[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 25. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Majandus

Mille taga on kinni meie palgad? (3)
Autor: MM
Kolmapäev, 09. mai 2012.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Palkade ja sotsiaalmaksude summa oli Eestis 2011. aastal 7,45 miljardit eurot. See oli 46,7% ehk pisut vähem kui pool kogu Eestis loodud lisandväärtusest ning üsna lähedane viimase kümne aasta keskmisele. Teisisõnu, loodud lisandväärtuse töötajale kuuluv osa on praegu umbes sama, mis see on olnud kümne aasta keskmisena.

Tollal, 2001. aastal oli palkade ja sotsiaalmaksude summa 2,8 miljardit eurot. Eestis väljamakstavate palkade summa on kasvanud kümne aastaga 140%. Hinnad seevastu on kasvanud samal perioodil 49%.

Majanduskriis aastatel 2008–2009 andis palkade kasvule tagasilöögi, sest meie ettevõtete võimalused oma kaupa ja teenuseid müüa halvenesid järsult. Näiteks kaupade eksport langes 2009. aastal ligi neljandiku, võrreldes eelnenud aasta tasemega. Koos siseturu nõudluse langusega (kaubandus, ehitus) vähenes ka töökohtade arv. Eestis vähenes tööga hõivatute arv 2007. aasta rekordiliselt kõrgelt 660 tuhande inimese tasemelt 554 tuhandeni 2010. aasta alguseks.

Ettevõtted pidid ellujäämise nimel kulusid kärpima, sest toodangu müük ja marginaalid vähenesid. Paljud ettevõtted, kes kärpeid piisavalt kiiresti ei suutnud teha, olid sunnitud tegevuse lõpetama. Nõudluse nii kiire muutus oli ootamatult järsk ning eksportivad ettevõtted said oma välispartnerilt sisuliselt üleöö teada, et juba homme nende toodangut enam ei vajata. Tagantjärele võib öelda, et mida kiiremini ettevõtted oma tootmist vähendasid, seda kindlamini õnnestus pankrotti vältida ja nõudluse taastumisel inimesi tagasi tööle võtta. Kui ettevõttel tulusid ei ole või need on näiteks kolmandiku võrra langenud, siis on äärmiselt oluline oma tegevust vastavalt kohandada.

Nagu juuresolevast tabelist võib näha, siis 2009. ja 2010. aastal väljamakstud palgad langesid. Peamiseks mõjutajaks oli siin ikkagi tööhõive vähenemine. Samas, palkade osakaal SKP-s, millest oli juttu eespool, isegi kasvas, sest ettevõtete rahavoog nõrgenes veelgi enam. Nüüdseks on ettevõtete rahavoo ja tööjõukulude suhe jõudnud enam-vähem sellisele tasemele, kus see tõenäoliselt stabiliseerub. Peamine on siiski tähele panna, et ettevõtte edust oleneb ka palgatase. Kui näiteks saja töötajaga ettevõtte käive on 1 miljon eurot, siis tööjõukulud (palgad koos sotsiaalmaksuga) ei saa ületada 10 000 eurot aastas inimese kohta, isegi kui ühtegi muud kulu ei ole. Brutokuupalgana võimaldaks see maksta veidi üle 600 euro. Teeninduse valdkonnas (juuksur, IT) on võimalik tõepoolest leida ka selliseid tegevusi, kus personalikulu on valdav. Paljudes valdkondades on olukord muidugi mõnevõrra keerulisem, sest on ka palju muid kulusid lisaks tööjõule – pikaajaliselt ei saa ettevõte maksta rohkem palka, kui ta lisandväärtust loob.

Suur palk eksportivast ettevõttest

Erinevates ettevõtetes on palgad siiski üsna erinevad. See on ka loomulik, sest tegevusalade lõikes erinevad ka töö keerukuse aste ja oskustega inimeste kättesaadavus. Näiteks tootmisettevõtetes on tunda pigem inseneride ja tootmisjuhtide puudust. Kui vaadata Eesti suuremaid eksportööre, siis juba 2010. aastal oli 40 suurema eksportööri hulgas 21 ettevõtet, mille keskmine palgatase ületas 1000 eurot kuus. Nende seas oli omakorda 9 ettevõtet, mille keskmine palgatase oli üle 1300 euro kuus – Eesti keskmine palk oli 2010. aastal 788 eurot ja 2011. aastal 831 eurot kuus. Tuleb veel lisada, et suuremate eksportijate puhul on valdavalt tegemist suurte töötajate arvuga. 40 suurema eksportööri hulgas oli 25 ettevõtet, millel oli üle 200 töötaja. Loomulikult on ka tööstussektorisiseselt erinevused suured, aga Eesti mõistes suurtes tööstusettevõtetes 600 eurost madalamat keskmist palka sageli ei näe.

Samas jäi suuremates kaubandussektori ettevõtetes keskmine palgatase vahemikku 430–700 eurot (nendes, viies valitud ettevõttes, töötas 2010. aastal üle 6300 töötaja). Üheski suuremas kaubandusettevõttes ei ületanud ettevõtte keskmine palk riigi keskmist palka. Seega erineb palgatase sektoriti märkimisväärselt. Lihtsamini õpitavates ametites on palgatase selgelt madalam, sest seal on konkurents töökohale märksa suurem ning ettevõttel võimalus töötajaid rohkem valida. Kui lihtsamate ametite sissetulekud hakkaksid ületama keerulisemate tegevuste palgatasemeid, hakkaks tööjõud paratamatult sinna sektorisse koonduma ning suurendaks seal töötajatevahelist konkurentsi veelgi.

Urmas Simson,
ASi Swedbank portfelli juhtimise üksuse valdkonnajuht

Täna loetuimad
Perekondlik
Noortejaama sularahatehingute kohta avaldus politseis  (5)
Tarkvara toe lõppemine ajas saarlased paanikasse (7)
Incapil vahetus juht
Osta osalus WOW! keskuses ja Lahhentagges
Tiiu Mölder laseb inimestel end tühjaks rääkida
Lääne-Saare Hoolekanne juhiks sai Heli Kaer (5)
Sõnajalgade tuuliku toodang tegi meretuulikutele tuule alla
Lümandas tahetakse teederahaga parki korda teha (2)
Mart Undrest: olen Eesti Kalanduse teenistuses!
Oleks Minni-taolisi palju, ei siis oleks muret, et eestlus välja sureb
Hea uni aitab paremini käituda ja õppida
Konverents Saaremaa mässust tõi Muuseumiroti
Klintebakken: rinnutsi koos graniit ja liivakivi
JUHTKIRI - Üleminekuraskused
Nädala loetavuse top 5
Kurvad hetked. Igaveseks (2)
Ämm ja vanaema lõid naist (9)
Haigla patsiendid ummistavad tänavaid autodega (22)
Magaziini kauplusekett jõuab Saaremaale  (24)
Vandaalid lõhuvad kesklinna avalikku WC-d (9)
Kommentaarid
Korraldaja vajab vallalt ooperipäevadeks 70 000 eurot (27)
Tarkvara toe lõppemine ajas saarlased paanikasse (7)
Lümandas tahetakse teederahaga parki korda teha (2)
Rahva Raamatus tuleb „Väikese mamma” esitlus (3)
Lääne-Saare Hoolekanne juhiks sai Heli Kaer (5)
Noortejaama sularahatehingute kohta avaldus politseis  (5)
Magaziini kauplusekett jõuab Saaremaale  (24)
Torgu teenuskeskuse juhatajaks Mari Kübarsepp (3)
Orissaare Konsum sai nurgakivi (10)
Magus kättemaks (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud