[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 19. juuni 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930




Kirik

Luterlikust reformatsioonist Eestimaal
Autor: Anti Toplaan
Neljapäev, 14. september 2017.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Käesoleval aastal tähistatakse Euroopas ja maailmas luterliku reformatsiooni 500. aastapäeva.

Kevadel meenutasime seda, kuidas tekkis ja kujunes paljude Euroopa riikide maailmavaate ja riigikorralduse aluseid muutnud liikumine. Kuna reformatsioonil on otsene mõju ka eestlaste kiriku-, kultuuri- ja hariduselule, tuletan täna ja järgnevatel nädalatel meelde usupuhastuse sündmusi praeguse Eesti aladel.

Kristlastele Riias, Tallinnas ja Tartus

Luterliku usuliikumise hällist, Saksamaa linnast Wittenbergist, jõudis reformatsiooni mõju esmalt Vana-Liivimaa suurematesse linnadesse, nagu Riiga (1521), Tallinna (1523), Tartu (1524) ning sealt edasi väiksematesse linnadesse ja maale.

Kuigi Martin Luther ise ei ole Eesti- ja Liivimaal käinud, pidas ta siinsete suuremate keskustega kirjavahetust, adresseerides näiteks Riiga saadetud kirja üldisemalt „kõigile kristlastele Riias, Tallinnas ja Tartus“, arvestades sellega, et Saksamaa poolt vaadates asuvad need linnad lähestikku. Vaatamata sellele, et Tallinnas algas liikumine veidi hiljem kui Riias, arenes ta seal kiiremini ja eesmärgiks seatud tulemusteni jõuti mõlemas suuremas keskuses samaaegselt.

Esmakordselt mainitakse Luteri nime Liivimaal heinakuus 1521. aastal Ronneburgis peetud kirikujuhtide nõupidamisel. Seal viibisid peapiiskop Jaspar Linde, Tartu ja Tallinna piiskop Johann Blankenfeld, Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel ja Kuramaa piiskop Basedolf.

Lutheri küsimuses otsustati, et piiskopid peavad rahvale tutvustama Lutheri kohta välja antud vandebullat, mis nõudis Lutheri kirjade põletamist, mis eeldab nende kirjade Eesti aladele jõudmist.

1522. aasta talvel keelaski Tallinna piiskop elanikel kiriku- ja riigivande ähvardusel Lutheri ja tema pooldajatega tegemist teha.
 
Keelamised toovad vastupidise tulemuse

Nii nagu on õpetanud hilisem ajalugu ja mida näeme ka tänapäeval, ei saa kedagi jõuga armsaks muuta ning keelamised või väljaviskamised võivad nende algatajate seisukohalt olla sootuks vastupidise tulemusega. Selline ähvardamine ei meeldinud loomulikult ka Liivimaa linnadele ja vasallidele ning 1522. aasta juulis Volmaris peetud maapäeval ühinesid nad kirikuvande vastaseks opositsiooniks.

Selle tulemusena jäeti siinmail Lutheri seisukohad kuni üldise kirikukoguni rahule, see avas vaba tee evangeelse usu kuulutajate tegevusele.
Nii nagu juba varem märgitud, leidis usupuhastus esimese toetuspunkti Riias, mille mõjualas asus toona ka Saaremaa. Saksamaal Pommeris asus kool, kus usuteadlane Johann Bugenhagen õpetas õpilastele pühakirja humanistlikus vaimus. Seal õppis andekas ja hilisem Bugenhageni abiline Andreas Knopken, kelle noorem vend Jaakob oli Riias Peetri kiriku õpetaja.

Toonase elukorralduse kohta annab meile vihje asjaolu, et aastal 1517, kui Andreas saabus oma venna kiriku juurde Riiga kaplaniks, naasis ta peatselt Saksamaale, olles häiritud linnakodanike barbaarsusest. Nii suulisel kui kirjutatud sõnal on alati oma tugev mõju. Sel perioodil said nii Knopkenist kui tema õpetajast Bugenhagenist Lutheri kirjade mõjul evangeeliumiusulised.

Ajal, mil oma vaadetelt mõõdukas Bugenhagen asus Treptovi linnast Wittenbergi, et õppida Lutheri ja hiljem ka Eestit külastanud Melanchtoni juures, vallandus Treptovis kirikute pühapiltide purustamine ja üldine rahutus. Knopken naasis seejärel Riiga, hakates seal jutlustama juba evangeelses vaimus.

Usupuhastuse alguseks meie aladel 1523

Linnasekretär Johann Lohmüllerist sai Knopkeni tegevuse tulemusena usupuhastuse pooldaja, kes kirjutaski Lutherile kirja, milles palus vastust. Andreas Knopken sai Peetri kiriku õpetajaks, kuigi linn oli tema töölevõtmisega läinud mööda kiriku peapiiskopi õigusest vaimulike kohtadele määramisel. Kuna samal ajal saabus Riiga ja määrati teise olulisema, Jakobi kiriku õpetajaks tulise iseloomuga Silvester Tegetmeyer, olid olulisemad kirikud evangeelse usu kuulutajate valduses. Tulise Tegetmeyeri jutluste tulemusena algatasid tasakaalutumad inimesed linnas kirikute rüüstamise, mille linn omakorda keelustas.

Aastal 1523 sai Lohmüller Lutherilt oma kirjale usku kinnitava vastuse, milles oli muu hulgas ära toodud ka 127. psalmi seletus. Nii võime selle perioodi kokkuvõtteks öelda, et toetudes Lutheri kirjale, kus ta pöördub Riia kõrval ka Eesti aladel elavate inimeste poole, võib meie aladel pidada usupuhastuse alguseks aastat 1523.

Täna loetuimad
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (2)
Vald testib uut teenusemudelit erivajadustega lastele
Heinaküün läks sädemest põlema
Jaanipäevaks praamiga Saaremaale ja tagasi mandrile liikudes tuleb arvestada teetöödega (4)
Elamusfestival I Land Sound sai EAS-ilt kolmeks aastaks toetuse
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Butiikfestival Saaremaa looduses
Emad – meie aja superkangelased
Laimjalas koguneti Aaviku auks
Mäebe soovib bussipeatusele päikesetoitel valgustit
Vissi- ja piimarekordi “süüdlased” (1)
Politsei kutsub üles jaaniajal vähem alkoholi tarbima (4)
JUHTKIRI - Pea piduõliga piiri!
Nädala loetavuse top 5
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (6)
Varas istutas potililled oma aeda (17)
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (2)
Tõendiks soovitud karjaraamat on põletatud
Visit Saaremaa valis uued volinikud
Kommentaarid
Staažikas noorsootöötaja lahkus Noortejaamast (2)
Varas istutas potililled oma aeda (17)
Politsei kutsub üles jaaniajal vähem alkoholi tarbima (4)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (89)
Jaanipäevaks praamiga Saaremaale ja tagasi mandrile liikudes tuleb arvestada teetöödega (4)
Lugeja küsib, jurist vastab (2)
Vissi- ja piimarekordi “süüdlased” (1)
Saaremaa teises maailmasõjas (14)
Tänaku kuri saatus Sardiinias, kuid MM-tiitli jaht siiski jätkub (4)
Medaliga lõpetab tänavu kuus gümnasisti (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud