[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 25. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Maakond

Kui elame õigesti ja väärikalt, võiksime elada 130 aastat (2)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 29. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

„Üksindus ja üksildus”, see on teema, mis tõi Toivo Niibergi kaheaastase läbirääkimise järel rääkima Kuressaare väärikatele elutöö teinud inimeste ühest valusamast teemast.

Psühholoogina töötav Niiberg märkis, et üksindus ja üksildus on täiesti erinevad asjad. „Üksildus on kurvem, see saab natuke alguse ka inimese elust ja olemusest. Küsin teilt, kui vanaks võib inimene elada? Usklikud inimesed teavad ilmselt vastust.

Vanas Testamendis on öeldud, et inimese eluiga on 130 aastat. Ka tänapäeva teadus on tõestanud, et see on täiesti võimalik, selline on meie bioloogiline eluiga. Kui elame õigesti ja väärikalt, võiksime elada 130 aastat!” rääkis lektor Toivo Niiberg.

Mõned näited, mis meie eluiga vähendavad. Üks magamata öö vähendab võimalikku eluiga kolm päeva kuni nädal. Selle juurde rääkis Toivo loo päevase uinaku olulisusest.

„Ka vanasti, kui inimesed tegid füüsiliselt rasket tööd, elati 90 aasta vanuseni, vahel enamgi. Kui tuldi koju, lasti ikka pool tundi leiba luusse. Aga tänapäeval ei pane paljud noored vanemad oma lapsi seepärast lasteaedagi, et lapsi sunnitakse päeval magama. Me kõik peaksime päeval magama.”

Eluea suur vähendaja on ka vihastamine. Kui ei osata oma vihaga toime tulla, võib eluiga väheneda nädal kuni kolm. „Eino Baskin on öelnud, et ära vihasta, vaid imesta! Vihastada ei tasu, sest sellega teist inimest nagunii ümber ei tee. Aga ennast saab viha suhtes küll muuta, kui viid mõtte sellele, et iga vihastamine vähendab elupäevi kolme nädala võrra. Seega: ära vihasta! Ja viha tuleb ka välja elada. Kui seda välja ei ela, ka siis vähendad oma eluiga.”

Kõrgeltharitud psühholoogil on patsientide näitel kogemusi, et naised hakkavad viha maandamiseks tuba koristama. Viha või ärritusega ärgitatud koristamine on esineja sõnul väga põhjalik, ka kõige ligipääsmatumad kohad saavad siis puhtaks. „Isegi kolm aastat koristamata kapipealsed saavad siis tolmust vabaks. Sellega inimene maandab ennast. Vanasti oli palju käsitsi tegevust, see aitas viha ja murega paremini toime tulla.”

Ta lisas, et ka pits kangemat on maandamisel abiks, kuid sellega ei tohi liiale minna. Ka suitsetajad peaksid teadma, et kõva suitsumehe elu lüheneb vähemalt 20 aastat, võrreldes sellega, kui ei suitsetaks.
„Iga inimene peab leidma selle, mis teda kõige paremini ärrituste ja vihastamise korral maandada aitab. Et võiks elada 130–140 aastat.”

Tervena elatud iga

Tänapäeval on aktuaalne teema tervelt elatud eluaastad, sest inimeste elu on muutunud mugavaks ja kõike head-paremat on saada. „Tervelt elatud aastaid on naistel 54–58, meestel vähem. Üha rohkem esineb juba 33–35-aastastel meestel insulte-infarkte. Põhjuseks on ülekoormus nii töötamisel kui sportimisel, ebatervislik toitumine ja kindlasti ka väga kiire kasvamine, mis on viimase 50 aastaga toimunud.

Tsiviliseeritud inimene on kasvanud paari põlvkonnaga 21 cm pikemaks, eestlane 18–19 cm. Aga süda ei kasva, süda on jäänud samaks, mistõttu pikad ja sirged noormehed kukuvad sageli treeningul kokku, kuna süda ei pea nii suuri koormusi vastu. Aga loodusrahvad, näiteks akad, ei kasva pikemaks, sest nad söövad toitu, mis on kasvanud 25 km raadiuses. Nad on väga vitaalsed, tõeline loodusrahvas. Seega, kui meie „kavatseme” siin välja surra, tulevad akad siia elama!

Näete ise, mis looduskeskkonnaga juhtub. Vaidlemised, kas kliima on muutunud või ei ole, on rumal vaidlus. Kliimamuutused on, need peegelduvad ka meis, meie elulaadis ja elueakvaliteedis. Kuigi meil oleks võimalik elada kuni 140 aasta vanuseks, ei oska ega suuda või ei taha me seda teha.”

Lektor teavitas, et järgmisel aastal tehakse uus uuring selle kõige kohta. Viimane küsitlus oli Eestis 2013. aastal, siis oli 85-aastasi naisi neli-viis korda rohkem kui samaealisi mehi. „Vaadake seda saaligi, mehi jagub ainult esiritta – mehed on väga haruldased. Aga mehi peabki vähem olema, sest looduse poolt on neil 40 kaitsehormooni vähem.

Nende immuunsüsteem on nõrgem. Mees on looduse katsejänes, naine looduse kandja. Ei ole midagi teha, mehi tulebki hoida, nad on bioloogiliselt nõrgem pool, ehkki füüsiliselt on nad tugevamad. Viimasel ajal on meeste eluiga hakanud küll pikenema, aga ka naiste oma pikeneb, nii et vahe jääb ikkagi sisse.”

Abielust enam raamatut kirjutada ei saa

„Proua Maie Meius näitas teile raamatut „Abielu Eesti moodi” (2000), see oli minu magistritöö. Viis tuhat eksemplari müüdi läbi poolteist kuuga. Nüüd on küsitud ja tehtud ettepanek kirjutada abielust uus raamat. Aga ma ei saa seda teha, sest Eestimaal enam korralikku abielu ei ole, lahutumus meie ateistlikus kultuuris on maailmas esikohal. Eestis lahutatakse 65–70% kooseludest. Kui küsin, kas oled abielus, vaadatakse mulle imelikult otsa, et mis sul viga on? Igal riigikogusse pääseval „korralikul“ mehel peab olema vähemalt kolm abi- või kooselu.

Aga kus on kõige väiksem lahutuste arv? Kristlikus kultuuris. Kõige väiksem on lahutuste arv katoliiklikus Portugalis – 3%. Katoliiklikus riigis on kooselu välistatud, kõik on abielus. Tegelikult kõige usklikum maa on Poola. Kui juhtute sinna minema või sealt läbi sõitma, siis ka igas uues linnaosas on kirik. Lahutusi on seal 25–28%.”

Psühholoog avas tagamaid, mis on tema arvates Portugali peredes erilist, et selline tulemus on saavutatud. „Seal on riigiseadusse sisse kirjutatud siesta-seadus. See tähendab, et kell kaks või kolm päeval lõpeb töö, sh lasteaedades ja koolides, kogu pere on koos, et suhelda või midagi ühiselt ette võtta.
See on huvitav, et mida rohkem vanemad lahutavad, seda enam lahutavad ka lapsed. Miks meil ei võiks olla lühem tööpäev, lühema päevaga oleks töö intensiivsem. Kuidas üks riik seda saab?”

Teine tegur Portugali perede püsisuhetes peitub psühholoogi sõnul põlvkondade koostoimimises ja nendevahelises sidemes. Portugalis ei ole vanadekodusid, nad väga austavad oma vanu inimesi. Suurtes majades elavad võõrtöölised, aga põlisportugallane elab kolmekorruselises majas, mille esimesel korrusel elavad vanavanemad, ka üksildased vanatädid ja -onud, teisel korrusel noorem põlvkond ja ülemisel korrusel lapsed.

„Mina arvan, et just põlvkondadevaheline side on väga tähtis, toimivale perele lisaks hoiab see ära üksinduse ja üksilduse tunde. Vanaemade ja -isadega koos elamine ja kokkupuutumine on väga tähtis, just see loob perekonna alusmudeli ja kestmise toe.”

Väärikas vananemine

„Väärikas vananemine, mis see on? Mina tahaksin ka väärikalt vananeda. Minu jaoks tähendab see seda, et minu pension peaks katma hooldekodu arved. Sest ma ei taha oma lastele jalgu jääda, vaid käia vanade- või hooldekodust nädalavahetusel lastel külas. Samas on hooldekodu mulle koht, kus jälgitakse mu toimetulekut ja antakse vajalikud rohud. Võib-olla vajan siis ise ka psühholoogilist nõustamist.”

Üksildustunne väärika vananemisega kindlasti kokku ei kuulu. „Üksildus on vanaduses, ja mitte ainult vanaduses, üks rusuvamaid tundeid. Tunned, et sind ei ole kellelegi enam vaja. Hullem aeg on aasta pimedaim aeg – november ja detsember. Detsembris on kõige enam vanadussurmasid ja krooniliste haiguste ägenemist.

Kõige hullem on aga jõuluaeg, kui leiad, et sul ei ole ühtegi inimest, kes sulle midagi kingib ja kellele sina kingi teed. See paneb paljusid mõtlema ja endalt küsima, miks elu on sedasi läinud? Miks-küsimused on paraku aga hiljaks jäänud.”

*  *  *
Mõned soovitused üksildastele inimestele

• Ära häbene vahel endaga kõva häälega rääkida ja nõu pidada. Pane oma mõtted kirja.
• Tegele aia- või käsitööga, mõtle välja huvitav hoidis või toiduretsept.
• Võta sulle meeldiva puu ümbert kinni ja räägi talle mõttes ära oma mured.
• Tee päeva- või nädalaplaan ja püüa seda järgida. Mida rohkem tegevusi, seda vähem on aega rumalatele mõtetele.
• Õpi ennast tunnustama. Kingi ise endale midagi ja luba endale mingi vallatus. Püüa teisi rohkem tunnustada, siis saad ka ise rohkem tunnustust.
• Ära püüa kedagi aidata, kui ta seda ei soovi, ja ära paku talle ka vägisi oma seltskonda, nii võid haiget saada.
• Loobu enda haletsemisest ja kaastunde otsimisest.
• Ela ise ja lase lastel ning lastelastel, aga ka naabritel ja sõpradel elada oma elu, kuid ole nende jaoks alati olemas.

*  *  *
Kuue kõrgharidusega Toivo Niiberg endast

Olen lõpetanud kuus kõrgkooli, aga praegu olen pensionär – teen, mis tahan ja töötan, kui tahan. Kõige rohkem olen õppinud psühholoogiat ja meditsiini laiemalt – 12 aastat. Kuus aastat Tartu riiklikus ülikoolis, lisaks kolm aastat magistrantuuris ja kolm aastat veel pereterapeudi eriala. Kuna ma spetsialiseerusin sügava vaimupuudega inimeste ravile, töötasin aastaid Põlvamaal Maarja külas. Praegugi on mul seal 22 klienti, neist kaks kolmandikku on autistid.

Kõige suurem heameel on mul aga sellest, et kümme aastat tagasi asutasin Eesti esimese psühhiaatria-psühholoogia erakliiniku Tartus. Praegu annan seal tööd 20 psühholoogile. Kliinikut juhatab minu psühholoogiharidusega tütar, kes viis aastat töötas närvihaigete ravimise ja nõustamisega. Meie kliinikusse psühholoogilisele nõustamisele on kahe-kolmekuused järjekorrad.

Kuid kõige suurem väljakutse praegu on siiski kirjutamine, see on mu suur hobi. Olen Ajakirjanike Liidu liige. Praegu teen kõige enam kaastööd Postimehe lisalehele Maaelu, kuid olen kirjutanud ka Maalehele, sest mu esimene kõrgharidus on Eesti põllumajanduse akadeemiast aianduse eriala. Kümmekond aastat olin Räpina tehnikumis õppedirektor. Praegu õpetan seal valikainena ravimtaimi tundma. Uute ravimtaimede sissetoomine ja katsetamine, see on väga huvitav ja tore hobi.

Olen 93 raamatu autor, raamatu kirjutamine on nagu lapse sünd. Oma üheks paremaks raamatuks pean „Ravivad seened”. Ravimtaimedest on palju kirjutatud, kuid ravimseentest on ainult minu oma. Seda ma kirjutasin neli aastat.”

Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (5)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (18)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (3)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (10)
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik (1)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (1)
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (9)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (5)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Perekondlik (2)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Kommentaarid
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (18)
Kuressaares toimus robootikaliiga eelvoor (9)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata (1)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (34)
Rahvas, rahvus, riik (5)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (31)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (17)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (22)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (5)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud