[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 23. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Majandus

Eraettevõtjad ehitaksid kaks silda
Autor: Sirli Tooming
Kolmapäev, 19. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Tänavu jaanuari lõpus käis silla ehitamise eestvedaja Raivo Hein Orissaare rahvamajas Muhu ja Ida-Saaremaa rahvale projekti tutvustamas. Foto: Valmar Voolaid

Kümme ettevõtet ja fondi ehitaksid oma kuludega Muhu ja mandri ning Hiiumaa ja Saaremaa vahele silla, mille rahastamise viisi otsustab kevadel uus valitsus pärast mõjuanalüüsi valmimist, kirjutas eile BNS.

„Neid ettevõtteid ja fonde on rohkem kui kümme, kes oleksid valmis investeerima ja ehitaksid kogu teema valmis kahe aastaga, lisaks veel Hiiumaa ja Saaremaa vahelise silla,“ ütles projekti eestvedaja Raivo Hein BNS-ile.

Suurele väinale silla ehitamise ideega tuli Hein avalikkuse ette tänavu jaanuaris. Muhut ja mandrit ühendav sild, mis läheks maksma kuni 500 miljonit eurot, peaks valmima kolme aastaga. Sõiduauto tavapileti hind tavakasutajale oleks Heina esialgse visiooni järgi 17 ja püsielanikule 8 eurot ning võrreldes praeguste praamipiletitega oleks reisijal kasulikum ületada silda autoga siis, kui selles reisib vähemalt kolm inimest.

Viimati 2011. aastal Soome ettevõtte WSP Finland teostatud mõjuhinnangu kohaselt peaks riik Heina eestvedamisel algatatud Saaremaa silla projekti finantseerima praeguse praamitoetusega võrreldes ligi kaks korda suurema dotatsiooniga ning kasutajad peaksid maksma tasu ligi 50 aastat.
Sillaühendusega paralleelselt praamiliiklust pidada Hein mõttekaks ei pea. „Kui mõlemad sillad teoks saavad, säilib praamiliiklus vaid Hiiumaa ja mandri vahel,” märkis ta. „See, kel on praamidega emotsionaalne side, saab siis Hiiumaa kaudu liigelda.”

Välisettevõtete ja -fondide huvi

Sildade rajamise vastu on huvi tundnud ettevõtted ja fondid Euroopast, Hiinast ja Ameerika Ühendriikidest. Endine siseminister Kalle Laanet, kes kuu algul hiinlastega Muhus käis, ütles BNS-ile, et toetab sarnaselt Reformierakonnaga saartele püsiühenduse loomist, kuid see eeldab mõjuanalüüside valmimist ning majanduslike julgeolekuriskide maandamist.

„Kui kõik ettevalmistused on tehtud, siis minu arust tuleks kopp maasse lüüa nii kiiresti kui võimalik, aga see tähendab kindlasti seda, et kõik riskid on vaja maandada ja erinevad aspektid põhjalikult läbi kaaluda. Kõige positiivsem on see, et väljaspool Eestit on tekkinud huvi sellise objekti ehitamise vastu,“ lausus Laanet, kelle sõnul on Hiina riiklik ehitusettevõte andnud juba kirjaliku kavatsusavalduse ehk asjasse suhtutakse tõsiselt.

Hiinlaste uus Trooja hobune

Hiinlaste kõige suurem huvi on saada Euroopa Liidus referents, mille ettenäitamisel saaks ehitada suuri kommunikatsiooniprojekte ka mujale Euroopas, kirjutas BNS. Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Johannes Hahn ütles suvel intervjuus Politicole, et Hiina võib oma investeerimistegevusega teha Lääne-Balkani riikidest nende Euroopa Liiduga liitumise eel nn Trooja hobused, kuna Hiina on viimastel aastatel teinud seal ja ka mujal Euroopas märkimisväärseid investeeringuid strateegilistesse taristuprojektidesse.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles 6. septembril valitsuse pressikonverentsil, et valitsuskabinet on andnud majandusministeeriumile ülesandeks järgmise aasta märtsiks välja töötada uus sotsiaal-majanduslike mõjude analüüs, et tuleva aasta kevadel saaks uus valitsus otsustada, millisel moel ühenduse rajamisega edasi minna.

Valitsus kolme tee lahkmel

„Price Waterhouse Coopers peaks analüüsi jõudma valmis varemgi kui märtsis,” ütles Hein Meie Maale. „Muu hulgas peaks analüüs andma vastuse, missugune finantsmudel on riigi jaoks kõige kasulikum. Kas riik võtab sillaehitamiskohustuse oma eelarvesse, emiteerib võlakirju või teeb PPP-projektina (Private Public Partnership) erasektoriga koostööd.”

PPP tähendab, et kui eraettevõtted finantseerivad, siis läheb ka silla kasutamise tasu 50 aastaks neile, täpsustas Hein ning lisas, et valmiv analüüs peaks andma valitsusele vastuse, millist teed kolmest valida.

Simsoni sõnul on valitsuse seisukohast vaadatud võimalusi, kuidas Eesti riik ühel või teisel moel Saaremaa püsiühenduse loomisesse panustab, kuid selles analüüsis kolmandatest riikidest pärit investorite kaasamist tema teadmistele tuginedes ei ole.

Heina sõnutsi on see riikliku julgeoleku küsimus ja tema soovitab hiinlaste huvi mitte ületähtsustada. „Euroopa ja Ameerika ei ole kolmandad riigid, kus suurte infrastruktuuri fondide huvi on minimaalselt 100 000 kuni miljard eurot projektidesse mahutada,” lausus ta. „Ja see, et hiinlased oma jalga Euroopasse toetada soovivad, on loogiline. Eks see ongi poliitiline otsus.”

Saarelise identiteedi küsimus

Saare- ja Hiiumaa vald toetavad kvaliteetsete ja stabiilsete ühenduste loomist saarte ja mandriga, kuid küsimus on selles, mil määral mõjutab see nende saarelist identiteeti. Saaremaa abivallavanem Marili Niits jagas eilse BNS-i veerul vallavanem Madis Kallase arvamust, et erasektori toel võiks sild teoks saada ja kindlasti oleks sellel tuntav mõju kohaliku ettevõtluse arengule.

„Küllap seostub sillaga paljudele esmalt, mil määral see muudab Saaremaa ja Muhu saarelist identiteeti. Vastuseks küsimusele, kas ja millistel tingimustel Saaremaa vald ühenduste loomist toetaks, siis nii suuremahuliste projektide puhul saame kohaliku omavalitsuse eelarve kontekstis rääkida ennekõike moraalsest toetamisest. Esmalt ootame huviga silla rajamise mõjuanalüüsi tulemusi,“ ütles Niits.

Muhu vallavanemaks valitud Raido Liitmäe sõnul on muhulased praktilised inimesed, kes jäävad kahe jalaga maa peale. „Silla ehitamisest Muhu ja mandri vahele on räägitud 20 aastat ning kohalikud sellesse väga ei usu,” ütles Liitmäe.

Täna loetuimad
Vald on valmis Maasilinnale õla alla panema
Kohalike pealehakkamine päädis korras teega
Kuressaare tuletõrje argi- ja pidupäev
Avati uudne lutserniekstrakti tehas
Kultuur on kogukonna enda teha
Saaremaal autovabadust ei tähistatud
Ametikooli restoranis tuleb metsaandide nädal
Loode tammikus toimus Liikudes Tervemaks sügisjooks
Maailma koristas ligi veerandsada tuhat eestlast
Janar Mai võttis seeria üldvõidu
Viikingid said eile kauaoodatud võidu
Sada aastat mõisaaja lõpust
JUHTKIRI - Kui ise ei tee, jääb tegemata
Võrkpallikoondis jäi EM-il võiduta
Nädala loetavuse top 5
Vald on valmis Maasilinnale õla alla panema
Kohalike pealehakkamine päädis korras teega
Kuressaare tuletõrje argi- ja pidupäev
Avati uudne lutserniekstrakti tehas
Kultuur on kogukonna enda teha
Kommentaarid
Valjala lasteaed vajab lisarühma jaoks üle 9000 euro (1)
Külaselts soovib Paatsa-Tuiu tee mustkatte alla viimist (3)
Kas on kohane võrrelda võrreldamatut? (6)
Mustlased panid memme säästud tuuri (6)
Maanteeamet jättis hankest välja lennuki vanuse (6)
Mart Saarso: tegin vale liigutuse (21)
Homme avatakse Saaremaal pidulikult taimeekstrakti tehas (7)
Aivar Aru on EL regioonide komitee asendusliikme kandidaat (11)
WOW! keskus sõlmib rahvusvahelise koostöölepingu (3)
Spordinädala juhatab sisse sõja-ajalooline retk Sõrves (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud