[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 20. august 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
   1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031




Päevateema

Kas kasvatamata lapsed või noored emad? (5)
Autor: Ene Kallas
Esmaspäev, 03. september 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Hiljuti postitas Madis Milling sotsiaalmeediasse seisukoha, mida suur meedia laskis paista kui kontrollimatut emotsioonide purset. Näitleja sõnavõtt oli ajendatud Brigita Murutari kaitsekõnest, mis omakorda oli tingitud Maria Ulfsaki sulest ilmunud "lälisevate tittede" vastasest "vihakõnest".

Oli see aga nõnda kontrollimatu? Emotsionaalne, seda kindlasti. Aga kübetki valet selles ju ei olnud. Ka mitte lahmimist. Samas tekitas Millingu seisukoht üsna laia vastukaja, millest omakorda järeldus, et see teema ei jäta ükskõikseks suurt kedagi. Allpooljärgnev on väike vahekokkuvõte sellest, mille üle siis õieti arutleti.

Sissejuhatuseks tahan aga jutustada tuttava käest kuuldud loo, mis kõneles omaaegsest Tartust ja sealsest ühistranpordist.

Aeg oli sügisene, bussis oli palju inimesi. Silma hakkas üks nooruke ema 5-6-aastase lapsega, kes oma poriste roomikutega troopas bussiistet nii kuis jaksas. Üks vanem härra oli lapse ema püüdnud korrale kutsuda: "Palun veenduge, et ka teised saaksid istuda sellele istmele, millele teie laps ühtlase kihina pori laiali laotab". Katseks see jäigi, sest noor naine teatas: "Mu lapsel on vabakasvatus." Järgmises peatuses astus üks tudeng noore ema juurde ja surus paraja läraka nätsu naisele lagipähe, juustesse, pilgutas silma ja ütles: "Mul oli kah vabakasvatus." Bussitäis rahvast sai naerda.

Selge, et vabakasvatus ei võrdu kasvatamatusega, kuskilt aga on ometi see inimestesse juurdunud. Et las laps teeb mis tahab, peaasi et laps ei nuta.

Vabadus teha kõike

Sellesama vabakasvatusega haakub mõiste vabadus. Õigemini arusaam vabadusest. Mida võiks tõlgendada ka nii: mis sest, et mul on laps, keda pole kuskile jätta, võtan ta kaasa hoolimata sellest, mida teised sest arvavad. Muidugi, võta aga, juhul, kui sa suudad teda piirides hoida. Kui sa suudad teda jälgida ja ohu eest kaitsta. Kui sa suudad temaga hakkama saada nii, et lapse kohalviibimine ei sega kedagi.

Seda, mis tunne võib olla näitlejal, kes selle asemel, et keskenduda laval toimuvale, peab pingsalt jälgima, et laps ennast ära ei kõrvetaks, kirjeldas Milling ehedalt. Mis ema see selline aga on, kes lubab lapsel minna lava äärde, talle potentsiaalselt ohtlikke asju näppima? Nii kui laps oleks ennast vigastanud, oleks ju näitleja või teater, mitte mingil juhul ema selles süüdi olnud? Mis sest, et näitleja asi ei ole valvata põnni, kel pole aimugi, kui ohtlikud võivad olla prožektorid? Muidugi läheb näitleja tähelepanu kohe kõrvale. Või kui imik pistab keset pingelist dialoogi kisama. Kuidas saab keegi üldse pärast seda millessegi süveneda?

Piiride tajumine

Inimene võiks tajuda oma piire. Kui oled raske, siis ära roni haprale konstruktsioonile, kui ei oska ujuda, ära mine üle pea vette, kui ei suuda ärkvel püsida, mine magama, kui päike kõrvetab, mine varju, jne jne. Ja kui sul on laps, keda pole kuhugi selleks ajaks panna, kui pole kedagi, kelle kätte teda hoida anda, siis sa lihtsalt ei lähegi kohta, kus ta segab.

Neid kohti muuseas väga palju polegi – teater, kino, siseruumides toimuv kontsert. Kõik need kohad, kus inimesed tahaksid süveneda toimuvasse. Kui inimesed aga istuvad külg-külje kõrval ja tita hakkab keset etendust nutma – mida saab rääkida süvenemisest? Seega. Kui sul on laps, siis pead sa sellega arvestama. Olgu su kultuurijanu kuitahes suur, kui laps ei võimalda seda nautida – siis lepi sellega. Sinu laps. Sinu otsus. Sinu asi.

Ei ole päris nii, et lapsesaamisega oled mõistnud ennast vabavangistusse. Lahendused on olemas. Väga palju on vabaõhuüritusi, kuhu võib vabalt lapsi kaasa võtta. Leia need lihtsalt enda jaoks üles. Samas ei saa hästi aru neist inimestest, kellel on ka sellist laadi ürituste puhul laste kaasavõtmise vastu midagi. Sest alati saab minema kõndida, kui lapsed tõesti aktiivselt närvidele käivad. Natuke eemale ja asi lahendatud.

Siin aga ma näen siin suurt potentsiaali lastealadele. Siinkohal üleskutse ürituste korraldajatele: kui saate, tehke nii, et ema saaks oma lapse lastealale n-ö hoiule anda, tunniks või paariks. Emal on hea, lapsel on hea ja ka kõikidel teistel.

Ei ole hästi aga nõus väitega, et Eesti on lastevaenulik. Ei ole. Mille vaenulik ta aga tõesti on – lapsemammade, kes arvavad, et neile on kõik lubatud. Ja kõik teised peavad, lausa on sunnitud arvestama nendega. Sest muud moodi pole võimalik.

Liigagi sageli peab suvaline kõrvalseisja mängima kurja inimest, kutsuma võõrast last korrale, sest oma ema ei suvatse seda teha. Ei tee märkamagi, kui laps räägib üle etenduse, kui laps sisuliselt seisab vaatevälja ees. Võib ju öelda, et ta alles pisike, mis see ikka teeb, kui ta püsti seisab. Teeb küll. Kõik ei ole pikad, kõik ei näe üle püsti seisvate laste.

Kokkuvõtvalt – kogu temaatika taandub pigem kasvatamata jäänud hoolimatutele noortele lapsemammadele kui lastele endile. Probleem ei ole lapsed, vaid emad, kes ei oska, taha või ei viitsi oma lastega tegeleda. Ja muidugi ka see, et Eesti ei toimi inimlik ja taskukohane lastehoidmissüsteem nagu näiteks põhjanaabritel.

*  *  *
Anna Oras: Minu meelest on nukker, kuidas vanemate käitumisprobleem viiakse üle lastevaenulikkuseks

Mina võtan oma last kaasa kõikjale, kus tunnen, et jõuan-jaksan temaga tegeleda. Alati ei saa valida selle järgi, kas ja kui huvitav lapsel seal on, alati pole mõtetki – pigem jagan seda n-ö elukogemust, et maailmas toimub ka asju, kus pole karvaseid mõmmisid ja liumäge.

Küll aga püüan arvestada teiste inimestega, ehk kui mu laps on üleväsinud, haiget saanud või taevas hoia, suhkrulaksu all, siis teen endast oleneva, et ta sellega teisi ei segaks.

Teatrietendusele ei ole koos lapsega veel läinud, aga kui olukord tekiks, siis ei põgeneks selle eest. Valmistaksin last ette, seletaksin talle reegleid ja varuksin variandi, kui ta siiski ei saa teisi segamatult oldud (kuni sinnamaani, et astuksin temaga ruumist välja).

Ma näen, et eelmainitud vihakõnede puhul on suunatud laste pihta rahulolematus nende vanemate käitumise üle. See aga kurvastab ja pahandab ju kõiki lapsevanemaid, selmet tegeletaks nendega, kes ise kasvatusest ilma jäänud ja nüüd ei oska seda ka oma laste puhul rakendada.
Lapsehoiud üritustel jms on üks täitmata nišš kahtlemata, aga veel enam oleks mõistlik ürituse korraldajatel kommunikeerida oma lähenemist lastega osalemisest.

A la: sellele etendusele me palume pisikesi mitte kaasa võtta, kuna etenduse ajal võib kostuda tugevat lärmi.
Või väikelastega vanematel istuda (sellesse) alasse, siin on võimalik ka laps põrandale mängima lasta.

Või lapsevanemad, ürituse ajal ei ole lubatud lastel ringi joosta, toolidel püsti tõusta või sobimatult valju häälega suhelda ning korraldaja jätab endale õiguse sellisel juhul lapse ja lapsevanema külastus katkestada. Jne.
Absoluutse bänni ja vihakõnede ja vaenu külvamise asemel saab ju ka ilusti rääkida ja ette mõelda. Lapsed ei ole olulisemad kui suured inimesed, aga lapsed ei ole süüdi selles, kuidas neid õpetatakse ja kasvatatakse, veel vähem, et nad on lapsed ja nende peas käivad asjad pisut teisiti.

Mina püüan oma last kasvatada nii, et ta näeb asju laiema pilguga kui "nõme titt tassiti etendusele, vanemad üldse ei vaata ta järgi ja nüüd minu pidu rikutud". Loodan, et siin sõna võtnuid kasvatati ka nii, et nad näevad selle loo taga neid vanemaid, kes tulevad lapsega esimest korda kodust välja; lapsi, kes suutsid leida selle 0,3 sekundit, et ema käe otsast lahti tõmmata ja valesse kohta joosta, sest miski huvitav asi nõudis kogu tähelepanu...

Ja seda tööd ja vaeva, mida nõuab kaheaastasega kodust välja tulemine. Mina üritan mõista, et kui pole omal lapsi, siis ei olegi lihtne mõista, miks vahel ei õnnestu kõik nii hästi.

Seega, ma väidan, et probleemile on paremaid lahendusi kui vihakõned. Viga pole mitte lapse kaasa võtmine, vaid ebapiisav juhendamine.

Täna loetuimad
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Perekondlik
Merinvest koondas 40 töötajat  (27)
Proua kui elav ajalugu
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (37)
Andres Tarvis: Tagaranna on tasakaal
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (11)
Kaalis matkatakse „Hõbevalge“ radadele
Kui kändudele tuleb elu sisse
Saaremaa on Viljandis esindatud
Muinsuskaitseametist toetuse taotlemise aega lühendati
Robotlaev näitab laevanduse tulevikku
Muinsuskaitsjad tutvustavad linna ajalooväärtuseid
Kiri tulevastele põlvedele
JUHTKIRI - Vabaduse võimalusest lauludes
Nädala loetavuse top 5
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (42)
Saare neiu sattus õnnetusse (5)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Värskelt pandud teekate võeti üles  (26)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Kommentaarid
Kampaania „Lapsed kooli“ aitab koolitarbeid koguda  (11)
Vaba Rahva Laul hoiab rahvuslikkust elus  (37)
Muusik Rein Rannap pettus Saaremaa ehitajates (42)
Muinastulede ööl sünnivad ideed uueks laulupeoks (3)
Mees võis naise riided süüdata (12)
Merinvest koondas 40 töötajat  (27)
Taluapteek vahetab asukohta (11)
Noor mees sai tööõnnetuses raskelt viga (21)
Kuressaare turuhoone lihapoest saab alati värsket kaupa (14)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (63)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud