[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 29. mai 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
mai 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031




Päevateema

Kas filmi, kaks suurmeest Kuressaare kinos
Autor: Ene Kallas
Esmaspäev, 26. märts 2018.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

"Ahto. Unistuste jaht" režissöör Jaanis Valk vastas Kuressaare Linnateatris arvukatele küsimustele pärast filmi linastust.

Vahel tundub, et Saaremaa on koht, kus kõik jooned kokku jooksevad. Eelmine nädal kinnitas teooriat – Kuressaare Linnateatri teatrikinno jõudsid Eesti värsked dokumentaalfilmid, mis üht või lausa mitut otsa pidi on seotud Saaremaaga. "Koma" ja "Ahto. Unistuste jaht".

Kui esimese filmi puhul võis saalis inimesi lausa nimepidi üles lugeda, siis teisel korral oli saal rahvast täis. Filmide erinevas kvaliteedis ei saanud asi kindlasti olla. Kui üht teisele eelistada... ei, las see jääda. Sest nii võrdlemine kui kriitika on tänamatud tööd, mis päädivad enamasti sopaloopimisega. Ja kuigi filme tehakse raha eest, kuis muidu, ei ole filmid raha või kohv, et peaksid kõigile sama moodi meeldima.

Seda enam – kuidas võrrelda võrreldamatut? Üks filmitegijatest on oma tee alguses, teisel ette näidata palju filmindusega seotud aastaid. Üks kasutas kaadreid, mida kindlasti saab ja võib nimetada unikaalseteks, teine niisamuti arhiivimaterjali, aga sellist, mis leidub oluliselt lähemalolevates arhiivides kui Ameerika. Üks käsitles meretemaatikat, teine kultuurifenomeni. Ainsad ühised jooned neil kahel näisid olevat põgus seos Saaremaaga, inimeste portreteerimine ja loov, samas professionaalne lähenemine materjalile.
Selge, et Saaremaa inimesi kõnetab meretemaatika rohkem kui teater. Niisiis kõigepealt filmist "Ahto".

Unistuste jahil

Filmis jookseb kaks liini. Ahto kujunemisteed näidatakse läbi isa silmade. Miks? Režissöör Jaanis Valk põhjendas ideed väga kenasti. Nimelt Ahto poeg Teddy ütles intevjuus, et isa ei elanud minevikus, vaid ikka ja alati tänases ja homses. See andis suuna kätte.

Suuresti jutustab Ahto isa Rudolf seda, kuidas pojast kujunes see inimene, kes tast sai – meresõitja, kelle unistus paraku ei täitunud kunagi. Sõita üksi ümber maakera. Ta tegi selle sõidu läbi küll koos seltskonnaga, aga kuna see ei olnud päriselt see, millest oli unistanud, siis ei rääkinud ta sellest.. Viimase katse ümber maakera purjetada tegi ta 83. aastal, aga jaht purunes. Nimelt otsustas Ahto Austraalias laeva kiilu puhastada, aga kraana tross katkes ja kraana kukkus merealusele peale. Päästa ei olnud midagi.

Teine liin on purjetamine ümber maailma koos inimestega, kes ostsid endale koha purjelaevale. Ja mitte selleks, et logeleda, vaid teha laevatööd. Seltskond oli kirju. Nii kirju, et mingil hetkel lagunes usaldus ja nii pidi kapten tegema põike Austraaliasse, et meeskonnale lisa värvata. Osale seltskonnast lihtsalt tundus kogu reis liiga raske.

Kogu Ahto Valteri elu oli üles ehitatud sellele ühele unistusele – sõita ümber maakera. See viis ta poisikesena Ameerikasse raha teenima, pilvelõhkujaid ehitades, viis enne sõda Ameerikasse, ja ei lasknud tal okupeeritud Eestisse tagasi tulla.

Lõbusõidule ümber maailma võttis Ahto kaasa oma mõnekuuse lapse Teddy, kes reisist praegu mitte midagi ei mäleta. Teddy sündis Ameerikas, aga ristiti Nigeerias. Kohalikud valged nimelt leidsid, et ristimatu laps on barbar ja pagan. Teddy muuseas kuulis esimest korda oma isa eesti keeles rääkimas Toomas Uba 1972. aasta intervjuus, nüüd, mil dokfilmi jaoks filmiti poja mälestusi isast. Teddy elab nagu isagi USA Neitsisaartel.

Film ise kestab poolteist tundi, aga vaid kolmandik sellest moodustavad need unikaalsed kaadrid, mis kajastavad ümbermaailmasõitu. Kui režissöör enne filmi tegemist uuris tausta, sai ta niipalju infot, et ka Eesti merendusajaloolased polnud päris kindlad, kas Ahto tookord ümber maailma sõitiski või katkes see retk Suurel Vallrahul. Oma lõbusõitu tegi ta ümber maakera aga Eesti lipu all. Niimoodi oli "Ahto" esimene alus, mis viis sinimustvalge ümber maailma.

Põgus seos Saaremaaga on aga see, et see "Ahto", millega purjetati üheskoos suure seltskonnaga ümber kera, on tehtud Triigis. Kolmas "Ahto". Muide, Ahto Valter nimetas kõik oma laevad "Ahtoks", niisiis pilt on üsna kirju. Selle "Ahto" aga ehitasid hiidlased. Saaremaal. Algselt oli tegu kaubalaevaga, mis ehitati jahiks. See oli alus, millega võis vallutada maailmameresid, esimestega nii hästi ei läinud.

Film ise ei jõua lähima aasta jooksul ei plaadile ega televisiooni, kuna plaan on minna festivalidele.

Filmi tegi noor režissöör Jaanis Valk üheksa aastat. Ehk isegi rohkemgi, aga ta eelistab rääkida siiski üheksast, mitte kümnest aastast.

Koma

Peeter Simmi filmi teatrimehest Kalju Komissarovist on lõbus, kerge ja väga hea rütmiga. Nii hea, et unustad aja. See tund aega möödub nagu sekund. Kuskilt ei veni, huvi ei lange hetkekski ja kogu aeg on, mida vaadata. Võibolla on asi selles, et Koma ise on niivõrd värvikas ja tänuväärne "materjal", aga võibolla ka selles, et filmi taga on hea meeskond.

Kui filmi tegemiseks raha küsiti, siis seda ei saadud. Sest keda ikka võib huvitada portreefilm ühest vanast mehest. Niisiis ostis Maria Avdjuško ise kaamera ja nii käidigi koos Simmi ja operaatoriga Komissarovil külas. Filmiti kahe tunni kaupa.

Lõpuks rahalaev siiski jõudis Simmi ja Avdjuško juurde, aga kaks päeva hiljem lahkus teatrimees igavesele lavale. Jäi vaid see materjal, mis omal käel oli filmitud.

Simm märkis, et kui väga talle ei meeldi need lähivõtted, mida operaator kohe võtma asus. "Oli vist mingeid mardikaid filmimast tulnud," sõnas ta. Suured plaanid, makrovõtted...

Peeter Simm ütles, et inimene on siis oma eluga valmis, kui ta on saavutanud oma püüdlused, aga vastupidi. Taustaks teadmine, et Komissarov oli kunagi "Sirbis ja Vasaras" avaldanud nõukogude väikekodanlasi hukkamõistva manifesti. Filmis näidatakse pikalt ja põhjalikult aias vuravat robotmuruniidukit ja ilusat loojangut. Koma istub terrassil ja naudib kõike seda, mida nautida saab. Niisiis, Koma sai oma eluga valmis.

Filmis joonistus välja, et Koma oli alati olnud juht. Lapsest saati. See, kes ütles teistele, mida teha. Teda köitis filmikunst, ja pärast lavakat nägi ta kõvasti vaeva, et saada jalga filmitööstusesse.

Ta õppis Panso lennus, aga oma sõnul nägi Pansot kui noorkuud, õigemini, nagu kuuvarjutust. Panso oli kohal semestri algul, siis kadus minema ja ilmus sessi lõpuks kohale, et kogu õpitu maatasa teha.

Lavaka ajal tahtis Koma minna filmindust õppima, aga Panso oli sellele nii ägedalt reageerinud, et see plaan jäi tal katki.

Komissarov loobus filmikunstist, sest tsensuur oli liiga usin ta esimese tõelise filmi «Tavatu lugu» kallal. Paljud asjad kästi välja lõigata, midagi ei põhjendatud ning nii ta Noorsooteatrisse läkski. Seal aga seisis ta probleemi ees: palgafond oli täis, viimase näitlejani. Kogu vanem generatsioon, kõik head ja väga head näitlejad, staarid. Hea palga peal. Aga tõeliselt head teatrit saab teha noorte näitlejatega. Niisiis saatis Komissarov vanemad staarid Pansole draamateatrisse järgi ja hakkas noortega töötama. Kui aastaid hiljem Nüganen sama trikki kordas, siis tuli ükspäev Koma uksest sisse ja küsis ainsa küsimuse. Kuidas sa võisid? Nüganen ei osanud muud kosta kui: "Sinult õppisin."

Seos? Ikka see, et Komissarov on ka Kuressaares lavastanud ja Koma õpilane Piret Rauk on siinse teatri juht. Piret muuseas mäletab Komat kui õpetajat, keda kartsid kõik. Kuigi nende kursuse poisid praegu väidavad, et nende käed-jalad ei värisenud, arvas ta, et tagantjärele võib ju rääkida palju.

Täna loetuimad
Saun läks ehitusveast põlema
Perekondlik
Vallavanem Mikk Tuisk – põhimõtetega mees
Kaubamajas tuleb Rave mööbli tutvustuspäev
Lugudega asjade pood
Ühe saare naise lugu kriisi ajal (3.)
Kesklinnas lubatakse parkida kaks tundi
Neljalapselise maapere tegemiste pusle
Viikingite suvehooaeg stardib homme
Kirikud kutsuvad üle läve astuma
Iga ruut Saaremaast on kaardistatud
Nelipüha on ristikiriku sünnipäev
Sõrves päästeti võrku kinni jäänud hüljes
Hiiumaal näeb Ameerika sportautosid
Rohemeeter – maastike elurikkuse hindaja
Nädala loetavuse top 5
Autoga merre sõitnud kalurit ei õnnestunud päästa (2)
Hannes Sepp: näeme vaeva, et sügisel jätkata (51)
Kurb kuulda ja lugeda (19)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Ave Kirppis otsib uut omanikku (12)
Kommentaarid
Reformierakond kesklinna liikluseks sulgemise eelnõu tagasi ei võta (43)
UUS! Volikogu valis Saaremaa uueks vallavanemaks Mikk Tuisu (12)
Kurb kuulda ja lugeda (19)
UUS! Politsei eest põgenenud juht sai 20 päeva aresti ja jäi autota (1)
Kõrva-nina-kurguarst Oliver Vaide alustab vastuvõtte  (3)
Õpilastele jätkub veel toidupakke (5)
Prokurör küsis toakaaslast pussitanud mehele pikka vangistust (8)
Fraktsioon Saarlane soovib Tiiu Arolt tagasiastumist volikogu juhi kohalt (31)
Kajakas haudub kesklinna parklas autode vahel mune (7)
Vallavanem sai täpid viimasel hetkel kokku (15)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud