Peresõbraliku tööandja märgisele võisid kandideerida kõik tööandjad nii avalikust, kolmandast kui ka erasektorist. Märgise saamiseks tuli tööandjatel läbida pikaajaline programm, mille käigus hinnati ja konsulteeriti tööandjaid peresõbralike võimaluste loomisel. 66 ettevõttest 13 said kuldmärgise, millega pärjatud läbisid 18-kuulise programmi eeskujulikult, täites kõik programminõuded maksimumpunktidele.

Incap alustas programmis osalemist möödunud aastal, kui ettevõttele anti algmärgis, mis tähistas soovi muuta ettevõte veelgi töövõtja- ja peresõbralikumaks. „Tegelikul ma arvan, et me olime peresõbralik ettevõte juba enne programmiga liitumist,” ütles Incap Estonia OÜ juhatuse liige Otto Richard Pukk, tõdedes, et programmis osalemine andis muidugi hea tööriista, et seda teemat edasi arendada. Pukk juhtis tähelepanu, et kontoritöös on tööandja paindlikkust võimalik lihtsalt rakendada, ent mitme vahetusega töötavas tootmises paraku mitte. „Tootmisliini sa koju võtta ei saa, mistõttu on tootmisettevõtte jaoks paindlikkuse loomine omamoodi väljakutse. Nii leiamegi võimaluse vanematel laste lasteaeda viimiseks ja mõnede teiste vajalike toimingute tegemiseks tööajal, näiteks arsti vastuvõtul käigud.”

Pukk rääkis eile hommikul rahvusringhäälingu saates „Terevisioon“, et igas organisatsioonis peaks olema selline tööõhkkond, kus inimesed saaksid vigu teha, kuna vigadest õpib. Kui inimesed ei julge vigu teha, võivad nad jääda passiivseks ning jätta seal, kus on vaja, mõne olulise otsuse langetamata, kõneles Pukk sellest, kui oluline on stressivaba atmosfäär ning see, et töötaja tunneks end töökeskkonnas mugavalt.

„Olen töötanud Incapis 12 aastat ja minu jaoks näitab ettevõtte peresõbralikkust näiteks see, et kui varem tegin vahetustega tööd, siis nüüd, kui mul on väikesed lapsed, võimaldatakse mul töötada päevases vahetuses,” ütles Meie Maale Kerli Kaasik, pindmontaaži meeskonna juht Incapis. „Saan käia vajadusel tööajast ära arsti juures või tulla koos perega ettevõtte üritustele, näiteks täna tulen koos ühe lapsega Incapi perepäevale.

Tore on ka lastenurk, mis meile mõni aeg tagasi tehti – sinna saab laps mängima minna, kui on minuga töö juures kaasas.”

See, et ettevõte sai kuldmärgise, ei muuda Kaasiku jaoks praegu otseselt midagi. Pigem on tal hea meel, et ettevõte mõtleb sellistele teemadele ja püüab olla peresõbralik. „Aga rõõmustan ikka, et saan nüüd uhkustada, kui hea firma meil on!” ütles Kaasik.

Nüüd, pärast programmi läbimist ja lõppmärgise saamist lahkub osaleja programmist. Ettevõttele ei pakuta enam aktiivset tuge konsultantide ja võrgustikuürituste näol ning ta peab iseseisvalt jätkama meetmete rakendamist, läbides iga kahe aasta tagant järelhindamise.

„Ainult sel juhul kehtib märgis edasi ning organisatsioon saab märgist kasutada enda tutvustamisel,” ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup. „Selleks, et tulemused oleksid püsivad ja meetmete rakendamine jätkuks ka pärast lõppmärgise omistamist, koostatakse pärast lõpphindamist järgmise perioodi rakenduskava ning korraldatakse programmi viimane koolitus meetmete iseseisvast rakendamisest.”