Autor:
Jüri Kallas, literaatEsmaspäev, 09. aprill 2012.
Loe kommentaare |
KommenteeriIndrek Hargla on hetkel kindlasti üks kuulsamaid eesti kirjanikke – teinekord ei möödu nädalatki, mil Indrek Harglat ei näidata teles. Nõustugem, et Eesti meediamaastikul on selline asi täiesti harukordne, et elav ja täies loomejõus kirjanik sedavõrd palju eetriaega pälviks. Eks osaliselt ole see seotud telesarjaga “Alpimaja”, mille käsikirja autoriks on Indrek Hargla.
Kulutasin pool tunnikest Indrek Hargla pühapäevahommikusest ajast ning uurisin telefonitsi mõningaid üksikasju kirjaniku tööst telesarja stsenaristina.
Esimese asjana tundsin ma kohemaid huvi, et kuidas Indrek Hargla just sellise teemani jõudis. Pean silmas, et olles vägagi hästi kursis kirjaniku loominguga, ei ole ma tal tähendanud erilist kirge kajastamaks päevakajalisi teemasid. Oli ju ka ajakirjanike üks esimesi küsimusi uue telesarja teemadel, et kuivõrd on filmis toimuv seotud Andrus Veerpalu dopinguskandaaliga?
Hargla tunnistas, et üsna kindlalt poleks sellist ideed töösse läinud, kui Veerpalu skandaali poleks olnud, aga sellega seos ka piirdub. Päevakajalisuse asjus tunnistab Hargla, et kindlasti tahavad telesarja tegijad seda rohkem käsitleda, kui temal endal kombeks. Sarja üldidee pärineb siiski Ken Saanilt, kes tundis huvi, et kas Indrek Hargla oleks nõus sellise loo kohta stsenaariumi kirjutama.
Kirjanik oli nõus, kirjutas selle valmis ja filmimise käigus tegi ka korduvalt ümber. Ei mitte seepärast, et esimene käsikiri ja halb oleks, pigem siiski seetõttu, et sügisel käsikirja tehes ei tea ju, et milline ilm on talvisel võttepäeval. Kuna filmiti väga tiheda graafiku ja pikkade võttepäevadega, siis võiski juhtuda, et õues on 30 kraadi külma ning mingi jupp tuli hoopis toas filmida. Eks siis tuli ka käsikirja vastavalt kohendada.
Indrek Hargla jutust võis mõista, et kindlasti polnud töö “Alpimaja” käsikirjaga see juhtum, kus annad käsikirja üle ning pärast filmi vaadates ise ka imestad, et mida nad kokku on keeranud. Võttegrupp hoidis kirjanikuga kogu aeg kontakti ning üsna sageli paluti mõnda kohta rohkem lahti kirjutada või seletada.
Kui alguses tundub, et kui viietunnine telesari on ju üks ilmatuma pikk tükk, et sinna mahub seda ja teist, siis kirjutama hakates selgub, et ei mahu sinna nii palju midagi, märkis Indrek Hargla. Kirjutad siiski nii, nagu tuleb ja oled harjunud, et ei ole see päevakajalisus eesmärk omaette. Olulised on siiski tegelased ja nende teod. Kõige lahedam oligi tegelasi välja mõelda.
Ja nüüd siis hämmingus vaatad, et kuidas käib üks tohutu äraarvamine, et kes reaalses elus millise filmitegelase prototüüp on. Indrek Hargla tunnistab, et ei osanud arvata, et see prototüübi-jaht on Eestis nii populaarne mäng. Ise ta sõnas, et tegelaste kirjutamisel tal mingeid reaalseid isikuid küll silme ees polnud, kuid kes see ikka kirjanikku usub...
Küsisin ka, et kuidas mõjutas käsikirja see Eesti filmi üks suurimaid murelapsi – raha. Hargla tunnistas, et Ken Saan oli talle öelnud, et ärgu ta kirjutades raha peale mõelgu, et tehku ikka nii nagu tahab, et küll pärast näeb jne. Kuid kindlasti tegi raha omad korrektiivid. Näiteks oli Indrek Harglal mõned võttekohad Saaremaale planeeritud, mis töö käigus Hiiumaale üle viidi – ikkagi mitusada kilomeetrit ligemal ja sellevõrra ka odavam.
Kogemus oli siiski väga positiivne, sest tegijatel oli plaan teha filmi, mitte teleteatrit ning Indrek Harglale tundub küll, et oma plaani nad täitsid. Võttegrupil tekkis töö käigus väga hea klapp ning juba kerkiski küsimus, et selle kambaga võiks veel teha. Õnneks tekkis seesama mõte ka otsustajatel.
Seega, midagi on juba taas töös. Mis täpsemalt, sellest Indrek Hargla rääkida ei tahtnud. Täiesti arusaadav, sest film valmimine on enam-vähem kindel alles siis, kui võtted juba käivad.
Reedel, 13. aprillil kell 20 on ETV kavas telesarja “Alpimaja” esimene osa.
Infotelefon: 455 3133
