[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 30. märts 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
märts 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Päevateema

Johannes Aavik õpilase ja õpetajana Kuressaares ja mandril
Autor: Merit Karise, MTÜ Saaremaailm asutaja ja juhatuse liige
Laupäev, 07. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Homme, 8. detsembril on Johannes Aaviku 139. sünniaastapäev. Randveres sündinud keeleteadlane sai saksa- ja venekeelse gümnaasiumihariduse Kuressaares praeguse Saaremaa ühisgümnaasiumi eellases. Kultuuri- ja kirjandushuvilised gümnasistid ja tütarlastekooli õpilased, nende seas ka Aavik, hakkasid koos käima Uuel tänaval hilisema tuntud luuletaja, tõlkija ja keeleteadlase Villem Grünthal-Ridala elukohas. Oma ettevõtmist nimetati pidulikult “Salongiks”.

Alates 1901. aastast andis sõpruskond välja käsikirjalist ajakirja Nooreestlane ja nimetas end nooreestlasteks, mistõttu peetakse just neid 20. sajandi alguse olulise Eesti kirjandusrühmituse Noor-Eesti üheks eelkäijaks.

1902. aastal astus Aavik Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda. Tartuski tutvustas ta Kuressaare päevil välja antud Nooreesti ajakirjas kajastatud ideid ja äratas nooremas haritlaskonnas peagi huvi oma hea ladina ja prantsuse keele oskusega. Ta tutvus kiiresti paljude tolleaegsete kultuuriinimeste, teiste seas näiteks Gustav Suitsu ja Friedebert Tuglasega.

Tartu ülikooli lektori kohta ei saanud 1911–1912 on Aavik taas ema ja õdede juures Kuressaares. Keeleuuenduse seisukohalt oli see oluline aeg, sest just sel perioodil oli tal piiramatult vaba aega suurejoonelise keeleparandusidee – eesti keelesüsteemi uuendamise väljamõtlemiseks ja lihvimiseks.

Ta ideed leidsid nii toetajaid (eriti noorte seas), kuid paraku ka hulgaliselt vastaseid, peamiselt Tartu ülikooli konservatiivsemates ringkondades. Šokeerivaim oli paljude jaoks sõnade kunstliku loomise meetod, ent Aavik ei lasknud end vastastest häirida. Eriti vaimustus ta sellest, et tuntumad kirjanikud, nagu Vilde, Tuglas, Metsanurk jt, hakkasid uuendatud kirjakeelt oma teostes tasapisi tarvitama.

1919. aastal, vastloodud Eesti Vabariigis alustas Tartu ülikool esmakordselt tööd kõrgema eestikeelse õppeasutusena. Johannes Aavik kandideeris ülikooli eesti keele lektori ametikohale, ent keeleuuenduse eitajate vastuseisu tõttu ta seda kohta ei saanud ja taas leidis Johannes end Kuressaarest.

Filosoofiamagister Saaremaa gümnaasiumis

1920. aasta sügisest hakkas Aavik õpetama Saaremaa Eesti Segagümnaasiumis (nüüdne Saaremaa ühisgümnaasium) eesti keelt ja kirjandust. 1920. aasta kevadel oli Helsingi ülikool atesteerinud Aaviku filosoofiamagistriks – nii kõrgelt haritud koolmeister oli Saaremaal toona harv nähtus. Õpilastele paistsid Aaviku õpetamismeetodid mõnede mälestuste järgi üsna hästi meeldivat, näiteks loeti tunnis ajalehti ja korrigeeriti üheskoos sealset keelt.

Õpilaste fantaasia arendamiseks lasi Aavik neil kirjutada lühikesi kirjandeid teemadel, nagu näiteks “Olles sõbra juures külas, hakkas mees õhtul pimedas koju minema, kuid eksis ära ning jõudis sama maja juurde tagasi”. Kirjutati ka analüütilisematel teemadel, nagu “Mispärast kaotasid vanad eestlased oma vabaduse?” või “Milline on parim riigikord?”. Samuti katsetasid õpilased Aaviku juhendamisel uute sõnade leiutamist.

Enne Rootsi emigreerumist töötas Aavik prantsuse ja eesti keele õpetajana gümnaasiumides ja Tartu ülikoolis ning haridusnõuniku ja koolide peainspektorina haridusministeeriumis.

Aaviku keeleuuendus ainulaadne maailmas

1944. aastal põgenes Johannes Aavik koos perekonnaga Rootsi, kus jätkas oma viljakat filoloogitööd. Nõukogude Eestis läände pagenud kultuuritegelastest avalikult ei räägitud, isegi mitmed keeleteadlased meenutavad, et ülikooli lõpetades ei olnud nad Johannes Aavikust kuulnudki.
Johannes Aavik suri 17. märtsil 1973 Stockholmis ja on maetud sealsele Metsakalmistule.

Kultuuriajakirjanik Sirje Vihma-Normet kirjutab, et rahvusvahelistes teadusleksikonides on Johannes Aavik Paul Ariste ja Julius Mägiste kõrval Eesti keeleteadust esindav persoon. Teda tunnustatakse kui keeleteadlast, kes oli samas suur visionäär. Saaremaa muuseumi kodulehel seisab: “Johannes Aaviku elutööks oli keeleuuendus, mis oma ulatuselt ja mõjult on ainulaadne kogu maailmas.”

2018. aastast tegutseb initsiatiivgrupp, et ümber matta Johannes Aaviku, tema abikaasa Aleksandra ja tütar Silvia põrmud Kudjape surnuaiale. Initsiatiivgruppi kuuluv Maria-Mägi Rohtmets on tsiteerinud Artur Adsoni “Siururaamatut”, et kodumaast kaugel Johannes Aavikuga kokku saades “me istume ja ootame toda ainsat ja igatsetud sõidukit, mis viib meid kord kodumaale ja kohtamisele kõigi nendega, keda tahaksime veel elus näha!”.


Johannes Aaviku sõnad igapäeva keelekasutuses

abajas
imal
jõhker
kipakas
rehala
tarima
üll, ülle
aare
ahistama
almus
embama
ennetama
eriskummaline
ese
hajuma
hetk
hurmav
häirima
ilge
ilkuma
julm
jõuk
kaikuma
kihk
kogema
kolp
kujutlus
kummaline
kurv
kääbus
küülik
laip
laup
leebe
lebama
lekkima
levima
liibuma
lõust
lünk
lüüriline
mainima
malbe
meeleldi
meenutama
müüt
mass
menu
morn
mõrv
nõme
närv
nördima
parkima
peibutama
poos
pädev
pühamu
raev
range
reetma
relv
roim
roiskuma
roll
saavutama
siiras
suhe
sulnis
suunduma
sünge
talumatu
tajuma
taunima
tõik
tüüp
uje
vangla
veenma
viipama
vältima
õõv

Täna loetuimad
Esimest koroonaohvrit meenutatakse tegusa mehena (1)
Quo vadis*, Saaremaa? (1)
Rahad on meie organisatsioonil makstud
Tänak naudib Raplamaal pere seltsi
Eriolukorra juhi korraldus number 54
Põllumajanduse hetkeseisust kevadele vastu minnes
Kandlemängust helisev metsalagendik
Mattias Tass taastub Hawaiil
Mihkel Räim peab üksi trenni tegema
Nädala loetavuse top 5
Esimest koroonaohvrit meenutatakse tegusa mehena (1)
Quo vadis*, Saaremaa? (1)
Rahad on meie organisatsioonil makstud
Tänak naudib Raplamaal pere seltsi
Eriolukorra juhi korraldus number 54
Kommentaarid
Esimest koroonaohvrit meenutatakse tegusa mehena (1)
Quo vadis*, Saaremaa? (1)
UUS! President andis nõusoleku Kaitseliidu kaasamiseks Saare- ja Muhumaal (16)
UUS! Enamus kauplustest suletakse ja kehtima hakkavad ranged liikumispiirangud  (53)
Politsei manitses Nasva muulile kogunenud särjepüüdjaid (14)
UUS! Saaremaa Valsis suri koroonaviiruse tõttu 90-aastane mees (28)
Eksmehe kohta valetamine tõi kriminaalkaristuse (9)
Eelhoiatusmärk annab aimu kiiruskaamerast (8)
Kas oleme rootslaste saabumiseks valmis? (4)
Raul Maripuu: võlas lihatööstus poeb eriolukorra taha (46)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud