[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 24. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Persoon

EESTI KIIREIM INIMENE JÄRGMISEL ELUTEEJÄRGUL! Marek Niit: olen alati vältinud mugavustsooni
Autor: Andrus Nilk, spordiajakirjanik
Laupäev, 01. juuli 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

“Nagu Erki Nool on kergejõustikuinimene edasi, nii jään ka mina kergejõustikuinimeseks,” ütles alati optimismist ja lustist pakatav Marek. FOTO: Toomas Huik

Saaremaa ja Eesti kõigi aegade kiireim jooksumees Marek Niit kohaneb uue elurütmiga. Rekorditabelid on väärikalt uuendatud ja võidud staadioniovaalil mälestusesalve talletatud. Nüüd rakendab ta tarmukust ja südikust järgmisel eluteejärgul.

„Mu elus on olnud kolm etappi: Saaremaa, Audentese spordikool Tallinnas ja Arkansase ülikool USA-s,” lausus Niit. „Käsil on üleminek spordist töömeheellu. Kus olen viie aasta pärast, ei tea. Tahaksin ka spordis kaasa lüüa, ideid on palju.”

Miks ei tunne Niit enam tungivat vajadust treeningutel palehigis rassida? 30 eluaastat küll turjal, aga mitte nii hirmutav iga, kui mingi valemiga pole võimalik tulemusi parandada. Põhjus on lihtne: ta on andnud endale aru, et väga heale tasemele jõudmiseks peab tegema jälle väga suure hulga tööd, see aga ei taga edu ega seega ka sissetulekut, millest normaalselt ära elada.

„Kui olin 21-aastane, siis oli mul savi, nüüd olen 30 ja olukord on teistmoodi,” ütles Niit. „Mulle meeldib, kuidas Riigikogu liige Jüri Jaanson seisab olümpiamedalivõitjate toetuse eest. See on kindlasti motiveeriv, aga kõigist ei saa olümpiavõitjaid ja medaliomanikke.”

„Mul jäi veel midagi sisse”

Ameerika ülikõvas sprindikonkurentsis tõestas Niit viie aasta kestel, et ka eestlane suudab väledalt jalgu liigutada. Ta võitis USA ülikoolide meistrivõistlustel esikolmikukohti nii 200 m jooksus kui ka Arkansase Razorbacski 4 x 400 m teatejooksu võistkonnas. Osales Londoni olümpial, maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel. Samuti uuendas mitu korda Eesti rekordit 100, 200, 400 meetris.

„Mul jäi midagi sisse,” ütles Niit otsekoheselt. „Arvan, et olin võimeline jooksma pärituulega 200 meetris 19,9 ja 400 meetris 44,9. 44 sekundi sisse olen mitu korda jooksnud teatevõistluse etapil, individuaalselt seda aga ei suutnud.”

Niidu laitmatule jooksutehnikale pani aluse koostöö treener Valter Espega Audentese spordigümnaasiumis. Olümpialane Rein Tölp, kes jooksis sujuvalt ja ökonoomselt keskmaadistantse, tõdes veendunult, et Niidu tippmark staadioniringil pidanuks algama 44 sekundiga. „Ta jooksis ilusa sammuga, mis sobis 400 meetriks,” lausus Tölp.

„Mul on olnud väga hea kehatunnetus,” kirjeldas Niit tehnikapeensusi. „Tajun, mida teen lihastega jooksu ajal, kuhu panen jala, kuidas käed töötavad ja missugune on õige kehaasend. Espe õpetas jooksutehnikat ja aitas mul tulla juunioride maailmameistriks. Juunioride tasemelt tuleb astuda järgmine samm. Mul vedas, et sain seda teha Ameerikas. Sealt järgmine on profitase, kuhu ma ei jõudnud.”

Niit jooksis kiiresti kevadel, kui kulmineerus USA üliõpilaste hooaeg, ent suvistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel hoog rauges.

„Välja tuli mul ainult 2014. aasta EM Zürichis, kus jooksin 45,74 (kehtiv Eesti rekord andis 9. koha – toim), mis polnud aga tegelikult kellegi aeg. EM-iks valmistusin pärast ülikooli lõpetamist juba üksinda. Mõnda profigruppi oleksin võinud ju saada,” hindas Niit, mis tehtud ja mis jäi tegemata.

Hirmkõva konkurents tiivustab sportlast endast kõike välja pigistama ja uusi arenguvõimalusi otsima, samas ka kainestab – kiirjooksus on looduslikel eeldustel väga suur osakaal. Harjuta ükskõik kui targalt ja pühendunult, kuskil tajub sportlane oma võimete piiri. Marek pidi endalt pärast ülikooli lõpetamist küsima: kuidas ennast ära majandada, kui tippsportlasena edasi ponnistada?

„Mulle meeldis tugevasti treenida ja ülikooli ajal polnud raha kõige olulisem. Sain stippi, ka Eesti kergejõustikuliit toetas. Selleks et endaga hakkama saada, ei olnud vaja väga palju. Umbes 1500 eurot kuus. Samas oli mu igakuine kulu tegelikult suurem. Õppetöö, raamatute ja söögi eest kandis hoolt ülikool,” meenutas ta.

Pärast 2016. aasta sisemaailmameistrivõistlusi Portlandis tuli Niit Ameerikast ära. Kõigepealt treenis Portugalis, et seejärel püüda alistada olümpianormi. Eesmärk jäi täitmata.

„Kavatsesin eelmisel hooajal korralikult treenida, aga sellest ei tulnud midagi välja ja siis tekkis täielik tühimik. Mida edasi teen? Mis hakkab saama?” meenutas sprinter järje otsimist elus.

Võrdluses treeningukaaslastega ei olnud olukord täbar. Niit meenutas, kuidas ülikoolitreeningutel paar aastat enne seda edestas ta lõikude läbimisel Omar McLeodi, kes võitis möödunud suvel Rios 110 m tõkkejooksus olümpiakulla.

„Jamaikalane on väga hea tõkkemees, aga ta polnud minust parem jooksja,” sõnas ta. „Wallace Spearmonist (2005. a MM-i hõbe 200 m – toim) ei oleks ma kunagi saanud kiiremaks, aga olin kohe tema taseme lähedal. Kergejõustik on mõnes mõttes nagu giljotiin – juhul, kui sa pole päris tipp, siis pole sind eriti vaja. Sellest on natuke kahju.”

„Kiirjooksus on oluline tiimitreening”


Niitu on paelunud 4 x 400 m teatejooks ja ta koostas kergejõustikuliidule projekti, mille käima vedamiseni siiski ei jõutud. Ta pole minetanud lootust mõte teoks teha.

„Olin USA-s 4 x 400 meetri teatejooksus tugeva tiimi liige, mingil määral selle vedaja,” rääkis ta. „Sisehallis jooksime aja 3.03, staadionil sama hästi. Näen ka Eesti jooksjatel pikas teatejooksus potentsiaali. Rasmus Mägi, vennad Jagorid, Audentese spordigümnaasiumi nooruk Tony Nõu. Ka Rivo Tipp, kellega koos sügisel treenisin ja kelle potentsiaal on kasutamata. Selleks et konkureerida Euroopas kõrge koha, miks mitte medali pärast, oleks aga vaja kõvasti tööd teha.”

Niidu kindel soov oli, et Eesti koondis osaleks kevadel USA-s ühel teatejooksuvõistlusel.

„Seda kogemust oleks meie võistkonnal vaja, pärast seda oleks Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel hoopis lihtsam osaleda,” sõnas ta. „Sügisel tuleks harjutada Portugalis, märtsis ja aprillis Ameerikas, mais läheksime uuesti Portugali. Olen valmis uue projekti kirjutama, kui sportlased ja treenerid oleksid koostööks valmis.”

Niit usub, et võib pakkuda kaasmaalastele ettevalmistuseks uusi meetodeid, mis aitaksid neil oma võimeid rohkem välja arendada.

„Meie parematel noorkergejõustiklastel on potentsiaali, aga see jääb avamata, kui nad pole avatud õppimisele ja muudatustele,” nentis ta. „Kiirjooksus on oluline tiimitreening, Portugalis harjutasid aga kõik eraldi. Tegelikult tuleks pingutada mitmekesi koos, siis tekib hoopis teine tunnetus ja arusaamine jooksmisest. 4 x 400 meetri teatejooksus käib rajal pidev võitlus konkurentidega. Treeningul tekib olukordi, kus tuleb teisele järele jõuda ja mööduda. Seda tööd peab tegema päevast päeva. Lõpuks saavutad nii hea hoo, et ise ka ei usu, kui hästi oled võimeline jooksma.”

Niit on veendunud, et tark, sihikindel ja kindla struktuuriga tiimitreening viib edasi.

„Sügisel ladusime alusmüüri ja siis algasid rasked treeningud, kus pidid ennast kõvasti kokku võtma,” tõdes ta. „Samas kui olid raske treeningu ära kannatanud, oli sama kava nädala pärast lihtsam täita. Arkansase võistkonnas olid kõik ettevalmistuse etapid alati tehtud ja minu puhul see toimis.”

Niit nautis raskeid treeninguid nii kehaliselt kui ka vaimselt. „Oluline, et lõpetad iga jooksulõigu,” kirjeldas ta kompromissitut hoiakut. „Oluline, et oskad kahe lõigu vahel puhata ja lähed järgmist lõiku tahtmisega jooksma. Nõrkushetkede eest pole küll keegi kaitstud. Oli kordi, kui ma ei lõpetanud treeningut vigastuse tõttu või tõesti enam ei jaksanud.”

„USA-s on võimalik kiiremini läbi lüüa”

Ameerika kui suurte võimaluste maa ja inspireerija ei kao eneseteostuse uuele teeotsale jõudnud kiireima Eesti jooksumehe elust ilmselt niipea.

„Mul on Ameerikas palju sõpru ja häid tuttavaid nii sportlaste kui ka treenerite seas,” lausus Niit. „Üks väiksemas ülikoolis tennist mänginu veab mentorluse programmi. Nad valivad keskkoolidest noorsportlasi ja leiavad neile mentorid. Olen nõus aitama. On teisigi suhteid, mille abil oleks võimalik arendada eri projekte, aga ma pole praegu sinna oma pilku pööranud.”

Ameerika Ühendriikidel on võimas külgetõmbejõud. „Mulle meeldib ka Lõuna-Euroopas, aga USA-s pead kogu aeg olema valmis,” rääkis Marek ja näitas kehakeelega, et suure lombi taga tuleb olla tähelepanelik ja keskendunud, ergas ja vastuvõtlik muutustele.

„Muutub Ameerika, muutub ka suhtumine sellesse maasse,” tõdes ta. „Mina elasin Obama-aegses Ameerikas. Küsisin sõbralt, mismoodi elu Trumpi ajal on muutunud. Ameerikat iseloomustab see, et seal ei panda kätt ette. Ma ei kahtle, et ka Eestis võib jõuda kõrgele, kui oled ettevõtlik ja tegus. USA-s on võimalik kiiremini läbi lüüa. Võimalusi on rohkem, kõike on rohkem. Igal pool otsitakse paremaid ja uusi lahendusi. Spordi arendamisel, spordirajatiste ehitamisel, restorani- ja hotellimajanduses.”

Saavutusspordis on väga oluline taastumise roll. Arkansase ülikoolis on suur taastuskeskuses, kus käisid abi saamas kõigi alade sportlased. Teenuse osutamisel kasutati ka tudengite abi, kes said seal tööpraktikat.

„Meil on palju häid füsioterapeute ja masseerijaid. Indrek Tustit, Lauri Rannama, Risto Jamnes – kui nimetada mõnda, kes mind on aidanud,” lausus Niit. „Neil on väga hea oskusteave. Tallinnas pakutakse mitmes kohas massaaži ja füsioteraapiateenuseid, võib-olla võiks need koondada ühte keskusesse, kus sportlased saaksid kõik vajaliku kätte.”

Niit soovitas valdkonna arendamisel eeskuju võtta USA ülikoolist, kus sportlase töö on õppida ja treenida, ülejäänu eest kantakse hoolt.

„Näiteks tundub, et taastumisvõimalustelt on Audentese spordikeskus pisut ajast maha jäänud. Kas Eestis jäävad muudatused raha puudumise taha? Võib-olla mitte. Pigem oleneb palju sellest, kuidas oma ideid ja tegevuskava müüakse,” rääkis ta.

„Otsin adrenaliini”

Juuli teisel poolel asub Niit tööle Tele2 müügijuhina. „Klientidega suhtlemine ja aktiivne tegevus, tundub huvitav,” lausus ta.

Enne seda teeb Marek kaasa Eesti meistrivõistlustel. 100 m jooksus juhib ta hooaja edetabelit ja võidusoosik on ta kaks korda pikemal sprindidistantsil, kui otsustab startida. Naelikuid ei kavatse ta sügisel lõplikult varna riputada.

„Selle ameti kõrval saaksin treenida kas varahommikuti või pärast tööpäeva,” lausus Niit. „Treeningulaagrisse minek võib olla raskendatud, aga võimalik, et saame tööandjaga kokkuleppele. Ei taha veel öelda, et enam üldse ei jookse. Nagu Erki Nool on kergejõustikuinimene edasi, nii jään ka mina kergejõustikuinimeseks.”

Temast tulvas energiat midagi uut elule pakkuda.

„Olen alati tahtnud vältida mugavustsooni,” lausus Niit. „Lapsepõlvest saadik on mind huvitanud uued tegevused, mingi teadmatus, ekstreemsused, adrenaliini otsimine. Samamoodi on käinud ka treeningutel. Tunnen füüsilist valu, aga pean leidma motivatsiooni, et kõvemini pingutada ja ennast arendada.”

LISALUGU

Kuidas sportlasena valida USA ülikooli?


Mitu meie noorkergejõustiklast kaalub võimalust siirduda õppima USA ülikooli, kuhu neid kutsutakse.

„Kindlasti saab ka Eestis hea hariduse, aga Ameerika ülikoolis on võimalik sporti ja õpinguid paremini siduda,” sõnas Niit. „Raskem on see, et seal valitseb suur konkurents. Üldjuhul ei kutsuta meie kergejõustiklasi USA ülikoolidesse eelisjärjekorras. Ennekõike soovitakse võtta Kariibi mere saarte riikide sportlasi. Mul vedas – juunioride maailmameistritiitel andis rohelise tule. Arkansase ülikoolil on olnud üks USA kergejõustikuajaloo paremaid võistkondi.

Paljud meie sportlased käivad Ameerika ülikoolides, aga on suur vahe, kuhu oled läinud õppima. Suurem raha liigub SEC-konverentsis, kuhu tahavad kuuluda paljud suured ülikoolid. Nendel koolidel on eelis tänu tugevatele sponsoritele ja väga tugevale fännibaasile, mis tekitab ühise spordihingamise. Need koolid asuvad väga heas kliimavöötmes ja enamasti väikelinnades, kus fännibaasil on võimalik areneda, mida suurlinnades ei juhtu.

Usun, et mul on eeldusi ja teadmisi aidata ette valmistada meie keskkooliealisi sportlasi, kes oleksid võimelised USA ülikooli stipi pärast konkureerima.”

LISALUGU

Jooga ja meditatsioon

„Olen käinud nn kuumas ja tavalises joogas. Jooga vabastab sind nii kehalisest kui ka vaimsest pingest. Osaliselt on see ka meditatsioon. Kord tegin läbi gongiteraapiaseansi. Heitsin pikali, juhendaja soovitas mõelda oma elu tähtsatele hetkedele ning tekitas samal ajal gongide ja kristallkaussidega helisid, mille mõjul tekkis vastav seisund. Korra peaksin vist seda veel proovima.”

(vt www.taevasjamaa/kaia-karjatse-gongiteraapia/)

Taimetoit

„Olen kolm kuud elanud liha söömata, vajalikud toitained sain puu- ja juurviljadest. Elasin siis ühe inglase juures, kes sõi väga teadlikult. Ise eelistan lihtsat toidulauda. Hommikuti söön putru ja mune. Kartulit ja riisi palju ei tarbi. Lihatoidud küll meeldivad.”

Sotsiaalne närv

„Mis see tähendab? Eesti on väike ja kodukootud, mingil määral oleme alalhoidlikud, oleme ju suure Venemaa all elanud. Soome on avatum. Eestlane indiviidina on lahedam kui ameeriklane, aga suurt mõtteviisi silmas pidades meeldib Ameerika rohkem.

Väga ma ei muretse, mis juhtuma hakkab, küll kord tuleb järgmine jääaeg ka (naerab lõbusalt – toim). Käsil on periood, kus püüan enda elu luua. Tähtis on, et midagi kogu aeg teeksin ja igav ei hakkaks.”

Liberaalsus vs konservatiivsus

„Olen selle poolt, et areneksime ja tegutseksime positiivse suhtumisega. Eestis tehakse sageli otsuseid lühikest, mitte pikka perspektiivi silmas pidades. Tundub, et me ka näitame ennast väikese riigina. Samas võiks Eesti olla väike, aga mõelda nagu suur riik. Meie riigil on potentsiaali, tarku inimesi on palju ja ka sportlik geen on päris hea.”

Usk

„Kirikus ma ei käi. Sõprade seas leidub budiste, katoliiklasi, õigeusu pooldajaid. Tean, et vaja on vaimset juhti, kelle poole pöörduda. Aga miks tema nimi peab olema just jumal? Ma pole ateist, kes millessegi ei usu. Aga ma pole veel tundnud vajadust võtta kätte raamat ja õppida mingi usu aluseid.”

Perekonnaseis

„Vallaline. 2005. aastast saadik olin kellegagi suhtes. Eestis oli mul tüdruk, USA-s suhtlesin alguses norralanna ja seejärel ameeriklannaga. Pärast viimast suhet olen tegelenud iseendaga. Tundsin, et ma polnud suhteks valmis. Kindlasti on ühel hetkel suhe taas vajalik.”

Saaremaa

„Seal on kodu, kuhu võin alati tagasi minna. Saaremaa oli väga hea koht üleskasvamiseks. Laps peab seiklema, tundma nahavahel väikest hirmu, millest jagusaamine teeb julgemaks. Selleks et kiiresti joosta, pead olema tehniliselt valmis, aga sa pead seda ka julgema teha.”

*  *  *

KES TA ON?

Marek Niit

Sündinud 9. augustil 1987

Kergejõustik, sprinter

Saavutused: juunioride maailmameister 200 m jooksus (20,96) 2006. a; USA üliõpilaste meistrivõistlustel staadionil 200 m 2. koht (20,38, taganttuul +2,6 m/sek) 2011. a, hallis 4 x 400 m 1. koht 2012. ja 2013. a, 3. koht 2011. a.

Eesti rekordi omanik
: 100 m 10,19 (2012. a Fayetteville, USA), 200 m 20,43 (2011. a Des Moines, USA), 400 m 45,74 (2014. a Zürich, Šveits).

Treenerid: Endel Tustit, Andres Laide, Valter Espe, Kyle White, Doug Case.

Haridus:
Kuressaare gümnaasium, Audentese spordigümnaasium (2007), USA Arkansase ülikool, hotellimajanduse, toitlustuse ja raamatupidamise eriala (2014).

Täna loetuimad
Orissaare teenuskeskuse töötajate arv hämmastab
Traagiline põleng sai alguse lahtisest tulest
Realiseerimiskeskus ostis Orissaares maja
Joobes juhtimise eest šokivangistus
Vastulause küsimusele „Quo vadis, Kuressaare?“
Metsküla külaselts palub saali renoveerimiseks abi
Esmakordselt osalevad Saaremaal tankitõrjeõppusel prantslased (3)
Selgusid SÜG-i arhitektuurivõistluse parimate tööde autorid
Meie rahvuslik aare – kihnu maalammas
Kuressaare sai Euroopa spordilinnaks
JUHTKIRI - Uued võimalused
Kogudus kui kogukonna vaimne tugi
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Muhus hukkus elumaja põlengus laps (7)
Detektorist jääb kuldvõru leiuautasust ilma (15)
Nukraim avastus minu elus on, kui palju on maailmas lolle  (15)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (21)
16 kihutajat ja viis otsasõitu metsloomadele (9)
Kommentaarid
Esmakordselt osalevad Saaremaal tankitõrjeõppusel prantslased (3)
Maanteeamet lisas hankesse lennuki vanuse kriteeriumi (14)
Mereväelased lõhkasid ohtliku torpeedokaatri (5)
Vald soetab mobiilse noorsootöö korraldamiseks bussi (14)
Linnuses saab vaadata näitust Nõukogude sõjaväebaasidest (7)
Komisjon ei rahuldanud Prügimehe vaidlustust (5)
Quo vadis, Kuressaare? (16)
JUHTKIRI - Hindamatu inimelu (3)
Praamil süüakse enim sooja bufeed ja seljankat (14)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (21)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud