[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 04. aprill 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
aprill 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
27282930




Maakond

Eesti elulugu suure juubelini
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 07. märts 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Need nopped on kolmas ja viimane osa EV100 lugude sarjast, mis kahe ja poole aasta jooksul Meie Maas ilmusid. Eelmised kokkuvõtlikud kajastused olid 4. ja 5. märtsi lehes.

* 1980–1981. „Olümpiaregatt Tallinnas, filmivõtted Saaremaal”, Priit Kivi: „1980. a korraldati N Liidu XXII suveolümpiamängud. Seda varjutas teravalt samal ajal toimunud sõda Afganistanis. NATO ja ka USA president James Carter kutsusid üles vastuseks Nõukogude Liidu tegevusele Afganistanis boikoteerima Moskva olümpiamänge. Protesti märgiks loobuski 29 maad.”

Meenutas ajaloolane Priit Kivi.

* 1982–1983. „Repressioonide ja külma sõja ägenemise aastad”, Olavi Pesti: „14. juunil 1982 kuulutas USA president Ronald Reagan 14. juuni Balti vabaduse päevaks. President kirjutas alla toetusavaldusele, milles kutsus Ühendriikide rahvast kinnitama oma usku ja lootust, et Läti, Leedu ja Eesti kodanikud ning kõik rahvad saavutavad kord rahumeelsete vahenditega enesemääramisõiguse.” Meenutas erihoolekandeteenuste osutaja Juta Levin.

* 1984–1985. „Sündmused, mis viisid uuendustele”, Bruno Pao: „Et meie lüpsikarjalt saaks lehma kohta aastas üle 4000 kg piima, pandi vastutama ka rajoonide parteikomiteede esimesed sekretärid. Mäletan, missuguse tõsidusega töötas neil päevil Kingissepa rajooni parteikomitee esimene sekretär Jüri Räim. 1985. a lõpus pigistati välja 4047 kg. Tõstsime rinna ette, sest Vene Föderatsioonis lüpsti lehmalt keskmiselt 2322 kg aastas. Ordeneid jagati meile, eestlastele.”

Meenutas ratsaspordi arendaja Jaagup Kallas: „Mullu tegin Eestis sada võistlusstarti. Kui tahad sporthobuseid müüa või treenida, pead käima võistlemas, et ennast ja hobust näidata. Kui seda ei tee, võivad sul olla väga head oskused ja vägevad hobused, aga keegi seda ei tea.”

* 1986–1987. „Perestroika ehk uutmise periood”, Endel Püüa: „Mihhail Gorbatšovi võimule tulekuga 1985. aasta märtsis algas NSV Liidus uuenduste periood. Seda tunti perestroika, eesti keeles uutmise nime all. Ametlikult kuulutati see välja 1987. aasta juunis.”

Lasteaiaõpetaja Elin-Lisbeth Sevostjanov ütles oma meenutuses, et 24 lapsega rühmad on liiast.

* 1988–1989. „Rahvas püüdleb vabaduse poole”, Bruno Pao: „Meie rahva mällu jäänud tung vabadusele päädis sõnavõimsate rahvakoosolekutega, äratusest lehvivate sinimustvalgete lippudega Tallinna lauluväljakul, kus sõna ja laul lausa voogas maale ja merele. Ja me ei unusta käsikäes inimeste sidumist meid ühendavasse Balti ketti. Saarlased heiskasid rahvuslipu linnuse torni ja nõudsid muudetud kohanimede ennistamist.”

Ott Levisto meenutas oma Trelleborgis töötatud aastaid ja noorte juhtide arenguprogrammi võimalusi külastada ettevõtteid Rootsis, Hollandis jm.

* 1990–1991. „Sõltumatuks saamise aastad”, Bruno Pao: „Poliitiline olukord Ida-Euroopas ja Balti riikides jõudis selleni, et Nõukogude Liidu lagunemisprotsess tõi mitmetele sõja järel hõivatud riikidele iseseisvumise võimaluse. NSVL Ülemnõukogus võeti 27.12.1989 vastu kolme Balti vabariigi majandusliku iseseisvuse seadus ja mõisteti hukka ning tunnistati kehtetuks Molotovi-Ribbentropi pakt. Eesti sai julgemalt hakata taastama oma vabariiki, mis oli välja kuulutatud 1918. a 24. veebruaril ja pidi kehtima Tartu rahulepingu põhjal igavesti.”

Kristiina Tänav meenutas oma toredat lapsepõlve.

* 1992–1993. „Suurte lootuste ja uue eluga kohanemise aastad”, Garel Püüa: „1992. a võib kütusekriisist ja hinnatõusust hoolimata pidada vabanemisejärgse õnnejoovastuse perioodiks, mida ilmestasid positiivsed märksõnad, nagu krooni tulek, hulk uusi eduinimesi, põhiseaduse, presidendi ja riigikogu rahvahääletused ning alanud Vene vägede lahkumine.”

Astrid-Helena Teär ütles meenutuses, et hindab väga väikese kooli eeliseid.
* 1994–1995. „Oli see kõik tõesti nii ammu?”, Garel Püüa: „1994. a sügisel tabas eestlasi uus šokk. 28. septembri tormiööl uppus reisil Tallinnast Stockholmi parvlaev Estonia. Ametlikel andmetel viibis pardal 989 inimest, kellest jõuti päästa vaid 137. Teadaolevalt hukkus 852 inimest, neist vähemalt 10 saarlast.” Meenutas Ilona Vapper: „Tiiu Haaviku võimlemistüdrukuna tekkis mul huvi võimlemise, tantsu ja koreograafia vastu.”

* 1996–1997. „Aastad Saaremaal ja Muhus”, Eda Maripuu.

Mitmekülgne sportlane Alari Saar: „Lauatennist ei unusta ma mitte kunagi, sest see pani aluse mu sportlaskarjäärile. Kuid mu lähim eesmärk on võrkpallis jõuda Eesti rahvuskoondisesse.”

* 1998–1999. „Avati Kuressaare jahisadam ja linnateater”, Piret Hiie-Kivi: „Sajandivahetuse-eelne aeg oli Saaremaal sündmusterohke. Ehitati ja avati mitmeid uusi hooneid, nagu näiteks teatrimaja, uus maakonna arhiivi hoone, päevakeskus, kolledž, linna jahisadam jne.”

Meenutas SÜG-i õpilane Robin Mäetalu: „Linnas oli palju võimalusi vaba aja veetmiseks. Toomas Jasmini käe all alustasin võrkpallitreeningutega, siis tuli korvpallihuvi... Kui isa mulle jõuludeks tutika akustilise kitarri kinkis, hakkasid helid meeldima. Olin siis 11-aastane.”

* 2000–2001. „Saare maakond sajandivahetusel”, Priit Kivi: „2000. a tulekuga seoses eriti tähtsaks kuulutatud ööl tõusis mustavasse taevasse tavapärasest aastavahetusest rohkem rakette. Loomulikult peeti üle Saaremaa ka rohkem erinevaid millenniumipidusid.”

KG õpilane Hedili Nõu: „Oleme õega üsna sarnased – mõlemale meeldib tantsida, filmida ja füüsiliselt aktiivne olla. Spordi kaudu saan end väljendada, ekstreemaladest lumelauasõit ja kiiking.”

* 2002–2003. „Saarlased ütlesid Euroopa Liidule “jah””, Priit Kivi: „Uued tuuled hakkasid puhuma siinses energeetikasektoris, esimene tuulik hakkas ööpäevaringselt elektrit tootma 2002. a juulis Sääre külas, mille toodetud elektrit hakkas müüma omanikfirma Meritreid. Tegemist oli Eestis esimese ametlikult toodangut andva tuuleturbiiniga.”

SÜG-i õpilane Martin Vesberg rääkis oma hobidest, mida tal on seinast seina.
* 2004–2005. „Filmivõtted ja sajandi torm”, Piret Hiie-Kivi: „2005. a augustis toimus Kuressaare uue spordihoone ja oktoobris Ajamaja pidulik avamine. 2004. a detsembris avasid linnuvaatleja Mati Martinson ja ajaloohuviline Tõnu Veldre ajalootoa.”

Jalgpallitüdruk Kristina Teern: „Juba viieaastaselt hakkasin jalgpallitrennis käima. Eelmisel hooajal lõin alagrupis kõige rohkem väravaid – 36, ja sain karika. Tänavu olen löönud 66 väravat.”

* 2006–2007. „Valmisid süvasadam ja lihatööstus”, Garel Püüa: „2006. aastal valmistusid ametnikud paaniliselt linnugripi tulekuks. Lausa rahvusvaheliselt aeti taga Ruhnu karu ning Eestit külastas George Bush. 2007. a 5. juunil hakkasid kehtima tubakaseaduse muudatused, mis keelasid pubides ja ööklubides suitsetamise.” Väike laululind Kädi Õun: „Segakooris laulmist alustasin üheksaselt, olen Taritu segakooriga käinud Haapsalus Eesti rootslaste laulupeol. Mulle meeldib väga ka tantsida, tantsin rahva- ja poptantsu ning harrastan sporti ja puutööd.”

* 2008–2009. „Saare maakonna masu- ja kärpeaastad”, Garel Püüa.
Meenutas Epp Kristel Tuisk, Kaali kooli teise klassi õpilane. „Üks sünnipäev on mul küll meeles, kui enne sünnipäeva jooksin toas ringi. Kuna tuli oli ahjus, panin sõrme kogemata ahju ligi... ja hakkasin nutma. Kui sünnipäeva peeti, läks valu meelest, aga kui see läbi sai, oli jälle kohutavalt valus. Kui vanaks ma siis sain, ei tea.” Isa Taavi ütles, et tütar sai siis kolmeseks.

* 2010–2011. „Liinile tulid uued parvlaevad”, Priit Kivi.

Oleme kajastusega jõudnud lasteaialasteni. Martis Leiner oli esimene, raamatu “Sipsik” on ta läbi lugenud juba kaks korda.

* 2012–2013. „Aastad täis teatrit ja streike”, Piret Hiie-Kivi: „ 2012. aprillis esietendus maakonna vanimas harrastusteatris, Saaremaa Rahvateatris, August Kitzbergi kirjutatud ja Väino Uibo lavastatud kahevaatuselise näidend “Kauka jumal”, millest sai teatri juubelilavastus. See, 100 aastat tagasi esmakordselt mängitud tükk on tänapäeval sama aktuaalne kui toona.”

Vastab Eerik Elias Rekaya, Pargi lasteaia laps. Kui küsisin, mis on tema kõige esimene mälestus, mõtles poiss pikalt. „Ma käisin Soomes, lõbustuspargis.” Mis sulle seal kõige enam meeldis? „Karussellid.” Kohmetusest ülesaamiseks oli abiks õpetajast ema Merle. Nii me kolmekesi seda lugu punuma hakkasime.

* 2014–2015. „Saavutusterohked aastad Saaremaal ja Muhus”, Eda Maripuu: „Kolm saart: Abruka, Saaremaa ja Muhu, Eestimaast ja kaksikvennast rääkimata, jäid ilma kirjanik Jüri Tuulikust. Eestimaa jäi ilma ka Aleksander Sünterist, andekast muusikust ja pärimuse hoidjast. Saaremaa Muuseum kaotas lühikese aja jooksul kaks kauaaegset töötajat. Detsembris 2014 suri Külli Rikas ja aprillis 2015 Raul Salumäe.

2014. aasta parimad sportlased olid kergejõustiklane Marek Niit ja Valjalast pärit võrkpallur Nette Peit. Eesti kõige tugevamad vennad on Muhus sündinud ja Kuressaares sirgunud Raigo, Rain, Aimar ja Gunnar Kuusnõmm. Esimesed kaks saavad siiani medaleid ja kõrgeid kohti kulturismis, Aimar tõstmises. Vend Gunnar sai 2013. aastal lamades surumises 155 kiloga Eestis neljandaks  ja Saaremaa meistriks. Viljar Aro sai aasta haridusjuhiks Eestis, Jaan Truu aasta spordihingeks maakonnas. Rootsist Eestisse asunud Enn Meri sai ettevõtluse elutööpreemia. Muhu Merepääste Seltsi juht Madis Rehepapp tunnistati 2014. aasta parimaks vabatahtlikuks merepäästjaks.

„Väike Orm Parrest – muusik või liblikateadlane?”, sellist pealkirja kandis lugu Anseküla pärimuskultuuri viljelejate Mari ja Oliveri pisipojast Ormist, kelle talletasin EV 100 sarja jaoks mällu ühel sealse seltsimaja üritusel, kui poiss oli kaheksa- või üheksakuune. See, kuidas nii pisike muusikale kaasa elas, oli leebelt öeldes rabav.

Kuna Orm sai kolm kuud tagasi kaheseks, siis küsimustele pidid vastama ema Mari Lepik ja isa Oliver Parrest. Poisi sünnipäeva kuuldes selgus huvitav fakt: kui esimene persoonilugu EV 100 rubriigis ilmus, oli Orm kolmepäevane.

* 2016–2017. „Haldusreform ja tagasivaateid”, Bruno Pao: „Viimased kaks aastat on riiklikul tasandil järjepidevalt haldusreformi asju aetud ja meie kodusaarest on saanud ühine vald, millel on oma nimi Saaremaa. Alates 1. jaanuarist 2018 on endised ajalooliselt kujunenud kogukondlikud vallad oma munitsipaalse iseolemise lõpetanud ja uued valitud ning määratud vallaametnikud seisavad nende lesestunud kogukondadega silmitsi.”

Puhtjuhuslikult on rubriigi viimase numbri „persoon” samuti Leisist, pisikesed äravahetamiseni sarnased tüdrukutirtsud, aasta ja kaheksa kuused Triinu ja Adeele Rahula. „See oli tõesti suur ja positiivne üllatus, ehkki algul oli mõte kaksikute kasvatamisest veidi hirmutav, eriti, kui nad on esimesed lapsed,“ rääkis ema Ege Paju.

Veaparandus

Neljapäevases lehes „Eesti elulugu kaheksakümnendateni” oli aastakäik 1956–1957 topelt, kuna EV100 sarja oli ekslikult salvestatud lugu „Kuidas mäletada koledusi” (mis sisult oligi sobiv sarjalooks), see nihutas meenutajad paigast.

Õigeks lugeda: Aastad 1958–1959 Rita Naaber; 1960–1961 Tiina Oks; 1962–1963 Helle Kuris; 1964–1965 Jaan Tätte; 1966–1967 Sulev Peäske; 1968–1969 Anu Tanilo; 1970–1971 Meelis Juhandi; 1972–1973 Kaire Müür; 1974–1975 Arnek Grubnik; 1976–1977 Vaido Luks ja 1978–1979 Tiina Sünter.

Täna loetuimad
Pöördumine  (57)
Perekondlik (7)
Koroonaviirus on võtnud viie saarlase elu (20)
UUS! Saaremaa kriisikodus suri täna koroonaviirusesse 72-aastane mees (28)
UUS! Kesköine äike kostitas saari tunni jooksul 19 pikselöögiga (1)
UUS! Saaremaa ja Muhu turismiettevõtjad tegid valitsusele ettepanekud kriisist pääsemiseks (15)
Saaremaal kodus püsimise kohustust seni rikutud ei ole (2)
Kriisiolukorras tegime õige otsuse (8)
Saaremaa kriisikomisjon koostas soovitused tootmisettevõtetele (25)
Olgem rõõmsad ja jäägem negatiivseks! (5)
Sirje Pree: kriisiaeg on sarnane muutuste ajaga  (2)
Saaremaa piimatööstus tõi turule kaubamärgi MO Saaremaa (2)
Vahva on nii koolis kui kodus (8)
Ma tõstan oma silmad (3)
Kalad saavad paremad kudemistingimused (1)
Nädala loetavuse top 5
Vald jagas eriolukorra ajal toetusi (28)
UUS! Saaremaal lisandus 17 koroonahaiget, kokku on viirusejuhte 258 (41)
Pöördumine  (57)
Quo vadis*, Saaremaa? (39)
Sotsiaalmaja asukad kondavad linnas ringi (19)
Kommentaarid
UUS! Saaremaa ja Muhu turismiettevõtjad tegid valitsusele ettepanekud kriisist pääsemiseks (15)
UUS! Päästeamet käivitab Kuressaare haigla kriisistaabi (2)
Kriisiolukorras tegime õige otsuse (8)
Saaremaa kriisikomisjon koostas soovitused tootmisettevõtetele (25)
Pöördumine  (57)
Koroonaviirus on võtnud viie saarlase elu (20)
Kalad saavad paremad kudemistingimused (1)
Võrkpallifännid saavad mänge jälgida viirusehirmuta (100)
UUS! Saaremaa kriisikodus suri täna koroonaviirusesse 72-aastane mees (28)
Olgem rõõmsad ja jäägem negatiivseks! (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud