[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 24. oktoober 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Päevateema

Juhan Peegel võitles rahvastikukriisiga, alustas sarja IiveIiveIive  (6)
Autor: Jaak Uibu, D.Sc
Esmaspäev, 04. märts 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Heino Puhvel ja Juhan Peegel aitavad meid isegi siis, kui neid enam ei ole. Kunas saabub järgmine ring rahva kaasamisega, millele Juhan Peegel lootis?

Seitse aastat tagasi viisin läbi uuringu, milles kahetsesin Tõnissoni vaimu väljarookimist ajalehe toimetusest. Artikkel hõljub internetiavarustes tänini ja on sealt leitav. Peale endise "Edasi kiitmise ja Tõnissoni vaimu jätkumise põhjendamise" kirjutasin, et Edasi kaastööliste algatusel ja avalikkuse osavõtul ilmus pikka aega rubriik ”Iive, iive, iive”, kus selle aja oludes arutati võimalusi rahvuse püsimajäämiseks ja kujundati seeläbi inimeste hoiakuid.

Kuus aastat tagasi palusid läti sõbrad mind esineda Läti seimi konverentsil Eesti kogemusest sündimuse suurendamisel, milleks valmistudes kõrvutasin rahvaarvu ja, sündimusnäitajaid ajaloosündmuste taustal 95 aasta jooksul Statistikaameti andmeil. Esitan kuus aastat tagasi koostatud originaalsed graafikud, mida kujundas Tallinna Tehnikaülikooli keemiadoktor Kalju Lott, nüüdseks juba manalamees. Tunnen temast lohutamatut puudust. Ei saa enam graafikuid täiendada ega parandada.

On üsna tõenäoline, et paljud tänased ettevõtlikud inimesed ja nende lapsed võlgnevad oma sünni nendele hoiakutele, mida kujundas tolleaegse ajalehe Edasi kollektiiv. Nende õnnelike hulka võib kuuluda ka tänane kultuuriminister, kelle alluvad on ilmutanud kultuurivaldkonna üleolekut tänasest iibeproblemaatikast. Kes seda kultuuri vajab kui rahvas hääbub?

Depopulatsioonist annab tunnistust sündimuse enneolematu langus üheksakümnendatel, mis nullistas mitmekordselt kuuekümnendate pingutused. Tuli iseseisvus ja Mart Laari valitsuse liige, Juhan Peegli õpilasest sotsiaalminister Marju Lauristin 1993. aasta sügisel rahustas rahvast: „Sellised trendid on omased kõikidele üleminekuriikidele“. Pensionäridel oli rohkem jõudu ja nad rebisid miitingul Lauristini mantlil nööbid eest. Valitsused võtsid endale pealtvaataja rolli sündimuse suhtes. Kalev Katus võitles, aga teda ei kuulatud. Aga nüüd vajatakse sisserännet!

Kaks aastat tagasi tegin ettekande Riigikogu rahvastikukriisi erikomisjonile. Selles teatasin, et rahvastikutaaste ressurss on vähenenud 26 aastaga ümmarguselt 1/3 võrra. Küsisin, et kui täna ei ole rahvastikukriis, siis mis see on?! Ja kui on kriis, siis tuleb rakendada ka kriisivastaseid meetmeid. Üllatav on, et rahvastikukriisi erikomisjoni lõpparuandes, mis anti Riigikogule üle 20. veebruaril 2019, oli märgitud, et tuleb alles kokku leppida rahvastikukriisi kriteeriumites. Olen seisukohal, et rahvastikukriis puudutab kogu rahvastikku, see on üldrahvalik probleem ja selle ületamine saab toimuda vaid rahva osalusel. Salatsemine oli erikomisjoni töö suurim puudus. Veel 18. veebruaril oli Riigikogu päevakorras „Rahvastikupoliitika põhialused 2035“ teine lugemine, mis õhtuks kadus koos „perede ja kogukondade võrdõiguslikkuse ja võimestamisega“ (läks vist võimestuma!).

Käesolev aasta. Paar nädalat tagasi väitlesin Rail Balticu listis demograafia teemadel, mispeale ilmus Maarja Lõhmuse meilikiri, mille siinjuures esitan: „Mulle rääkis aastatel 2003 ja 2007 Juhan Peegel, et tema koos Heino Puhveliga tegid Edasis alguse rubriigiga IiveIiveIive. J. Peegel ja H. Puhvel viisid materjale, kirjutasid pseudonüümide all, organiseerisid vestlusringe. AGA - JUHANILE TULI ÄHVARDUSI PARTEIKOMITEEST, et ta rikub loomulikku protsessi, "sekkub loomulikku protsessi". Juhanil oli okas: MEILE TEHTI SEDA PARTEI POOLT ja MEELEGA!! (sinna juurde kõik muu, väikeste korterite poliitika, rahva laiali paiskamise jm poliitikad), protsessi juhtis partei. Juhan korraldas tagasilöögi.

Miks: sest võimendati negatiivsust ja alavääristati rahvast ajakirjanduses, Juhan tahtis sellele lootusetusele ja hullusele vastu seista. See, et väljasuremisele on antud 'loomulikkus', oli Juhanil ka surmatunnil hingel, ta palus seda tema võitlust - võitluse olulisust!! – silmas pidada ka järgmistel ringidel, sest tulemata need ei jää. Selline jõuline mõtte toetus aegade tagant!!“

Maarja Lõhmuse info avab silmad asjaolude ja tegijate suhtes. 1995. aast aprillis esinesin sõnavõtuga Teaduste Akadeemia üldkogul rahva tervisest. See võeti väga hästi vastu ja sain tänusõnu. Minu rahvastikutaaste e-meilide blokeerimine tuli hiljem, akadeemia praeguse presidendi ajal. Hiljem kohtudes Juhan Peegliga oli ta väga soe ja südamlik. Ikka uuris, kuidas mul rahva tervise ja demograafiaga läheb. Nüüd siis mõistan tema hoiakut, sest isiklikku kokkupuudet mul temaga väga ei olnud. Seevastu minu toanaaber August Luur Edasi toimetusest rääkis temast tihti ja soojalt. Oli ta ju olnud Peegli esimesi õpilasi.

Sain tuge ja ettekujutust meedia jõust, kui seal käsitletakse probleemi ausalt ja otsitakse sellele ka lahendusi. Ja seda mitte ühekordses doosis vaid üle kahe aasta. Rääkisin mitmete tolleaegsete tegijatega. Olukord oli Edasis toimetuses tõsine, kuni vallandamiseni välja. See vääriks muidugi omaette uurimist. Üliolulised on sõnad "JUHANILE TULI ÄHVARDUSI PARTEIKOMITEEST, et ta rikub loomulikku protsessi, "sekkub loomulikku protsessi.""

Väärarusaamad kasvatati ajakirjanduse suunajate ja tegijate geneetilisse koesse, sealt suunati ühiskonnakihtidesse ja püsivad tänapäevani, kaasa arvatud õpetajaskond ja poliitikud eesotsas EV Presidendiga. Loomulikult omandas need „tõed“ peaaegu nelikümmend aastat ühel või teisel moel Postimeest juhtinud Mart Kadastik. Seda kinnitab Enn Sarve sõnum oma vanale sõbrale Heinrich Margale 2002. aastal Sarv ütleb, et Mart Kadastik on teinud Postimehest kõige punasema lehe, mis õelalt ja kavalalt halvustab kogu eesti värki.

Toimetustes õpiti selgeks, millest kirjutada ei tohi. Infoblokaadist on juttu artiklis „Jaan Tõnisson Postimehest vallandatud“. Muidugi ei kehtinud sulustamine nende õuedemograafide kohta, kes demograafilist olukorda kiites soodustasid riigi tegevusetust. Uuring jätkub.


Täna loetuimad
Orissaare teenuskeskuse töötajate arv hämmastab
Traagiline põleng sai alguse lahtisest tulest
Realiseerimiskeskus ostis Orissaares maja
Vastulause küsimusele „Quo vadis, Kuressaare?“
Joobes juhtimise eest šokivangistus
Metsküla külaselts palub saali renoveerimiseks abi
Meie rahvuslik aare – kihnu maalammas
Selgusid SÜG-i arhitektuurivõistluse parimate tööde autorid
Esmakordselt osalevad Saaremaal tankitõrjeõppusel prantslased (3)
Kuressaare sai Euroopa spordilinnaks
JUHTKIRI - Uued võimalused
Kogudus kui kogukonna vaimne tugi
Kirikuteated
Nädala loetavuse top 5
Muhus hukkus elumaja põlengus laps (7)
Detektorist jääb kuldvõru leiuautasust ilma (15)
Nukraim avastus minu elus on, kui palju on maailmas lolle  (15)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (21)
16 kihutajat ja viis otsasõitu metsloomadele (9)
Kommentaarid
Esmakordselt osalevad Saaremaal tankitõrjeõppusel prantslased (3)
Maanteeamet lisas hankesse lennuki vanuse kriteeriumi (14)
Mereväelased lõhkasid ohtliku torpeedokaatri (5)
Vald soetab mobiilse noorsootöö korraldamiseks bussi (14)
Linnuses saab vaadata näitust Nõukogude sõjaväebaasidest (7)
Komisjon ei rahuldanud Prügimehe vaidlustust (5)
Quo vadis, Kuressaare? (16)
JUHTKIRI - Hindamatu inimelu (3)
Praamil süüakse enim sooja bufeed ja seljankat (14)
Coopi poebussiliinid alustavad novembris  (21)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud