[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 11. detsember 2018  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2018
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Päevateema

Kuidas tuua noori bridži juurde? (2)
Autor: Gunnar Usin
Esmaspäev, 12. august 2013.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kliki ja vaata suuremat pilti

Taavi Tiitsaar (keskel) esindab edukalt Saaremaa bridžimängijate nooremat põlvkonda. Foto: erakogu

Suve hakul saavutas Eesti kuni 25-aastaste neljaliikmeline bridžikoondis Soomes Tuusulas toimunud mainekal rahvusvahelisel bridžifestivalil Midsummer Bridge hinnatava esikoha. Koondisse kuulus ka saarlane Taavi Tiitsaar.

Taavi edu võiks mitte lihtsalt olla eeskujuks teistele saare noortele, vaid aidata ka leida uusi noormehi ja neidusid, kes oleksid huvitatud põnevat bridžimängu enese jaoks avastama.

Et lehelugejad, kes bridžist midagi ei tea, saaksid üldse aimu, mis mäng see selline on ja mis bridži huvitavaks teeb, kohtusin Kuressaares Pritsumaja teisel korrusel Saaremaa Bridžiklubi liikme Marko Kolkiga. Muide, just Pritsumaja on viimasel ajal kujunenud bridžiklubi kooskäimise kohaks.

Marko Kolk, kus on bridžimängu sünnikoht ja miks kutsutakse seda just bridžiks?
Mäng ei tekkinud tühjale kohale, selle aluseks olid varasemad kaardimängud. Bridži eelkäijaks peetakse Euroopas juba 16. sajandil mängitud kaar-dimängu vist. Vanimad teadaolevad bridžireeglid pärinevad Lähis-Idast aastast 1886, kus esineb nimekuju „biritch“.
Bridž erineb vistist pakkumisfaasi poolest, mille käigus kumbki pool üritab endale osta sobiv trumbimast võimalikult sobiva hinnaga. Vistis aga määras trumbi viimasena jagatud kaart.

Kui vana see mäng on?
Tänapäevasel kujul mängitakse bridži aastast 1925, reeglid pani Ameerika miljardär Harold S. Vanderbilt kirja ühe merereisi ajal. Turniire korraldatakse 1932. ja maailmameistrivõistlusi 1935. aastast.
Ajalooliselt mängiti bridži aadlike seltskondades ja raha peale. Lihtrahval polnud sellise ajaviitmise jaoks võimalusi.
Kas bridži saab vaadelda ka spordialana või on see pelgalt meelelahutus?
Praegusel ajal nimetatakse spordiks kõike, kus on olemas objektiivne võistluselement. Bridž on mõttesport ja samas on seda – nagu jalgpalligi – võimalik käsitleda kui seltskondlikku meelelahutust. Bridžireeglid on tänapäeval küllalt täpselt paika pandud, seal leidub võistluselement ning seetõttu käsitletakse bridži üldiselt spordialana.

Kas on reaalne, et bridžist võiks saada olümpiaala?

Alates üheksakümnendatest aastatest tegid bridžiringkonnad aktiivset tööd, et bridž võetaks ka olümpiakavva. Kaaluti nii tali- kui suvemängude programmi. Paraku ülepaisutatud olümpiaprogrammi bridži mahutada ei suudetud, kuigi rahvusvaheline olümpiakomitee tunnustas bridži spordialana 1999. aastal.
Sarnaselt maleolümpiaga on bridžiolümpiaid peetud alates 1960. aastast olümpiamängudest eraldi. Tänapäeval tegutsetakse mõttespordi maailmamängudel, mis peetakse olümpiamängudega ligikaudu samal ajal ning samas kohas. Esmakordselt peeti sellist nime kandnud üritus 2008. aastal Pekingis, kus Eesti võistkond saavutas alagrupis kolmanda koha, pääses play-off’i ning oli lõpuks 9.-16. koha jagaja.

Millal jõudis bridž esmakordselt Eestisse ja Saaremaale?
Eestis hakati bridži mängima eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel. 1933. aastal ilmusid brošüürina rahvusvahelise lepingubridži reeglid. 1937. aastal osales Eesti võistkond juba MM-võistlustel.
Saaremaa bridživaimustus pärineb kuuekümnendatest, mil Spordilehes ilmunud regulaarne bridžinurk nakatas kogu Eesti. Kas laialdast mängimist Saaremaal ka varem harrastati, selle kohta pole teateid silma hakanud.

Millal loodi Saaremaa Bridžiklubi?
Saaremaa bridžisõbrad on üheskoos seda mängu harrastanud ligi viiskümmend aastat. Eestvedajatest väärivad nimetamist Alf Varjas, Udo Nõukas, Kai Pära ja Eduard Pära. Ametlikult sai Saaremaa Bridžiklubi registreeritud alles mõned aastad tagasi, mil kogu mittetulunduslik suhtlus kippus nihkuma projektidesse.

Kui palju inimesi sellesse organisatsiooni kuulub?
Kui maailmas arvatakse olevat ligikaudu 200 miljonit bridžimängijat, siis Saaremaal on neist praeguse seisuga umbes 40. Iganädalast klubiüritust külastab keskmiselt 16–20 huvilist.
Huvi peab inimesel ikka endal tekkima. Mõnikord saab takistuseks mängu näiline keerukus. Kuna bridžil pole enam keelatud vilja maitset, siis nõukogudeaegset massiala bridžist ilmselt niipea ei saa.

Milline on Saaremaa bridžimängijate keskmine vanus?
Keskmine vanus on nagu keskmine palk. Klubis käib nii üle 80-seid kui ka alla 18-aastaseid mängijaid. Viimased nihutavad keskmise vanuse tublisti allapoole. Bridž on demokraatlik seetõttu, et ei vanus, sugu ega ka nahavärv pole mängimisel takistuseks. Bridži suudaksid harrastada paljud 10-aastased ja arusaavalt mängida enamus gümnaasiumiastme noori.

Kuidas hinnata Saaremaa noormehe Taavi Tiitsaare saavutust hiljuti Soomes toimunud turniiril?
See on kindlasti tähelepanuväärne saavutus. Taavi on viimasel ajal järjekindlalt bridžiturniiridel osalenud ning seetõttu praeguseks kindlalt kinnitanud end Eesti juunioride koondise mängijaks. Kõigi sobivate asjaolude kokkulangemisel on meil Saaremaal olemas mõttesportlane, kes suudaks rahvusvaheliselgi areenil ilma teha.

Miks sa ise bridži mängid? Mis selle mängu huvitavaks teeb?
Nii on kujunenud… Alustasin tihedamalt bridžimänguga Tartu Ülikoolis õppimise ajal – toona on sellel veel keelatud– Lääne mängu kerge maitse juures. Kogu Nõukogude Liidus oli bridž alates 1970-ndatest mingil seletamatul põhjusel pooleldi illegaalne. Otseselt vangi ei pandud, kuid erinevalt malevõistlustest bridžiturniire eriti ei peetud. Vaid Eestis ja veel mõnes läänepoolsemas nõukogude provintsis lasti üht-teist siiski pisut väiksema kontrolli all korraldada. Sama seis oli karate, naiste jalgpalli ning kirikuskäimisega.
Sattusin Tartus bridžihuviliste tudengite terasesse seltskonda ja sealtpeale olen üritanud end arendada. Huvitavaks teebki mängu asjaolu, et lõpuni selgeks ei saa seda kunagi, kuid pidev edasiminek ja nüanssidesse süüvimine annab illusiooni inimvõimete arengust.

Kas bridži saab ka ise selgeks õppida või läheb alguses juhendajat vaja?
Mõlemad variandid on võimalikud. Nõukogude ajal liikusid reliikviatena trükimasinal, rotaprindil ja kopeerpaberil paljundatud bridžiõpetused. Praegu on iseõppimiseks olemas piisavalt ka eestikeelseid bridžiõpikuid ning põhjatu internet. Juhendaja suudab aga üldjuhul aega kokku hoida ja mängu põhiolemuse tunduvalt kiiremini selgeks teha.

Mitu inimest on vaja, et mängida bridži?
Seltskonnabridžiks piisab neljast mängijast. Turniiribridžis peaks olema vähemalt kaheksa mängijat ehk kaks mängulauda, kelle vahel saaks tulemusi võrrelda. Eesti suurematel bridžiturniiridel on korraga mänginud üle 300 mängija.

Milliste iseloomuomadustega peab olema inimene, kes tahab saada võistlusmängijaks?
Bridži üks suuri plusse on, et seda mängu saavad harrastada väga erinevate iseloomudega inimesed. Oluline on austus iseenda ja ka vastaste suhtes. Meeldivam on muidugi mängida inimestega, kelle jaoks elu on mäng, kuid kes ei unusta, et mäng pole elu.
Tänu bridžile olen kohtunud ja tutvunud väga erinevate inimestega. Paadialusest ministrini, invaliidist missini, elupõletajast pastorini. Neljanda mängija puudumisel on kasutatud isegi bridžihuvilist koera.

Kui noortel tekib huvi, siis kuhu ja kelle poole nad saaksid pöörduda, et bridži õppida ja võistlusbridži mängida?
Kooliaasta jooksul tegutseb Saaremaa Ühisgümnaasiumis bridžiring õpetaja Arne Loorpuu käe all juba üle kümne aasta. Edasijõudnud mänguhuvilistele olen ise üritanud lisateadmisi jagada. Samuti võivad huvilised, kel algteadmised olemas, julgesti Saaremaa Bridžiklubi nädalaturniiridest osa võtta. Suveperioodil on küll paus, kuid alates septembrist üritame taas koguneda. Ilmselt teisipäevaõhtuti ja ikka Pritsimaja teisel korrusel.


KOMMENTAAR

Marko Kolk
Saaremaa Bridžiklubi

Silmas tuleks pidada, et bridž on paaris kaardimäng. Mängitakse paar paari vastu. Ühe mängija heast esitusest olulisem on partnerite omavaheline klapp ja teineteisemõistmine. Seda mõistmist tohib edasi anda vaid bridžireeglite keeles. Mõne arvamuse kohaselt on mängu nimetus „bridge“ (inglise keeles „ sild“ – toim) kujund partnerite vahelise mõttesilla tekitamisest. Partnerlus on faktor, mis annab bridžile keerukuse võrreldes paljude muude mõttemängudega.
Tinglikult võiks bridžipartii jagada kolmeks osaks:
1. Pakkumine, mille käigus paar üritab leida enda jaoks soodsaima trumbi.
2. Mäng, mis sarnaneb enamiku tihivõtmismängudega, kus tihisid võetakse kõrgete kaartide ja trumpidega.
3. Punktiarvestus, milles on erinevaid variante. Sõltuvalt sellest, kas mängitakse seltskondlikku või turniiribridži.

Täna loetuimad
Tulekahjus hukkus noor mees
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
Pussitamises kahtlustatavad on kriminaalse taustaga
Purjus autojuhid põhjustasid liiklusõnnetusi
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär (3)
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile (3)
TS Laevade uus ohutusjuht on Meelis Mägi
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest (17)
Vetik võitis Prototronil 20 000 eurot
Spaateenindajad said ametikoolis avarama ruumi
Aarne Mägi maru värk
Lennuliinide teenindaja leidmiseks kuulutati uus hange
Saaremaa kohtub karikafinaalis Pärnuga
Vollenaised alistasid kodus Võru 3:0
Eesti esimesele akadeemikule pühendatud väljapanek
Nädala loetavuse top 5
Tänasest uus bussiliin
JUHTKIRI - Hoop turvalisusele (17)
Kakskümmend saarlast sai uue alguse
Tulekahjus hukkus noor mees
Selgusid inglise keele olümpiaadi parimad
Kommentaarid
Vilsandi sai endale "Vilsandi" (370)
Marrakechi leppest ja inimeste liikumisest (17)
Pihtla vald liisis Jüri Saarele uue maasturi (765)
Saunajutud: Vabadus minna ja tulla (13)
Olev Ait liitub volikoguga (24)
Muhumaa jõuab liinile veebruaris (124)
Mart Saarso asemel kandideerib riigikokku Jaen Teär (3)
Südalinna plaanitakse kiirtoidukohta (70)
Pooled vähekindlustatud laste jõulukingid on toomata (6)
JUHTKIRI - Mõtlemiskoht kõigile (3)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2018. Kõik õigused kaitstud