi avaldama,” sõnas Mehik. „Soojusvõrku paraku plaani järgi nii ei arendata, et võtame piirkonna ette. Selleks peab olema tarbija soov, kes liitumise lõviosas ise kinni maksab. Mida suurem hulk soovijaid ühes piirkonnas on, seda odavam saab liitumine tarbija kohta.”

Mehik selgitas, et igal juhul tasub kaugküttest huvitatuil Kuressaare Soojusele soovist märku anda ja päring saata, mis ettevõttes läbi vaadatakse ning tasuvuskalkulatsioon koostatakse. Kui palju liitumine tarbijale keskmiselt maksma läheb, seda Mehik öelda ei osanud, kuna trassi ehitamine sõltub liiga pajudest erinevatest tingimustest, alates sellest, kui kaugel on potentsiaalne liituja olemasolevast trassist kuni selleni, milline on pinnas. „Erinevusi võib mõõta kordades,” tõdes ta.

Ettevõtte teine juhatuse liige Paul Leemet lisas, et kuna need on väga kulukad tööd, siis kujuneb liitumine eraisikul suureks kuluks ning eramurajoonides kasutatakse seetõttu konkureerivaid ja alternatiivseid soojusallikaid. „Väikese maja puhul tuleb see eratarbijale kokkuvõttes soodsam.”

Samas on praegu Kuressaares veel õige mitu korrusmaja, kes võiksid siiski liitumist kaaluda, kuna kaugküte on kindlasti tarbijale soodsam kui elektriküte, julgustas Mehik ja viitas näiteks Tuulte Roosi linnajaole, kus liitumine ei tohiks olla ülemäära suur kulu.

Investeering koostööjaama

2012. aastal tegi ettevõte SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel energia tootmisse lähimineviku suurima investeeringu, rajades uue soojuse ja elektri koostootmisjaama. „Soojust toodame Kuressaare koostootmisjaamas hakkpuidust. Kokku moodustab hakkpuit umbes 95–99% energia tootmisel kasutatavast kütusest aastas. Ülejäänu tootmisel kasutame põlevkiviõli.

Vedelkütuse võtame kasutusele siis, kui ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur langeb alla miinus 7–8 kraadi ja olukorras, nagu selle nädala kolmapäeval, mil toimus ulatuslik voolukatkestus,” sõnas Leemet.

Tootmistsüklis hakkpuidu osa suurendamine ei ole majanduslikult otstarbekas, õli põletamine väikeses osas ja reservkütusena jääb nii ehk teisiti, selgitas juhatuse liige. „Oluline on, et hakkpuitu jätkuks ja selleks hoiame laovarusid. Kuna aastas põletame hakkpuitu kateldes keskmiselt 100–110 tuhat kuupmeetrit, on otstarbekas laos hoida 10–25 tuhat,” sõnas Leemet.

Mehiku sõnul on hakkpuidu kasutusala võimalik Saare maakonda üldiselt vaadates suurendada. Salme, Kärla ja Pärsama hakkasid hakkpuitu kasutama paari aasta eest, Orissaare tegi seda juba varem.

Kuressaare Soojuse katlamajades kulub praegu isegi alla poole kogu maakonnas toodetavast hakkpuidust. „Ülejäänu viiakse kas mujale Eestisse või Virtsu, Roomassaare ja Saaremaa sadama kaudu kaugemalegi,” tõdes Leemet. „Hakkpuitu tehakse praegu palju, mis tegemata jääb, seda lihtsalt ei saa metsast kätte.”

Hinnatõus möödunud aasta oktoobris

„2018. aasta sügisest kerkis pea kolmandiku võrra hakkpuidu müügihind, mille tõttu olime alates oktoobrist omakorda sunnitud toasooja hinda tõstma tarbijale 10,7%. Hakkpuitu viiakse meilt palju Skandinaaviasse, eks sealne turg mõjutab ka meie hindu,” ütles Leemet.

„Puitu kasutatakse kütteks üha rohkem ehk küttepuidu nõudlus kasvas möödunud aastal üldiselt, see tingibki tegelikult hinnatõusu,” täiendas Mehik, lisades, et samuti mõjutasid eelmise sügise ja talve väga kehvad ilmastikutingimused puidu hakkeks töötlemise hindu. „Ilm oli märg ja kulud hakke valmistamisel kasvasid. Nõudluse kasv on kindlasti suurim mõjutaja.”

Siit võib metsamajandaja lugeda välja, et metsa langetamise jääkprodukt on nõutud kaup, mille eest makstakse juba väärilist hinda. Seega, kellel metsategu pooleli või lõpetamise järgus, võtku Kuressaare Soojusega ühendust.

„Nii võib öelda küll,” lausus Leemet. „Kui me materjalile ligi pääseme, siis teeme hakkeks. Meil on masin, mis võib ise lageraielangilt materjali kokku korjata, kui pinnas liig pehme pole.” Kuressaare Soojuse huvi sõltub, mis kujul ja kus materjal asub ning veidi ka kogustest, nagu ikka – mida suurem, seda soodsam on järele minna. „100-kuupmeetrine hakkekogus loob juba põhjuse, isegi väiksematel oleme järel käinud,” ütles Leemet. „Hinda ja tingimusi tasub meilt alati küsida.”

Kas hakkpuidu hinna tõttu toasooja hind ka sel aastal tõuseb, seda kumbki juhatuse liige öelda ei tihanud. „No hakkpuit on ikkagi kohalik ressurss ja suhteliselt stabiilne, ei usu, et mingit suurt hüpet tuleb,” sõnas Mehik.

Täna loetuimad
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (2)
Linnud rüüstasid Leisi surnuaeda  (1)
JUHTKIRI - Ära ootasime (7)
Maade enampakkumise kord heidutab kohalikke tootjaid (3)
Keskerakond pakkus abivallavanemaks Jaan Leivategija (18)
Kai Kallas lahkub koolijuhi kohalt
Vald pöördus kehva toetuse pärast peaministri poole
Auu, rahva valitud uus riigikogu!? (1)
Saarlastest laulupoisid olid Tallinnas edukad
Risto ja Renat annavad välja uue plaadi (2)
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Arengukava koostamise eel viiakse läbi uuring
Sprinterprojektidega Kuressaarest Kariibi merele
Nädala loetavuse top 5
Jalakäija pritsimine võib võtta juhiloa (27)
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (2)
Harry Raudvere: seljatasin kohtus Eesti riigi  (9)
Linnud rüüstasid Leisi surnuaeda  (1)
Kaljuste viib ultramoodsad tooted musta toidu messile (7)
Kommentaarid
Keskerakond pakkus abivallavanemaks Jaan Leivategija (18)
Paja, katla ja poti koalitsioon (29)
Maade enampakkumise kord heidutab kohalikke tootjaid (3)
Linnud rüüstasid Leisi surnuaeda  (1)
Auu, rahva valitud uus riigikogu!? (1)
JUHTKIRI - Ära ootasime (7)
Risto ja Renat annavad välja uue plaadi (2)
TS Laevad tahab praamiga üleveo eest üle 250 euro (2)
Jalakäija pritsimine võib võtta juhiloa (27)
Kaljuste viib ultramoodsad tooted musta toidu messile (7)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud