[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Kolmapäev, 05. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Maakond

Ka Saaremaal pandi punkt EV100 tähistamisele  (3)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 04. märts 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Reede õhtul toimus Kuressaare Teatris EV100 tänuüritus, millega pandi punkt ligemale kolm aastat kestnud Eesti riigi sajanda aastapäeva tähistamisele. See oli üks suur pidustuste ja kingituste tegemise aeg, ilmselt saja aasta kultuurirohkeim ja elevust ning koostegemist ellu toonud periood tänaste põlvkondade elus.

Nüüd on see sajandi sündmus läbi. Tänuüritus, mille kutsusid kokku vallavolikogu esimees Tiiu Aro ja vallavanem Madis Kallas, algas armsa kultuurilise külakostiga – Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilased Martin Vesberg ja Lotta Meet laulsid ürituse avatuks saalitäiele EV100 plaadi saajale. Suurel kinolinal vahetusid ürituse vältel pildid kogukondade tegemistest ja kohtadest, kuhu see kaunis plaat endale eksponeerimiseks koha leidis.

Tiiu Aro sõnavõtu järel andis ta koos vallavanem Madis Kallasega tänukirja üle kõige suurema panuse andnud inimestele – Reet Viirale, Margus Mullale ja Anne Kanale. Seejärel esilinastus Saaremaa Muuseumi ja valla panusel Margus Mulla poolt valminud film „Eesti Vabariigi sada aastat Saaremaal”.

Tagasivaade Meie Maa 2,5-aastasele teekonnale EV100 tähistamisel

2015. aasta oktoobris sai Meie Maas alguse Ants Tasa toimetatav üle nädala ilmuv kaheleheküljeline EV 100 juubelile pühendatud lugude sari, milles ajaloolased kajastasid olulisi sündmusi ja allakirjutanu usutles üht riigi eakaaslast. Vanim oli siis 97-aastane ning noorimad aasta ja kaheksa kuu vanused kaksikud.

* „Eesti aja esimesed sammud Saaremaal” (1918–1919), Endel Püüa: „Ajal, mil Tallinnas ja mujal Eestimaal astuti konkreetseid samme rahvusriigi loomiseks, oli Saaremaa Saksa okupatsiooni tõttu muust maailmast raudse eesriidega eraldatud.”

Andrei Lempu, kes oli ka Margus Mulla filmi üks kolmest peategelasest, ütles toona: “Minu meelest oli president Pätsu aeg kõige parem, kõik said tööd teha. Raha oli küll kallis, aga osta polnud muud kui petrooli, tuletikke, soola ja sahhariini. Polnud vaja ka, inimesed kasvatasid eluks vajaliku kõik ise.”

* „Vabariigi aluste rajamine”, Endel Püüa: „1920–1921 olid Eesti Vabariigile vundamendi rajamise aastad. Kõige aluseks oli võidu saavutamine Vabadussõjas ja Tartu rahulepingu sõlmimine Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920 ning Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmine Asutavas Kogus sama aasta 15. juunil.”

Ljubov Tart: “Poliitilisi asju ära küsi, võin rääkida noorusajast. Kui noored olime ja Orinõmme küla vahel kiigeplatsil tantsimas käisime, olid külatänavad alati hoolikalt puhtaks pühitud, ehkki neid tänavaid mööda käisid ka lehmad.”

* „Saarlased kohanevad aja nõuetega” (1922–1923), Bruno Pao: „Peab tunnistama, et uute väljakutsete ja mõttelaadi muutustega harjumine iseseisvunud riigis arenes visalt, olime valdavas osas veel vanamoeline maarahvas, kes hoiab kinni isadest seatud kogukondlikest tavadest.”

Lore Tiik, pikaaegne Meie Maa kaasautor: “Minu mälestustes on põhiliselt töötegemine, sest isa oli Vabadussõjast osavõtnu, kellele anti Oti mõisa maade jagamisel maatükk.”

* „Saaremaa muutumiste rööbastel” (1924–1925), Bruno Pao: „Mõisamajanduse likvideerimise järel hajusid suuremad piimakarjad, mille piimast välismaalt 19. sajandi lõpul tulnud piimarentnikud valmistasid šveitsi juustu. Taludes toodeti koduvõid, mida müüdi turul.”

Augustin Poopuu: „Kõige eredamad mälestused on mul kodukülast. Vintri küla oli suur, 54 suitsuga küla. Igas peres oli vähemalt viis-kuus last. Meil olid tantsupõrandad ja võrkpalliplatsid... Teistsuguseid mälestusi on ka. Olin 16-aastane, kui Vene väed Eestisse tungisid. 1942. aasta jaanuaris värbasid sakslased mu julgeolekuteenistuse politseirühma. 21-aastaselt kaalusin 32 kilo, omal jalal ei jaksanud vagunist väljuda, mind lükati välja, külma oli aga 58 kraadi. Kuna kukkusime suvel vangi, oli meil ainult Saksa armee suvine riietus. Kui rong metsa vahel peatus, visati surnud huntidele. See kõik oli jube, aga sai vastu peetud.”

* „Moodsad masinad vallutasid Saaremaa”, Garel Püüa: „Aastatel 1926–1927 avati Saaremaal esimesed bussiliinid ning plahvatuslikult kasvas mootorsõidukite ja raadioaparaatide arv saarel.”

Heino Laht: “Halbu asju pole ma meeles pidanud, ega muidu nii pikka elu poleks antud. Laulmine, seda on minu puhul olnud tõepoolest sellest saati, kui end mäletan. Meie kodus oli selline tava, et igal hommikul enne sööki lauldi koraani, isa saatis harmooniumil.”

* „Elu Saaremaal: rahareformist vanglapulmadeni”, Garel Püüa: „1928–1929 hakkas Eestis kehtima kroon, mis võrdsustati Rootsi krooniga, ja mindi üle meetermõõdustikule. Karjas avati kodumajanduskool, Kuressaares uus elektrijaam. Ebatavaliselt külm talv murdis kalu ja linde ning gripilaine inimesi.”

Kohtunik Laine Laumets: “Meie pere oli küüditamisnimekirjas, aga meil oli tubli külavanem, kes meie eest kostis ja meie pere nimekirjast kustutas.”

* „Saaremaa aastail 1930–1931“, Priit Kivi: „Uus aastakümnend algas Saaremaa jaoks rahulikult, järk-järgult jõudsid Saaremaale aga eelmise kümnendi lõpul alanud majanduskriisi mõjud. Kuna Eesti peamiseks ekspordiartikliks olid põllumajandussaadused, tabas kriis esmajoones just seda valdkonda.”

Arnold Teär (5-aastaselt): „Reedika naabripere oli toonud vabariigi aastapäevaks pika lipuvarda ja me läksime seda aastapäeva hommikul vaatama. See lipp voogas nii suursuguselt mastis, et istusin kelgul ja lihtsalt vaatasin. Sinimustvalge lipp jäi mul väga hinge.”

* „Saaremaa aastail 1932–1933”, Priit Kivi: „Endiselt mõjutas kõigi elu ülemaailmne majanduskriis. Inimeste sissetulekud vähenesid, järjekindlalt suurenes töötute arv, kelle abistamiseks korraldati mitmesuguseid hädaabitöid. Järgmise aasta juulis toimus krooni 35% devalveerimine, mis tõi kaasa rahapaanika, hinnad hakkasid kiiresti tõusma.”

Anna Sammelsaar: „Olen 32 aastat kirikutes orelit mänginud, ühtegi pühapäeva pole puudunud. Mängin Jämaja ja Karja kirikus ning Orissaare ja Pöide pastoraadis. Mängin nii kaua, kuni mulle tervist ja elupäevi on antud.”

* „Muutused riigi valitsemises ja kohalikus elus”, Bruno Pao: „Aastatel 1934–1935 tõi poliitiliste vastuolude teravnemine kaasa olukorra, kus raskest majanduskriisist toibuvas vabariigis kujunes sisemine sõjaline olukord.”

Palmi Sepp: „Minu noorus langes kolhooside ühinemise aega. Alustasin tööd Arengu kolhoosis, enne seda oli Lootus, siis ma tööealine veel polnud. Käsitöö ja sõbrad – need on mu südames.”

* „Mööda tõusurada autoritaarse põhiseaduse poole” (1936–1937), Bruno Pao: „Riigivanem Konstantin Päts oli suutnud oma ümber koguda nooremaid haritlasi ja isamaaliselt mõtlevaid tegelasi, kes soostusid ilma erakondadeta võimu toetama. Rahva liikumist ergutati uue, Eesti riigile sobivama põhiseaduse kehtestamiseks.”

Elvi Vaher, kunagine Meie Maa ajakirjanik, kes astus oma onu Juhan Peegli jälgedes: „Kõrkvere küla oli pukktuulikuid täis. Peaaegu igas peres jahvatati lihtjahu ja tangusid. Nisupüül (kohalikus pruugis püil) tehti Hollandi veskis. Rahvas oli väga ühtehoidev ja kordaarmastav. Igal laupäevaõhtul pühiti külateed ja õued puhtaks.”

*„Viimased vabad Eesti tõusuaastad suure sõja eel” (1938–1939), Bruno Pao: „1945. aastal kestis sõit Tallinna kaks päeva. Veoauto puldaniga kaetud kastis sai Kuivastusse, seal oodati sõjaväe pisikest praami ja põlevkiviga köetava susla loomavagunis veedeti ka öö. Kohalikud sõidud Eesti aja lõpul tehti jalgratastel. Neid tervislikke liikumisvahendeid loeti maakonnas 10 666 tükki.”

Enam kui 50-aastase pedagoogi- ja rohkem kui 40-aastase koolijuhistaažiga Arvi Liik: “Pikaaegse organiseerimise tasuks on meil nüüd imeilus Kallemäe kool, kus on olemas kõik, mida õppe-kasvatustööks vaja. Ideaalse staadioni, söökla, võimla ja õpilaskoduga on see tõeline kingitus seal töötavatele õpetajatele, lastele, kogu personalile. Endise koolijuhina on mul hea tunne, et osake minu tööst teenib ühiskonda.”

* „Eesti rahva kannatuste aastad” (1940–1941), Endel Püüa: „1940. aasta algas näiliselt rahulikult. Siiski istuti justkui viitsütikuga pommi otsas: naabermaal Soomes käis Talvesõda, veidi kaugemal teine maailmasõda, saartel ja mandril asuvates sõjaväebaasides valmistusid suureks sõjaks Nõukogude sõjaväelased.”

Oma vintsutustega lapsepõlve ja tantsulist elu meenutab Hilja Kitt: “1941. a läks meie pere sõja eest rettu ema sünnikoju Sõrve Soodevahe külas. Sealt läks mu 21-aastane isa koos kahe mehe ja sõudepaadiga 1944. a kevadel Gotlandile. Jõudsid õnnelikult kohale ja mõne aja pärast tuli isa meile järele. Kuid meil ei õnnestunud enam minna, sest saksa sõjaväelasi oli õu täis.”

Järgneb.


Täna loetuimad
Päevapraadi seitse tundi päevas (12)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (2)
Haigla ravijuht manitseb olema koroona suhtes ettevaatlik (6)
Tuulepargid tekitavad paksu verd (12)
Katkised kaablid põhjustasid voolukatkestuse  (2)
Ilusa valu lugu
Autod põrkasid kokku (12)
Väärikad pidasid Orissaares tervisepäeva
Haigla EMO avatakse oktoobri lõpus uues kuues
Lõhkilöödud pann ja mõraga pada
Lugeja küsib, jurist vastab (6)
JUHTKIRI - Ta on tagasiteel (29)
Saarlaste kõnekeele hiidsümboli võimalikkus võtab ilmet (1)
Lestakohvikute päev oli oma nime vääriline (1)
Kaunid tangorütmid Laimjala mõisapargis
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (22)
Lõbustuspargi tulek seisab Kuressaares asukoha puudumisel (35)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (19)
Päevapraadi seitse tundi päevas (12)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (2)
Kommentaarid
Autod põrkasid kokku (12)
Haigla ravijuht manitseb olema koroona suhtes ettevaatlik (6)
JUHTKIRI - Ta on tagasiteel (29)
Päevapraadi seitse tundi päevas (12)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (253)
Katkised kaablid põhjustasid voolukatkestuse  (2)
Tuulepargid tekitavad paksu verd (12)
Petukõned võtavad erinevat vormi (9)
Lestakohvikute päev oli oma nime vääriline (1)
Saarlaste kõnekeele hiidsümboli võimalikkus võtab ilmet (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud