[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 24. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuni 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930




Päevateema

Piim – päeva pärl? (9)
Autor: Anti Kukkela, ortopeed
Esmaspäev, 03. juuni 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kas keegi on tulnud mõttele proovida metslooma lüpsta? Metslooma nägemine looduses on sündmus omaette, kuid lähedale pääsemine, see on raske, kui mitte täiesti võimatu, lüpsmisest rääkimata. Kuhu ma nüüd sellise jutuga tüürin?

Eelnev mõttekäik peaks selgitama kui kättesaamatu on inimesele olnud võõrliigi piim kogu inimliigi ajaloo jooksul. Loodus on hoolt kandnud selle eest, et iga imetajaliigi piim satub ainult sinna, kuhu ta on määratud, nimelt vastsündinud imetaja organismi.

Loomade kodustamine muutis seda olukorda kardinaalselt. Umbes 10000 aastat on möödunud ajast, kui inimesel õnnestus taltsutada mõned loomaliigid ja see on toonud kaasa looduses ainulaadse nähtuse, kus me tarbime teiste imetajate piima. Tundub pikk aeg, kuid tänapäeval hinnatakse inimliigi vanuseks vähemalt 2,5 miljonit aastat ja 9000 aastat piimajoomist ei hõlma sellest isegi ühte protsenti.

Põllumajanduse ja loomakasvatuse eelsesse aega kuuluvad inimluude jäänused räägivad nende omanike suurepärasest tervisest. Sellises valguses on raskesti mõistetavad väited, mis kinnitavad võõrliigi piima vajalikkust meie hea tervise tagamisel.

Paljudel inimestel seostuvad piimaga tugevad luud ja suured ning terved lapsed, sest piim teadagi, paneb ju lapsed kasvama.

Piimatootjate ja -müüjate reipad ning entusiastlikud väited piima vajalikkusest ja tervislikkusest on aga väga valikuline viis piimast rääkimiseks. Ignoreeritakse ja vaikitakse maha uuringud, milles piim ei olegi positiivne kangelane, pigem vastupidi. Samuti püütakse inimesi panna uskuma, et piim on suisa hädavajalik olemaks terve, ehkki sellele räägib vastu inimliigi ajalugu. Selle artikli eesmärk ongi heita valgust uuringutele, mis ei näita piima sugugi vajaliku igapäevase toiduainena, vaid pigem võõrliigi kehavedelikuna, milles peituvad ohud inimese tervisele.

Piim on juurdunud meie toidukultuuri väga sügavalt, see on saadaval kogu elu jooksul, rohkemgi veel, piimaga kokkupuude algab juba inimloote arenguga, muidugi juhul kui lapseootel olev naine tarbib kas piima või piimatooteid.

Kas ja millist mõju avaldab raseduseaegne piimatoodete tarbimine lootele?

Piima ja piimatoodete rohke tarbimine raseduse ajal võib põhjustada loote suuremat sünnikaalu. Võime ju arvata, et kui piim kasvatab lapsed emakõhus suuremaks, siis on see hea. Mida suurem, seda parem?

Raseduseaegsel piimatarbimisel on selged negatiivsed mõjud sündimata lapse tervisele – suurema lapse sünnitus võib oluliselt raskendada sünnituse kulgu ja see võib omakorda viia nii lapse kui ka ema tõsiste tervisekahjustuste ning surmani.

Kuid raseduseaegse piimatarbimise mõjud ulatuvad ka palju kaugemale sünnihetkest. Vastsündinu suurem kaal on seotud suurenenud riskiga ülekaaluks lapseas ja märkimisväärseteks ainevahetuslikeks häireteks täiskasvanueas, mis võivad viia omakorda suhkruhaiguse tekkeni.

Uuringutes on leitud, et lehmapiima baasil toodetud rinnapiimaasendajad põhjustavad vastsündinute organismis põletikku, seda ei teki emapiimal olevatel lastel. Suurenenud põletikutasemega kulgevad aga kõik kroonilised degeneratiivsed haigused, mis on laialt levinud tööstusühiskondades ja sellisel moel pannakse alus veresoonte kajustuste tekkele juba vastsündinueas. Ka on leitud, et rinnapiimaasendajad võivad aeglustada vastsündinu nii kehalist kui ka vaimset arengut. Piimatarbimine, rinnapiimaasendaja näol, vastsündinu ja imikueas võib viia kehvveresuse tekkele.

Lapseeas regulaarselt tarbitavad piimatooted võivad viia inimorganismi oluliste muutusteni. Üks hästi märgatav mõju on pikkuskasvu lisandumine, mida piim tugevalt stimuleerib.

Võime ju nentida, et seda me tahamegi, et lapsed kasvaksid suuremaks. Paraku on leitud, et tänapäevane pikkuskasvu lisandumine toob endaga kaasa suurenenud riski haigestuda vähki täiskasvanueas.

Piima tarbimine põhjustab varajasemat sugulist küpsemist, mis tüdruklastel täiskasvanueas suurendab riski haigestuda rinnavähki. Sellest järeldub, et lehmapiim avaldab märgatavat mõju inimese hormonaalsüsteemile.

Piim ei sisalda ainult kaltsiumit, valku ja rasva, mille toiteomadusi kiidetakse taevani. Piima näol on tegemist bioloogiliselt äärmiselt aktiivse infokandjaga, mis lisaks eelpool mainitud komponentidele sisaldab ka hormoone, kasvufaktoreid ja teisi aineid, mis on võimelised muutumatul kujul jõudma meie keha rakkudesse.

Tarbides lehmapiima allutame umbes 70% oma geenidest võõrliigi mõjudele, ehk sellisel moel programmeerime oma keha talitluse suures osas ringi vastavalt teise imetajaliigi mõjudele. Võimalikke negatiivsete tervisemõjude loetelu, piima kaudu teostatava geenimanipulatsiooni kaudu kipub olema pikk, rängimad nendest pahaloomuliste kasvajate ja südamehaiguste teke.

Lehmapiima eesmärk on ainult üks: tagada vasika optimaalne areng ja kasv ning seda otstarvet täidab piim hästi, kahekordistades vasika kaalu sünnijärgselt 40 päeva jooksul, inimlapsel võtab kehakaalu kahekordistumine aega loomulikes tingimustes umbes pool aastat. Märkate kindlasti vahet inimlapse ja vasika kasvukiiruse osas. Kui jätkata vasikate toitmist kunstlikult piimaga pikemalt, kui seda lehm teeks, kujunevad neil välja muutused, mis meenutavad inimeste suhkruhaigust, see on iseenesest äärmiselt kõnekas fakt.

Tänapäevane piimatööstus on arendatud välja viimase vindini, selle eesmärk on võimalikult suur piimatoodang. See on endaga kaasa toonud olukorra, kus lehmad on lüpsil kuni kümme kuud aastas ja praktiliselt tähendab see seda, et lehmad on lüpsil veel kuu kuni kaks enne poegimist. Võrdlusena võib siia tuua karjakasvatajahõimud, kus lehm on lüpsil kuus kuud aastas. Selline tööstusühiskonna piimatootmise praktika toob meie toidulauale piima ja piimatooted, mis on raskes lastis lehma östrogeenidest ehk naissuguhormoonidest, sisaldades neid kuni 30 korda rohkem võrreldes mittetiine lehma piimaga.

Seega tööstuslikult toodetud piima ja piimatoodete tarbimine allutab inimkeha eluaegsele suurenenud naissuguhormoonide mõjule.

Kas piimas sisalduvad naissuguhormoonid üldse jõuavad inimkeha rakkudeni? Tuleb välja, et jõuavad küll ja mõjutavad sel moel äärmiselt delikaatset inimkeha hormonaalselt tasakaalu. Lapsed on eriti tundlikud ka imeväikeste hormonaalsete mõjutuste suhtes ja lehmapiima inimese hormonaalset tasakaalu rikkuv mõju võib avalduda ülekaalu, liigse pikkuskasvu, varasema sugulise küpsemisena.

Täiskasvanueas pidev kokkupuude piimaga põhjustab samuti nihkeid hormonaalses tasakaalus väljendudes näiteks naistel suurenenud vähitekke riskis ja kui mehe organismis on rohkem naissuguhormoone, siis põhjustab see meessuguhormoonide madalama taseme, sellel on aga laiaulatuslikud negatiivsed tagajärjed mehe tervisele. Piimatarbimine suurendab meestel ka eesnäärmevähi tekkeohtu.

2014 avaldatud rootslaste uuringus leiti, et suurem piimatarbimine tõstab enneaegset suremust kuni kaks korda ja lisab ka reieluukaelamurdude esinemissagedust Lisaks leiti uuringus ka, et piimatarbimine toob endaga kaasa suurenenud riski surra südamehaigustesse ja vähki. Piimatarbimisel leiti ka seos olevat oksüdatiivse stressiga ehk teisisõnu öeldud piima tarbimine põhjustab organismis põletikku, krooniline madalaastmeline põletik, aga on teada kui oluline tegur krooniliste haiguste tekkes ja kulus.

Sellise uuringu valguses võime järeldada, et väide piima luustikku tugevdavast toimest läbi rohke kaltsiumisisalduse ei pea paika.

Eelmainitud uuringutulemusi toetavad ka tähelepanekud, et maades, kus tarbitakse kõige enam piima esineb ka kõige rohkem luuhõrenemisest tingitud luumurde.

Vähirisk kahaneb, teatud vähiliikide puhul, kui tarbida vähem piima, selline tulemus saadi ühes teises Rootsis läbiviidud uuringus.

Väärib ka äramärkimist maineka Harvardi ülikooli teadlaste poolt väljatöötatud toitumissoovitused (Healthy Eating Plate), milles soovitatakse piimajoomist üldse vältida, piimasaaduste tarbimist aga piirata. Soovitused põhinevad uuringutel, milles on leitud piimatarbimisel vähiriski suurendav mõju.

Piimal on ka võime vallandada inimkehas väga tugevat insuliinitaseme tõusu. Insuliini kõrge taseme ja sellega kaasuva insuliini tundlikkuse langusega seostatakse tänapäeval paljusid krooniliselt kulgevaid tervisehädasid.

Piima insuliinitaset tõstvad mõjud tekivad äärmiselt lühikese aja jooksul. Ühe uuringus leiti tervetel 8-aastastel poisslastel peale ühenädalast rohke piima tarbimist insuliinitaseme tõus kahekordseks, samasuguseid muutuseid on täheldatud ka täiskasvanutel.

1954. aastal võeti Jaapanis vastu nn. Koolilõuna seadus , mis tõi kaasa piimatarbimise olulise tõusu Jaapanis, maal kus enne seda oli piimatarbimine väga tagasihoidlik. Lastele tagati iga lõunasöögiga ka 200 ml piima ja tänapäeval tarbivad jaapani lapsed vähemalt 300 ml piima päevas. Samas maadleb Jaapan mitmete terviseprobleemidega: rahvaarv kahaneb ja iga seitsmes paar on viljatu. Jaapanis on ka eesnäärmevähi esinemissagedus kasvanud sõjajärgsetel aastatel viiekümnekordseks.

Siin on sobiv meenutada lehmapiima võimet suurendada eesnäärmevähki haigestumise riski. Inimorganismi eluaegne allutamine lehmapiimas sisalduvatele naissuguhormoonidele põhjustab aga tõsiseid häireid inimese hormonaalsüsteemis ja selle üks avaldumisvorm võib olla ka järglaste saamise võime langus.

Võttes arvesse äärmistelt lühikest aega, mil inimkond on tarbinud võõrliigi piima on ilmselge, et tegemist on toiduainega, ilma milleta inimsugu saab suurepäraselt hakkama, seda tähelepanekut kinnitavad ka tänapäevased „piimavabad” kütt-korilaste kogukonnad, mis ei vaevle nn. tööstusühiskonna tervisehädade käes, vaid vastupidi, omavad suurepärast tervist. Pilt, mis meile on maalitud piimast, on väga valikuline, kajastades ainult väiteid piima positiivsetest tervisemõjudest, selline olukord saab kasulik olla ainult piimatootjatele ja piimamüüjatele. Lõppude lõpuks on valik, kas tarbida piima või mitte iga inimese enda teha.


Täna loetuimad
Perekondlik
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (24)
Ihaldatuim RMK maatükk asub Saaremaal
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (17)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (8)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Juulist saavad haiglas sündinud beebid endale Tuiud (5)
Enn Meri stipendiumi sai Sander Vilter (9)
Tapjale kümneaastane vangistus (1)
Hoovid ootavad külalisi
Sõna on mäda (4)
Lilled usinatele
Kurdlehine kibuvits Saaremaal esialgu probleemi ei tekita
MEIE MAA 100 - Meie Maa autohull
Zummi käsikiri tõsteti romaanivõistlusel esile
Nädala loetavuse top 5
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (6)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (12)
Varas istutas potililled oma aeda (29)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (31)
Perekondlik
Kommentaarid
Sõmera hooldekodukompleks läheb müüki (24)
Topeltpõleng tekitas päästjatele pingelise olukorra (1)
Vald: pakendeid peaksid vastu võtma ka poed (17)
Riik on katki (9)
Juulist saavad haiglas sündinud beebid endale Tuiud (5)
Varas istutas potililled oma aeda (29)
Raekoja tänav peagi liikluseks lahti (8)
Lihaveised häirivad Sutu lahe ääres suplejaid (31)
Sõna on mäda (4)
Enn Meri stipendiumi sai Sander Vilter (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud