[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 24. oktoober 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031




Päevateema

Teistmoodi raamatuvalikutest suvisel lugemislaual
Autor: Ene Kallas
Esmaspäev, 04. juuni 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Üks puhkuse kõige vahvamaid asju on see, et saad lugeda siis, kui tahad ja seda, mida tahad. FOTO: erakogu

Kui alustada päris algusest, siis mõni aeg tagasi korraldasin väikese eksperimendi. Esialgne tulemus oli huvitav, teisene alles testimisel.

Eksperiment seisnes selles, et lasin sotsiaalmeedias soovitada viimase 3-5 aasta lõikes mitteulmelist proosakirjandust. Ilukirjandust, mis ei sisalda elulooraamatuid, reisikirju ja dokumentaalseid laadi asju. Luulet samuti mitte.

Valiku põhjus on eelkõige selles, et Eesti ulmekirjandusest ja tõlgitud tekstidest on pilt enam-vähem selge – kes kellega käib ja kuidas (kirjanduslikus plaanis ja mõnel juhul ka muidu), kvaliteetse luulega hoian ennast samuti kursis, samas on see väga individuaalne: ma ei hinda eriti luulet, kus pole kujundeid, rütmi ega isikupära. Selget arendust. Kuigi tänapäeval tundub olevat nende puudumine pigem positiivne kui negatiivne.

See selleks. Samuti ei oska ma väga suurt rõõmu tunda elulugudest ega ka mitte reisikirjadest. Mõnda olen lugenud, aitab küll. Samas mõnelt inimeselt lausa ootaks reisikirju, aga nad on kas liiga laisad selle kirjutamiseks või ei pea vajalikuks. Niisiis jäävad need vaid jutustamiseks ja kuulamiseks.

Teema all võtsid sõna väga erinevate eluvaldkondade inimesed: inglise filoloogid, kellest vist kõik on ilukirjanduse tõlkijad, raamatukoguhoidjad, fotograafid, eesti ulmekirjanduses olulist rolli mängivad tegelased, kirjanikud, filmikriitikud ja muidu kenad ja targad inimesed. Kui märkida vaid mõnd nime, kes ehk ei solvu mainimisest: Raul Sulbi, Marju Roberts, Heli Illipe-Sootak, (:)kivisildnik, Kaupo Meiel...

Mis ajendas teema tõstatama? Eestlane jätab puhkused tavaliselt aega, kus ei pea kõiki oma kolme-nelja vatti ülestikku selga ajama, ja see aeg on kohe käes. Õigemini juba kohal. Paljudel on juba puhkused ja kui on puhkus, siis võimalik, et need, kes harjunud lugema, neil on seks ajaks varutud terve virn lugemisjärge ootavaid raamatuid. Stiilis – raamat õhtu jooksul. Valitud on reeglina need raamatud, mis tunduvad kõnetavat. On kindla temaatikaga. Aga miks ennast piirata? Miks lugeda vaid seda, mis on kindel valik? Vahel võib ju teha midagi teistmoodi.

Soovitused

Mida soovitati? Kõige enam jäi kõlama Tõnu Õnnepalu “Mandala”. Kuna eelmine teemalehekülg oli pühendatud “Mandalale”, siis sellel ma väga pikalt ei peatuks. Peale väikese eemärkuse, et tõepoolest – see oli üle aastate esimene mitteulmeline proosateos, mille konkreetselt ja kindlameelselt lugeda võtsin. Kui mitte arvestada mõnda muud teost, mille ma pigem sõbrapoolest läbi lugesin.

Muidugi mängis siin ka rolli see, et aastate eest olin ma “Mandalat” tänu meie lugupeetud raadiohäälele Tõnis Kipperile sirvinud. Ja leidnud, et ju seekord jääb. Ulmet on majatäis ja rohkemgi kui jaksaks lugeda.
Pärast lugemist: mis seal ikka – hea raamat, mis peaks iga kriteeriumi järgi meeldima. Filosoofiline, esseistlik, taoistlik kulgemisraamat, kus on väga palju kasse. Meeldiski. Aga lugu? Kus on lugu? See, millel on algus, arendus, kriisid-kriisid-kriisid -lahendus, mis võib olla lahendus või siis ka mitte. Ehk lõpp. Mida pole, seda pole. On tavaline maailm, seesama sots-
porr, millest tahaks minema. Tõsi, palju leebemas ja toredamas võtmes kui maailm, mis vaatab akendest sisse, aga ikkagi seesama.

Teisena jäid kõlama Rein Põderi raamatud. Miks jäid?
Eelkõige seepärast, et pärast ühte soovitust tuli kohe otsa teine, ja inimeselt, kellega ühisosa on päris suur. Pea igas plaanis.

Ja Rein Põderi raamatuga “Laev” olen ülirahul. Kuigi tegu on sisuliselt robinsonaadiga merel katastroofijärgses maailmas, ja kuigi ka seal ei juhtu suurt midagi. Võimalik, et merestiihhia räägib saarlasele ja randlasele keeles, millest mandriinimene sisemaal väga heldida ei oska. Ei tea.

Mida veel soovitati? Vahur Afanasjev: “Serafima ja Bogdan” (2017), Armin Kõomägi: “Lui Vutoon” (2015), Madli Lippur: “June/Julien” (2016), Jan Kaus “Enne kui unisusest saab reegel” (2018), Urmas Vadi “Kuidas me kõik reas niimoodi läheme” (2014), Mudlum “Tõsine inimene” (2014), Andrus Kivirähk “Maailma lõpus” (2013), Urmas Vadi “Neverland” (2017), Olavi Ruitlane “Naine” (2009), Urmo Jaanimägi “Televisiooni mõju” (2012), Margo Vaino “Ma armastasin hullu naist” (2017), Maarja Kangro “Klaaslaps” (2016).

Aja jooksul võtan kõik need ilmselt ette, suvalises järjekorras. Sellisele kirjandusele vahele peab ju midagi sellist lugema, mis tuttavlik ja muidu omane – Gaimani, Butcherit, Brusti, Strugatskeid, Maniakkide Tänavat, Harglat, ajakirjas “Reaktor” ilmuvat uut eesti ulmet jne jne.
Miks lugeda midagi muud?

Mis on kogu selle loo mõte? Võimalik, et sarnane mure on paljudel olnud – loed ühte tüüpi raamatuid, loed kindlat žanrit, aga siis ühtäkki tunned, et võiks ju midagi muud ka olla? Vahelduseks või nii. Mida sel juhul teha, kui ise ei oska? Kui ei tea?

Täpsem oleks öelda, et passiivne teadmine on olemas, aga puudub seos. Selline, mis haagiks.

Igal juhul, isegi siis, kui seda muret ei ole tekkinud, siis päriselt ka soovitaks vaadata ka kõige tulihingelisematel ühe žanri austajatel veidi kõrvale. Kuulata soovitusi. Mõelda nende üle. Ja siis riskida. Kui päris täkkesse ei lähe, tühja kah. Raamatu võib ju alati kõrvale panna. Nutma ta ei hakka ja valus tal ka pole. Ja kui mõni aeg on parem kui teine, võib ta uuesti ju ette võtta. Kui tundub, et midagi ehk seal oli. Midagi, mis tasuks ülelugemist.

Loomulikult on siinkohal küsimus – millal midagi lugeda. Mis vanuses. Mis eluperioodil. Olen kuulnud päris mitmest suust, ja sealjuures intelligentsest, arvamust, et naistekad aitavad naissool oma stressi leevendada või kuidagi sellest lohutust saada.

Võimalik, et tõesti on selliseid inimesi, keda see aitab. Ja kui mure on suur, miks siis mitte proovida?

Või miks mitte proovida raamatuid, mis tõesti jutustavad loo, mis paneb proovile nii mõistuse, hea maitse kui ka emotsionaalsuse? Rääkimata viimisest tasandile, mis laseb elada maailmas, mis elustub läbi pisikeste mustade tähtede.

Ulmekirjandus just sel pinnal toimibki. Kõik peaks olema kooskõlas. Mõnikord domineerib üks osapool, teinekord teine. Aga alati, kordan, alati on ulmekirjanduse sidusus eluga ja elamisega üldises plaanis ja sügaval tasandil sidusam kui nii mõnelgi n-ö päriskirjanduse maitsega teosel. Ka sellisel, mis on pärjatud mitmete auhindadega.

Head lugemissuve!

*  *  *

Kuidas valida raamatut?

Ennekõike konsulteeri oma kaaslastega (sõbrad, kolleegid) ehk keegi on miskit head lugenud, vaata läbi tarkade inimeste lugemissoovitused ja tee selgeks, mida tahad – kas ajaviidet, mingit sousti krimi-armastus-põnevik.
Või midagi pöörast nagu "Moodne aeg" või kus oleks teravat huumorit või tahad mõistma saada oma eesti kirjanikku, kelle lugemine võib osutuda siiski üsna piinarikkaks ettevõtmiseks.
Teinekord on tore end sundida, sest võid sattuda hea asja otsa.

Liilia Kõiv,
Saare maakonna keskraamatukogu lasteosakonna juhataja

Täna loetuimad
Vald ei saa pakutud miljonit vastu võtta
Kuressaarest ei saa 2024. aastal Euroopa kultuuripealinna
Kesklinnas Hiina graniitplaate ei kasutata
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa saab üks-kaks Omniva pakiautomaati juurde
Politsei kontrollis juhtide kainust
Soome pillilaager tekitas noortes huvi muusika vastu
Haldusreformi arengusuunad  (1)
Margus Vaheril ilmus esimene raamat
Külavanemate suurfoorum tulekul
Vald tahab tööle võtta võlanõustaja
Lugeja küsib, jurist vastab
Saare memmede kontserdireis Lääne-Virumaale
Vähenenud töövõimega inimesed maakonnas on tööturul aktiivsed
Merepäästjad õpetavad spaas vee- ja jääohutust
Nädala loetavuse top 5
Kuressaare saab veel ühe teise ringi riiete poe (6)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Kolme päeva jooksu võitsid Nikolajev ja Kuslap
Auriga keskus sai kümneaastaseks
Kommentaarid
Haldusreformi arengusuunad  (1)
JUHTKIRI - Endale otsa vaatamise aeg (1)
Saaremaa vallal sai aasta täis (10)
Õllepruulijate vaheline vimm ei rauge (2)
Saaremaa kalleima mõisa hind langes kordades (1)
Augustikuisel leidmiste teel: Enda Naaber Nipsusti luulekogu (1)
Auto läks omaniku visatud suitsukonist põlema (3)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (90)
Aive Kesküla on aasta põllumees 2018 kandidaat (1)
Vingugaasianduri olemasolu võib päästab elusid (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud