[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 01. oktoober 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
juuli 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Maakond

Eesti elulooaastad kaheksakümnendateni
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 05. märts 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

* Aastad 1942–1943. „Saarlased Suur-Saksamaa reformituultes”, Endel Püüa: „Juuniküüditamine... Kuigi 1941/42. a talvel oli Kuivastu-Virtsu jäätee avatud neli kuud, kippus kaubavedu rekordilisest 70–80 cm paksusest jääkattest hoolimata soikuma... 1941. a sügisel alanud Saksa okupatsioon lõi saarlaste elukorralduse taas segamini. Uue haldusüksusena moodustati Saare- ja Läänemaa baasil enam kui saja tuhande elanikuga Kuressaare piirkond, mis kuulus Eesti kindralkomissariaadi koosseisu. Tähtsaimaks ametiisikuks oli piirkonnakomissar, kelleks sai (8.02.1942) Heino Schröder.“ Meenutas pedagoog ja elukestev õppija Tiiu Kallas.

* 1944–1945. „Segane aeg viis Saaremaa mehed metsa”, Garel Püüa: „1944. a sügisel jõudis sõjamöll taas Saaremaale, üks okupatsioonivõim asendus teisega. Paadipõgenikud.”

Meenutas Kaarel Kasemets, kel on hinges ehitusvaldkond ja pärandkultuur.

* 1946–1947. „Maailmas algas külm sõda, Saaremaal peeti kuumi lahinguid”, Olavi Pesti: „Metsavendlus tõstis pead. Saaremaal peeti tõsist võitlust, mille üks episood – nn Eikla lahing – on kirjutatud kuldsete tähtedega Eesti metsavendluse ajalukku. 3.03.1946 korraldasid ENSV riikliku julgeoleku ministeeriumi Saaremaa osakond ja siin paiknenud 11. piirivalvesalga operatiivgrupp major Klimovi juhtimisel suuroperatsiooni metsavendade Eikla salga tabamiseks.”

Juhan Nemvalts: „1989 jäi mu viimaseks laevaarsti aastaks, tulime veebruaris La Manche’i väinast läbi, sealt alates hakkas kuulma eestikeelset raadiot. Kuulsin, et Pika Hermanni torni tõmmati aastakümnete järel sinimustvalge lipp. Seisin kajutis püsti ja nutsin.”

* 1948–1949. „Küüditamine ja kolhooside teke”, Priit Kivi: „1948. aastal hakkas nõukogude võim üha enam muutma senist elukorraldust, eriti tugevalt hakkas see mõjutama põllumajandust ja maa-elu laiemalt. Kõik see kulmineerus 1949. a küüditamisega, millele järgnes massiline kolhooside asutamine. Väga paljud inimesed surid, paljud pidid jätma oma kodu. Nii mitmedki olid sunnitud alustama uut elu Siberis või varjama end Eestimaa metsades.

Meenutajaks sotsiaaltöö kauane eestvedaja Lea Tuulik.

* 1950–1951. „Moodustati kaks rajooni ja ehitati raudteed”, Priit Kivi: „Saaremaal neli ajalehte. Uute rajoonide elanikud said infot ammutada koguni neljast ajalehest: Kuressaare rajooni häälekandjaks sai Saarte Hääl, mis alates 6. novembrist 1950 kandis nime Kommunismi Ehitaja; 1951. aasta märtsis hakkas ilmuma Orissaare rajooni Punalipp, aprillis Saare masinatraktorijaama Kollektiivne Töö ja augustis Pöide masinatraktorijaama Oktoobri Lipp.”

Meenutas turismiettevõtja Maie Viirsalu.

* 1952–1953. „Maaelu raskeim aasta ja Jossif Stalini surm”, Bruno Pao: „1952. a suvel peeti Kuressaare linnuse õuel laulupidu. Ühendkooride kavas sai kõrgete puude varjus kuulata tõsiseid laule, nagu “Laul Leninile“, “Laul Stalinile“, Hümn Moskvale“, “Nõukogude noorsoo marss“, vene keeles. Maanteedel mürisesid aga sõjaväelastest raudtee-ehitajate isekallutajad liivakoormatega.”

Meenutas Lembit Uustulnd, kes merekire ja kirjutamisanni pärinud oma isalt.

* 1954–1955. „Lootusrikkad sula-aastad”, Endel Püüa: „Stalini surma järel sai NSVL kompartei peasekretäriks Nikita Sergejevitš Hruštšov, kelle tegevus leevendas tunduvalt senist poliitilist režiimi. Kritiseeriti Stalini isikukultust, kärbiti parteibürokraatiat ja julgeolekuorganite volitusi. Algas küüditatute, arreteeritute ja metsavendade amnesteerimine. Samas süvenes 1955. a Varssavi Lepingu Organisatsiooni loomisega lõhe ida ja lääne vahel ja andis hoogu nn külmale sõjale.”

Meenutas Tiiu Maripuu, harutades lahti oma muusikuks saamise puslet.

* 1956-1957. „Aastad, mis tõid uusi tuuli saarlaste ellu”, Garel Püüa: „18.02.1956 suri Kalinini oblasti psühhiaatriahaiglas Buraševos 81 aasta vanuselt Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts. Koolides kaotati õppemaks, toimus üleminek ühtsele koolivormile ning hakati looma pikapäevarühmi.”

Meenutas SPIK juhataja Veronika Allas, kes on puuetega inimeste toimetulekuks palju teinud.

* 1956–1957. „Kuidas mäletada koledusi?”, muuseumi meeskond: „Kuidas teenida vabadust? Kuidas mõista, et vaba riik ja rahvas ei ole enesestmõistetavad, vaid väga oluline väärtus – saavutatud meie isade-emade, vanaemade-vanaisade tohutu töö, vastupanu ning kannatuste hinnaga. Tõenäoliselt ei saa vabadust mõista, rääkimata kannatustest Eesti lähiajaloos. Need on justkui mündi kaks poolt, mis käivad alati kokku.”

Organist Rita Naaber meenutas oma teed oreli ja kiriku juurde.

* 1958–1959. „Saaremaa liideti taas üheks rajooniks”, Garel Püüa: „1959. a jaanuaris toimunud üleliidulise rahvaloenduse andmetel elas Saaremaal 41 549 inimest. Kingissepa linnas oli 9720 ning Orissaares ja selle vahetus ümbruses veidi üle 950 elaniku. Vähem kui kümme aastat iseseisva haldusüksusena tegutsenud Orissaare rajoon liideti samal kuul Kingissepaga.”

Tiina Oks meenutas, kuidas ta toolipõhja pianistist muusikuks kujunes.

* 1960–1961. „Powers lasti alla, Gagarin üles, Saare kalurid Atlandile”, Olavi Pesti: „1960. aastate algust iseloomustas suurriikidevaheliste pingete eskaleerumine. Teisel pool “raudset eesriiet” oli aga saabunud üks dekoloniseerimise tippaegu: 1960. a saavutas iseseisvuse 17 Aafrika riiki. 18. augustil andis ansambel The Beatles Hamburgis oma esimese kontserdi väljaspool kodumaad. 8. novembril valiti võimule Ameerika kõigi aegade üks armastatumaid presidente John F. Kennedy. Omamoodi rahusaadikuks kujunes ka 27-aastane nõukogude lennuväemajor Juri Gagarin, kes 12.04.1961 sooritas esimese inimesena kosmoselaevaga tiiru ümber Maa.1961. a tööle hakanud Tallinna elamuehituskombinaat pani aluse suurpaneelidest kortermajade ehitusele. Männiku katsetehase baasil moodustati silikaltsiidi teadusliku uurimise ja projekteerimise üleliiduline instituut, mille teadusdirektoriks määrati saarlasest tehnikadoktor Johannes Hint, kes järgmisel aastal sai kõige kõvema ehituskivi leiutamise ja tootmisse rakendamise eest Lenini preemia.”

Meenutas Kuressaare ametikooli toitlustusjuht-pedagoog Helle Kuris.

* 1962–1963. „Saaremaal ja Muhus”, Eda Maripuu: „Muhus oli 1962. a veel lehmi, kes olid sündinud sõja ajal ja olid 20 aastat vanad. 1962. a suvi oli jahe ja vihmane, viljalõikust segasid sagedased vihmahood. Viljakoristusel olid esirinnas Eldur Väärtnõu ja Ülo Äkke, mõlemad Muhust. Elujärje paranemine avaldus ka selles, et 1962. aastast tekkis kolhoosnikul õigus pensioni saada.” Näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja ja loodusemees Jaan Tätte peab elu Vilsandil muinasjutuliseks.

* 1964–1965. „Suurte ehitiste, võimupöörde ja haruldaste külaliste aastad”, Priit Kivi: „1965. a 11. märtsil avas uksed Mereranna kolhoosi mudaravila Kudjapel. See terviseasutus oli esimene kolhoosi mudaravila vabariigis.”

Meenutas Jööri külamuuseumi ja Jööri Folgi ellukutsuja Sulev Peäske.

* 1966–1967. „Suurejooneliste tähtpäevade ja heitlike ilmade aastad”, Priit Kivi. Meenutab Anu Tanila: „Augusti putšiööst mäletan selgesti hirmu, kui tankid sõitsid kaks tänavat eemal meie Karu tänava kodust, mil meie esimene laps oli väike. Siiani on meeles see õudus, et mis saab, kui...”

* 1968–1969. „Maainimeste toimetulek paranes”, Bruno Pao. Meenutab politseikapten Meelis Juhandi: “Minu 24 tööaasta jooksul on eriti meeldejääv 2007. aasta Tallinna rahutused ehk pronksiöö, kui mul tuli kaks nädalat pealinnas elada. Olime sellal väga kaitsetud, meil ei olnud enda kaitsmiseks kiivreid ega kilpe. Relva ei tohtinud kasutada, gaas ja käerauad olid ainsad vahendid.”

* 1970–1971. „Nõukogude rahvas jõudis “arenenud sotsialismi”“, Endel Püüa: „4.01.1970 esilinastus Eesti kultusfilmiks saanud “Kevade”, millele 23. märtsil järgnes sama eduka filmi “Viimne reliikvia” ekraaniletulek. Ilmusid Eesti klassikasse kuuluvad Heino Kiige “Tondiöömaja” ja Jaan Krossi romaani “Kolme katku vahel” I osa. 1971. a septembris sündis Rein Rannapi algatusel ansambel Ruja.”

Kaire Müür: „Abiellusin saare noormehega 18. aastaselt. Pulmapidu oli plaanitud 24. augustile 1991. aastal. Mehe sugulased olid Saaremaalt pulma tulemas, ämm oli tohutult mures, kas pulmad üldse toimuvad, kas praamid liiguvad, kas ja kuidas pulmaõlled mandrile saab...Kindlust ju absoluutselt polnud. Keegi ei osanud arvata, kui tõsiseks putšisündmused lähevad.

Aga pulmalised ja õllenõud jõudsid ilusti kohale ja seda rõõmsam pulm oli, sest Eesti oli taasiseseisvunud. Ehkki meie abielutunnistus on nõukaaegse kaanega, on tunnistusel kirjas Eesti Vabariik.”

* 1972–1973. „Positiivset ja negatiivset aastatest 1972–1973”, Garel Püüa: „1973. a 1. jaanuaril jõudis lõpule 1962. a alanud Kingissepa rajooni kalurikolhooside liitmine. Tegutsema jäi vaid üks suur Saare Kalur, kes neelas viimasena alla Muhu kalurikolhoosi. Kui väikekolhooside aegu käis rannakülades vilgas elu, siis kolhoosi suurenemise ja tootmise kontsentreerimise tõttu kippus see tasapisi hääbuma. Kui ühismajandi etteotsa valiti Aldur Pitk, viis ta majandi tõusule, juhtides seda ligi 15 aastat. 1974. a oli Saare Kaluril 1346 liiget, neist 580 kalurid.”

Piirivalvelaeva komandör Vaido Luks: „Minul on riigi sünnipäevaga seoses ilus mälestus Balti ketist. Osalesime Kärla kooli liiklusringis, mida juhendas Paul Liiv, ja otsustasime koos osa võtta Balti ketist. Sõitsime villisega Läti piiri äärde, kus seisime üksteisel käest kinni hoides ja tundsime end ühe lülina selles ülipikas ketis. Arvan, et kõik, kellel oli võimalus sellest osa võtta, said terveks eluks kaasa toreda mälupildi.”

* 1974–1975. „Laoti alus tänastele sporditraditsioonidele”, Garel Püüa: „Igapäevase “kommunismi ehitamise” kõrvalt lükkasid tragid mehed-naised käima kaks ajahambale vastu pidanud iga-aastast Saaremaa spordi tähtsündmust, milleta sügist enam ettegi ei kujutaks. Need on 43. korda toimunud Saaremaa kolme päeva jooks ja Tehumardi rallist välja kasvanud Saaremaa ralli.”

Muusik Tiina Sünter: “Kui Sassiga (Aleksander Sünter) 1998. aastal tutvusin, ütles ta, et arvesta sellega, et kunagi kolime me igal juhul Saaremaale, sest metsakohin ei ole merekohin.”

* 1976–1977. Eda Maripuu: „Kolhoosnikute palgad olid sama head ja varsti isegi paremad kui linnainimestel. Nõukogude militaristlik plaanimajandus ei suutnud aga kasvanud nõudmistega kaasas käia. Tulemuseks oli kaubavaliku kokkukuivamine ja korduvad kriisid, mõni esmatarbekaup kadus üldse letilt.”

Muuseumis töötav Priit Kivi: „Minu suurim uurimistöö on 2012. a ilmunud raamat „Kuressaare linnavõim ja selle kandjad 1918–1940“. Põhiliselt olengi uurinud Saare maakonna ajalugu 1920–1930-ndatel. On tulnud tegeleda ka merendus- ja majandusteemadega, kuid poliitika on mu lemmikteema.“

*1978–1979. „Uued koolimajad ja Kuressaares taastus mudaravi”, Priit Kivi: „5.01.1978 asutasid Saaremaal seni organiseerumata kunstihuvilised ametivõimude poolt organisatsioonina tunnustatud ühenduse, mis sai nimeks Saaremaa Kunstiklubi. Sama aasta tõeliseks suursündmuseks kujunes aga uue keskkooli valmimine Kuressaares Nooruse tänavas. Üle pika aja hakkasid kõik Kuressaare õpilased ühes vahetuses õppima.”

Sotsiaaltöötaja ja ettevõtja Juta Levin meenutas erihoolekandeteenuste osutamist Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal.

Järgneb.


Täna loetuimad
Saaremaa vald soovitab oma asutustel üle minna kaugtööle  (26)
Kuressaare võib saada jalgpallihalli (6)
Haigekassa: Kuressaare haigla kohta on vaja kliinilist auditit (18)
Klassiõpetajad pakuvad kooliks tuge  (3)
Saaremaa ralli ajaks praamiliinile lisareisid (10)
Nädala loetavuse top 5
Saarlane tõi Soomest uue koroonajuhtumi (19)
UUS! Saaremaale lisandus neli koroonahaiget, neist üks on valla teenistuja (27)
Aedu ähvardab mustpea nälkjas (16)
Koroona fännide huvi ralli vastu ei vähenda (12)
Vabariigi valitsuse korraldus nr 336 (6)
Kommentaarid
Saaremaa vald soovitab oma asutustel üle minna kaugtööle  (26)
Klassiõpetajad pakuvad kooliks tuge  (3)
Saaremaa ralli ajaks praamiliinile lisareisid (10)
Saarlane tiitli „Südamega tegija” kandidaat (4)
Mikk Tuisk: Saaremaa Valsile pidev pealemaksmine ei ole jätkusuutlik (8)
Kuressaare võib saada jalgpallihalli (6)
Haigekassa: Kuressaare haigla kohta on vaja kliinilist auditit (18)
Vabariigi valitsuse korraldus nr 336 (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (131)
Varese sadama arendaja nõuab volikogult viivituse lõpetamist (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud