[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 19. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Päevateema

Vastuoluline Elmar Ilp 100 (36)
Autor: Saaremaa vabadusvõitlejate ühing
Esmaspäev, 02. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Elmar Ilp sündis 03. septembril 1919. aastal Võhma külas, Mustjala vallas talupidaja peres. Tema ema nimi oli Sofia, isa nimi oli Ado Ilp. Peres kasvas peale Elmar Ilbi veel kaks poega ja tütar.

Elmar Ilbi noorusajast Mustjala vallas on vähe andmeid. Tema pinginaabri jutu põhjal oli Elmar pärit vaesest perest ja kasvas ilma isata. Naabri Helgi selgituste põhjal oli Elmar olnud väga abivalmis poiss, tihti korjanud tüdrukutele metsmaaskaid ja karjatanud vajadusel nende eest loomi.

Elmar Ilp teenis 1940. aastal Eesti kaitseväes, peale riigipööret võeti ta samal aasta Nõukogude okupatsiooni armeesse. 1941 aastal andis ta end saksa sõjavangi koos tuhandete eesti meestega.

Saksa ajal vangistati ta varguse eest. Nõukogude ajal on nende nooruses tehtud pahategude eest Elmar Ilbile omistatud halb kuvand, mida paljud kirjutajad seda lööklausena kasutavad. Pärast Eesti taasokupeerimist töötas Elmar Ilp Kuressaare kommunaalosakonnas arveametnikuna. 1945. aasta mais arreteeriti ta loata relva omamise eest, kuid põgenes samal kuul Kuressaare arestikambrist ning varjus metsa. Nii sai alguse tema metsavenna elu.

Elmar Ilp polnud passiivne varjaja nagu paljud metsavennad mujal, vaid aktiivne ja kompromissitu võitleja. Kuid reeglina hukkas neid, kellel lasus veresüü, olid aktiivsed pealekaebajad või need, kes töötasid ideoloogiliselt tema ja metsavendadele vastu.

Elmar Ilp käis läbi enamuse Saaremaa metsavendadega, tal oli ka tihe side tuntud eesti metsavenna Richard Saalistega. Samuti omas ta väga head informatsiooni pealekaebajate ja mitmete haarangute kohta.

Vastukäiv info

Seni on Elmar Ilbi isikut ja tema tegevust kirjeldanud oma äranägemise järgi Vene okupatsiooni julgeolek ja omad kollaborandid ja nende murdumatud järeltulijad.

Toome siinjuures mõningate eestimeelsete inimeste meenutusi,kes temaga neil ärevail aegadel kokku puutusid.

Üks eakas mees Piilast ütles: „Kui metsavendi poleks olnud, siis oleksid kohalikud kommud meie kallal palju julgemini sigatsenud. Sest metsavend Elmar Ilbi juhitud rühm Lendav Surm just tekitaski reeturites väga vajalikku õudust ja hirmu kättemaksu ees. Seepärast tunnistame, et oleme Elmar Ilbi Lendava Surma mälestuse ees olnud tänamatud. Tänamatud, lauldes tänaseni nõukogude laulu, et Elmar Ilp oli varas, röövel, vägistaja ja mõrtsukas.”

Linda, kes oli 1947. aastal 22-aastane, ütles nii: „ Ilp ja ta naine olid väga naljahimulised toredad noored inimesed. Nad olid väga tublid tööinimesed igal tööl, abiks majapidamistöödes, põllul ja heinateol. Kui õhtuti toas istuti ja Täätsi lapsed pillisi mängisid, istus Redeese alati Elmari põlvede peal. Kui tulnud jutuks ka see, kas metsavennad tapavad inimesi, siis Ilp vastanud, et ei, me ei tapa mitte kedagi, mitte kunagi; me karistame inimesi ja vajadusel karistame ka sama mõõdupuuga, kuidas nemad meid.“

Silvi, kes oli sel ajal 19-aastane: „Elmar oli väga viisakas, mõlemad abikaasad olid toredad ja lõbusad noored inimesed, aitasid loogu võtta ja muid töid teha. Kirjutasin Ilbi tehtud laulusalmisi ringi. Nad ööbisid tihti meil, nad ei tulnud mitte kunagi relvadega majja, mina ei ole kordagi seda näinud. Üks hommik rääkis raadios,et Ilp olevat öösel ühte kauplust röövinud, aga nad olid ju meil.“

Albert oli tol ajal 40, kui Elmar Ilp teda külastas: „Ilp oli soliidne ja härrasmeheliku jutuga. Ta palus ühele oma toetajate perele varjupaika, mida ma ka korraldasin. Ma teadsin ka seda, et ta oli minu vennale nahapeale andnud. Jo ta oli siis selle ära teeninud, Ilp oli au mees.“

Hilda Mets(Arteemi Metsa venna Mihkli naine) on Elmar Ilpi iseloomustanud nii: „Olen Ilpi korduvalt näinud, ta oli väga tore mees! Pika, sihvaka kasvuga ja iseloomult väga leebe. Ka Erna, vendade Metsade noorem õde, ütles, et paremat inimest kui Elmar Ilp pole ta oma elus kohanud.”

Elmar Ilp langes lahingus okupantidega koos oma kahe kaaslasega 12. augustil 1950. aastal.

Palju aastakümneid on möödas mitmete metsavendade hukust, enamus neist on maetud tähistamata haudadesse. Nende vastu sõdinutel on kõigil oma hauaküngas, kus omaksed neid mälestavad, nii siit- kui ka väljastpoolt Eestit. Oleks sünnis teada anda meie metsavendade matmisepaigad, kui keegi midagi nendest asupikadest teab või mäletab.

*  *  *

Elmar Ilpi metsavendade salga lendleht, veebruar 1948

Kallid kaasmaalased!

24. veebruaril käesoleval aastal täitub 30 aastat meie riikliku iseseisvuse välja kuulutamisest. 30 aastat tagasi meie vabastasime endid aasialiku despootliku vägivalla valitsusest ja hakkasime ühisel jõul ja ühisel nõul ehitama uut kõige mootsamat demokraatlikku riiki, kus ei olnud orjasid, kus olid vaid üheõigusliku kodanikud.

Juba siis ei meeldinud meie iseseisva riigi loomine meie suurele ida naabrile. Tuli astuda võitlusse hiiglasliku Venemaaga ja nendega, kes tahtsid panna maksma diktatuuri ja meie rahva rõhuva enamuse allutada käputäie kõrilõikajate võimualla, kes tahtsid elada oma töökate ja kokkuhoidlike kaaskodanike töövilja arvel. Tekkis meie sangarlik Vabadussõda, kus eriti meie noorsugu näitas üles mehist vahvust ja õiget arusaamist silmapilgu tähtsusest. Meie rahvas lõi lõõmama ürgne vabadustuli ja meie tulime võitlusest välja võitjatena.

Oma edaspidise tööga näitasime, et meie olime kõigiti õigustatud oma iseseisvale elule. Meie noor Vabariik arenes enneolematu kiirusega, meie sammusime oma saavutustega Euroopa kultuurrahvaste esirinnas. Kuid meie oleme väike rahvas, kelle naabriteks on suurrahvad, kes ei ole jõudnud oma kultuurilises arenemises veel nii kõrgele, et nad jõuaksid arusaada, et üks inimene ei pea olema teise ori. Üks rahvas teise orjarahvas ja et üks rahvakiht ei tohi teha rahva rõhuvat enamust oma käsualuseks ja orjaks.

1940. aasta juuni päevadel hävitas Punaarmee Kremlis kükitava verise timuka Stalini käsul meie areneva Vabariigi. Meie riigiasutused ja organisatsioonid purustati, suur osa meie rahvast, eesotsas juhtidega küüditati Venemaa viletsusse. Meie kodumaal tekkis tuhandeid tundmatuid haudu, kus puhkavad meie kodumaa tütred ja pojad, kes langenud ohvriks Moskva vere janule. Meie vaimsed ja füüsilised varad hävisid idast tulnud barbarite hävituskires. Meie arenev elu kisti sadu aastaid tagasi.

Elasime üle Saksa fašistliku okupatsiooni rasked aastad ja nüüd oleme taas elanud kolm aastat venelaste raske okupatsiooni ikke all. Okupatsiooni võimude poolt on meie inimesest tehtud rääkiv tööloom, kes ei saa oma töötasust kõhtu täis ega riiet selga, rääkimata kõigest sellest mida vajab XX sajandi inimene.

Meie oleme taas orjarahvas, kelle kubjasteks ja sundijateks on meie oma rahva seast võrsunud äraandjad, oma rahva huve mõne seekli eest ära müünud reeturid, kõige häbiväärsemad kujud meie ajaloos. Meie inimeselt on röövitud julgeoleku tunne, ta on sunnitud elama alalises hirmus ja teadmatuses oma homse päeva eest.

Meil peetakse jahti inimestele, et neid saata surema Siberi metsadesse, kus juba hävimas suur hulk meie kodumaa tütreid ja poegi. Elama suures vanglas, kus inimeselt on röövitud kõige algelisemadki inimõigused, rääkimata demokraatiast.

Kallid kaasmaalased, vaatamata pimedale ööle, mis meid ümbritseb, ärge kaotage lootust helgemale tulevikule. Ei ole jõudu, mis suudaks jäädavalt sumbutada vabadusiha rahva südames. Lõkkele lööb ja üles tõuseb nagu muistsete egiptlaste pühalind Fööniks tuha alt. Iga päev, iga tund viib meid lähemale silmapilgule, mil meie rahvas võib tõusta avalikule võitlusele Vene okupantide ja nende käsilaste vastu. Vaadake kainelt ringi, juba kaugelt paistab vabaduse koidik. Selle püha tunni liginedes ja kätte jõudes olgu meie hulgas vähe neid, kes selle tunni kättejõudmist hirmuga ootavad.

Kodanikud igast elukutsest, eriti aga meie noored, jääge oma kodumaale ustavateks poegadeks ja tütardeks, vaadake kindlalt ja rahulikul ootusel tulevikku. Vabadustund läheneb, see toob endaga ühes kohtumõistmise nende meie kaaskodanike üle, kes on unustanud oma kodanikukohustused raskel ajal ja saanud reetjaiks oma Isamaale. See kohus saab olema õiglaselt halastamatu.

Kodanikud, ärge kaotage usku ega lootust oma Isamaa paremasse tulevikku. Ei ole jõudu, mis saaks keelata inimesel tõusmast, ei ole jõudu, mis saaks keelata meid taas vabaks saamast.

Vabariigi 30. aastapäeva puhul soovime oma Isamaale ustavaks jäänud poegadele ja tütardele rahulikku meelt ja kindlat usku tulevikku.

Su üle jumal valvaku, mu armas Isamaa

/ Lendav Surm. Saaremaa /

ERAF 13.1c/c.4,105–105p.


Täna loetuimad
Mart Saarso: tegin vale liigutuse
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (2)
Kalakasvandusele jäi vool alles
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Tulevik tuleb ise kohale
Julgus tulla Jumala ette (2)
Uus lennuhange võib Nordica kõrvale jätta
Viies õunakohvikute päev trotsis tormi ja paduvihma
Tulemas on Milvi Thalheimi tekstiilinätus
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Eesti Energia ähvardab kalakasvanduse vooluta jätta (22)
Avatud Torni tänava ristmikul muutus peatee suund (17)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks (7)
Liivakotid hoidsid vaekoja kuivana (15)
Kommentaarid
Julgus tulla Jumala ette (2)
Koolituskeskus hindas saarlase magistritöö parimaks (2)
JUHTKIRI - Tubli töö väärib kiitust (1)
Pensionisüsteemi peab parandama, mitte lõhkuma (15)
Kaarma surnuaias sõidetakse haudade vahel autodega (7)
Mart Mäeker asus riigiteenistusse (20)
Teenuskeskus ärgitas trahteripidajat poodi avama (2)
Taas kaob üks avariiline hoone linnapildist (11)
Autol purunes parklas kütusevoolik (3)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (8)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud