[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 14. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Majandus

Mille taga on kinni meie palgad? (3)
Autor: MM
Kolmapäev, 09. mai 2012.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Palkade ja sotsiaalmaksude summa oli Eestis 2011. aastal 7,45 miljardit eurot. See oli 46,7% ehk pisut vähem kui pool kogu Eestis loodud lisandväärtusest ning üsna lähedane viimase kümne aasta keskmisele. Teisisõnu, loodud lisandväärtuse töötajale kuuluv osa on praegu umbes sama, mis see on olnud kümne aasta keskmisena.

Tollal, 2001. aastal oli palkade ja sotsiaalmaksude summa 2,8 miljardit eurot. Eestis väljamakstavate palkade summa on kasvanud kümne aastaga 140%. Hinnad seevastu on kasvanud samal perioodil 49%.

Majanduskriis aastatel 2008–2009 andis palkade kasvule tagasilöögi, sest meie ettevõtete võimalused oma kaupa ja teenuseid müüa halvenesid järsult. Näiteks kaupade eksport langes 2009. aastal ligi neljandiku, võrreldes eelnenud aasta tasemega. Koos siseturu nõudluse langusega (kaubandus, ehitus) vähenes ka töökohtade arv. Eestis vähenes tööga hõivatute arv 2007. aasta rekordiliselt kõrgelt 660 tuhande inimese tasemelt 554 tuhandeni 2010. aasta alguseks.

Ettevõtted pidid ellujäämise nimel kulusid kärpima, sest toodangu müük ja marginaalid vähenesid. Paljud ettevõtted, kes kärpeid piisavalt kiiresti ei suutnud teha, olid sunnitud tegevuse lõpetama. Nõudluse nii kiire muutus oli ootamatult järsk ning eksportivad ettevõtted said oma välispartnerilt sisuliselt üleöö teada, et juba homme nende toodangut enam ei vajata. Tagantjärele võib öelda, et mida kiiremini ettevõtted oma tootmist vähendasid, seda kindlamini õnnestus pankrotti vältida ja nõudluse taastumisel inimesi tagasi tööle võtta. Kui ettevõttel tulusid ei ole või need on näiteks kolmandiku võrra langenud, siis on äärmiselt oluline oma tegevust vastavalt kohandada.

Nagu juuresolevast tabelist võib näha, siis 2009. ja 2010. aastal väljamakstud palgad langesid. Peamiseks mõjutajaks oli siin ikkagi tööhõive vähenemine. Samas, palkade osakaal SKP-s, millest oli juttu eespool, isegi kasvas, sest ettevõtete rahavoog nõrgenes veelgi enam. Nüüdseks on ettevõtete rahavoo ja tööjõukulude suhe jõudnud enam-vähem sellisele tasemele, kus see tõenäoliselt stabiliseerub. Peamine on siiski tähele panna, et ettevõtte edust oleneb ka palgatase. Kui näiteks saja töötajaga ettevõtte käive on 1 miljon eurot, siis tööjõukulud (palgad koos sotsiaalmaksuga) ei saa ületada 10 000 eurot aastas inimese kohta, isegi kui ühtegi muud kulu ei ole. Brutokuupalgana võimaldaks see maksta veidi üle 600 euro. Teeninduse valdkonnas (juuksur, IT) on võimalik tõepoolest leida ka selliseid tegevusi, kus personalikulu on valdav. Paljudes valdkondades on olukord muidugi mõnevõrra keerulisem, sest on ka palju muid kulusid lisaks tööjõule – pikaajaliselt ei saa ettevõte maksta rohkem palka, kui ta lisandväärtust loob.

Suur palk eksportivast ettevõttest

Erinevates ettevõtetes on palgad siiski üsna erinevad. See on ka loomulik, sest tegevusalade lõikes erinevad ka töö keerukuse aste ja oskustega inimeste kättesaadavus. Näiteks tootmisettevõtetes on tunda pigem inseneride ja tootmisjuhtide puudust. Kui vaadata Eesti suuremaid eksportööre, siis juba 2010. aastal oli 40 suurema eksportööri hulgas 21 ettevõtet, mille keskmine palgatase ületas 1000 eurot kuus. Nende seas oli omakorda 9 ettevõtet, mille keskmine palgatase oli üle 1300 euro kuus – Eesti keskmine palk oli 2010. aastal 788 eurot ja 2011. aastal 831 eurot kuus. Tuleb veel lisada, et suuremate eksportijate puhul on valdavalt tegemist suurte töötajate arvuga. 40 suurema eksportööri hulgas oli 25 ettevõtet, millel oli üle 200 töötaja. Loomulikult on ka tööstussektorisiseselt erinevused suured, aga Eesti mõistes suurtes tööstusettevõtetes 600 eurost madalamat keskmist palka sageli ei näe.

Samas jäi suuremates kaubandussektori ettevõtetes keskmine palgatase vahemikku 430–700 eurot (nendes, viies valitud ettevõttes, töötas 2010. aastal üle 6300 töötaja). Üheski suuremas kaubandusettevõttes ei ületanud ettevõtte keskmine palk riigi keskmist palka. Seega erineb palgatase sektoriti märkimisväärselt. Lihtsamini õpitavates ametites on palgatase selgelt madalam, sest seal on konkurents töökohale märksa suurem ning ettevõttel võimalus töötajaid rohkem valida. Kui lihtsamate ametite sissetulekud hakkaksid ületama keerulisemate tegevuste palgatasemeid, hakkaks tööjõud paratamatult sinna sektorisse koonduma ning suurendaks seal töötajatevahelist konkurentsi veelgi.

Urmas Simson,
ASi Swedbank portfelli juhtimise üksuse valdkonnajuht

Täna loetuimad
Maakonna koolid parandasid oma kohta (2)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (27)
SÜG-i uue nime lõpphääletusele jõudnud ettepanekud teada (1)
Meil on Kuningas, halastav ja armuline (5)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (6)
Sõna uuristab kivi (6)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Tuleviku Kompassi külastas ligi 900 inimest
Saaremaa toidufestival meenutab ja tänab
JUHTKIRI - Jälle teemaks prügi
Oleme kõik tööriistad Jumala käes (1)
Sõna on eriliste kultuuride kasvatajal
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Kesklinn on kolmeks tunniks liikluseks suletud (7)
Purjus mees nõudis ähvardades endale kiirabi (12)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Saaremaa politseinikud pälvisid tunnustusi  (1)
Kommentaarid
Maakonna koolid parandasid oma kohta (2)
Prügiveo hinna tõusu saab leevendada jäätmeid liigiti kogudes (27)
Ott Tänak toetab Austraalia tuletõrjujaid (6)
Endine hooldustöötaja süüdistab juhtkonda töökiusus (21)
Lastekirjanik ootab CD väljaandmiseks toetust (2)
Käivad läbirääkimised Kuressaare-Stockholmi lennuliini avamiseks  (13)
Lääne-Saaremaal tõuseb prügiveo hind rohkem kui kaks korda (33)
Salmel tutvustati kohalike autorite uudisteoseid (8)
Sõna uuristab kivi (6)
Ajujahi teise vooru pääses kolm Saaremaa äriideed (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud