Autor:
Katrin KuumNeljapäev, 17. august 2017.
Loe kommentaare |
Kommenteeri

Sõrve segaansambel koos Jaan Vaidlaga, kes esitas Sõrve oma autorite Olev Sau ja Õie-Marie Tehu laululoomingut Sõrvemaast. Foto: Tenno Lauri
Martin Körber (1817–1893) – Tartu taga, Vana-Võrumaa veerel Võnnus sündinud ja Saaremaal väikeses Anseküla kirikus suure elutöö teinud, kümmekond raamatut trükis avaldanud, oma ajal laialt tuntud ning nüüd vaid mõne laulu („Mu isamaa armas“, „Vaikne kena kohakene“, kirikurahva hulgas ka „Ma olen väike karjane“) järgi mäletatud on juubeliaastal pälvinud laulu- ja kirikurahva teenitud ja tänuväärset tähelepanu.Nii kirjutab Jaan Vaidla lauluvihikus, mis koondab laule, mida lauldi Saaremaal Martin Körberi juubeliüritustel möödunud nädalavahetusel.
Juubeliürituste kulminatsiooniks oli kindlasti Anseküla X kaasaegne laulupidu Salmel, mis küll vihmase ilma puhul kolis Salme laululavalt kultuurimaja lavalaudadele. Juba eelmisel päeval alustati aga ühise palvuse ja lauluga Kudjape kalmistul, kus Körberi haual süüdati laulupäeva tuli, mis põles seal 29. juulist, Körberi sünniaastapäevast alates.
Salme kirikumajas jätkati päeva ajalookonverentsiga. Martin Körberist ja tema ajastust kõneles Õilme Salumäe, Leo Filippovi teemaks oli Körber ja Sõrvemaa loodus. Veel kõneles koduloolane Heldur Peterson Võnnu meestest Körberitest ja koguduse õpetaja Anu Konks võttis ette tema enda sõnul talle kõige hingelähedasema teema lastest ja Martin Körberist. Jaan Vaidla, mees, kes on oma südameasjaks võtnud Martin Körberi laululoomingu tutvustamise ja laulude minevikust taas tänapäeva toomise, võttis kogu päeva kokku teemal „Õp Martin Körberi laulev kogudus“. Ettekannete vahele esitati Martin Körberi laule. Eeslauljateks lauljad Nissi Maarja koguduse ansamblist Taeva Lõoke (nimetatud Martin Körberi vaimuliku lauliku järgi), ja neile abiks tulnud lauljad Sõrvemaa kogudustest. Martin Körberi tuntumat laulu, „Ma olen väike karjane“, mis on sees ka Kiriku laulu- ja palveraamatus, laulis Kädi-Leen Kurvits.
Pühapäeva hommik algas Jämaja kirikus jumalateenistusega, kus kaasa teenis peapiiskop emeeritus Andres Põder ja kogudus laulis Martin Körberi laule. Peale jumalateenistust oli teel Salmele ka väike mälestushetk kunagise Anseküla kiriku platsil, kus praegu kõrgub tuletorn.
Laulupäevaks oli Salmele kokku tulnud koorilauljaid nii Saaremaalt kui mandrilt. Jaan Vaidla kokku pandud lauluvihik nimetas selle kohta kenasti: laulavad koorid ja ansamblid Sõrvemaalt ja mere tagant. Kooridest olid esindatud segakoor Kosk, Tallinna Sadama kammerkoori suveansambel, Kärla koguduse naiskoor Kargell. Ansamblitest Collecta Kihelkonnalt, Nissi koguduse ansambel Taeva Lõoke koos Sõrve koguduste naistega, Keila naisansambel Püü ja Sõrve segaansambel. Teadustajad olid Silver-Mikk Raik ja Kristjan Kurvits. Laulupäeva patroonideks olid Ingrid Rüütel koos abikaasa Arnold Rüütliga, samuti peapiiskop emeeritus Andres Põder koos abikaasaga. Ja kuigi ilmaolud ei lubanud laulukaare all laulda, kõlasid laulud väga ilusasti ka siseruumides ja ühine ruumgi oleks kui ühendanud.
Järgmine laulupäev toimub Ansekülas viie aasta pärast, kuid Jaan Vaidla sõnul soovitakse seltsi poolt ka vahepeal neid ilusaid laule nii laulda kui ka trükisõnas tutvustada.