[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 28. jaanuar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
jaanuar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031




Maakond

Professor: seiklemine on hea ja põnev tegevus paljudele
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 15. jaanuar 2020.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Uue aasta esimene väärikate ülikooli lektor oli Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi rekreatsioonikorralduse dotsent Mart Reimann.

Esinemist alustades ütles ta, et seiklemine on väga hea ja põnev tegevus ja et me saame tema kui seiklushimulise mehe jutu ja videote põhjal aru, miks nii paljud seiklusi otsivad ja seda harrastavad.

Kuressaarde esinema tuli Mart Reimann otse Valgevenest. „Täna hommikul hakkasin sõitma ja nüüd olen siin, teie nii suurearvulise publiku ees. Minu lemmikkohad on Kõrgõzstan, Kasahstan ja Iraan, need on seiklejatele väga ägedad kohad. Neis on palju üllatuslikku, kuid lääneriigid kajastavad neid kui moslemipiirkondi väga ühekülgselt. Kui meil on emapalk hiline nähtus, siis Pärsia pealinnas Persepolises oli kuue kuu pikkune emapuhkus juba 2500 aastat tagasi, kui meil sellest midagi ei teatud ja ka Muhamedi sünnini oli üle 1000 aasta aega,“ rääkis Tallinna ülikooli dotsent Mart Reimann, kes on seiklustuure korraldanud juba paarkümmend aastat.

Mis see seiklus siis tegelikult on?

Seiklusest saadud kogemus on igale inimesele individuaalne. Näiteks suurema kompetentsusega inimestel on risk väiksem, mistõttu võib tegevus olla neile igav, kuna seiklusmoment jääb oodatust väiksemaks. Suurbritannias on lausa turismibuum, kuna uudishimulikud turistid on nõus maksma 5000 eurot inimese kohta, et külastada  Afganistani kahe nädala jooksul.”

Mart märkis, et seikluse korraldajad panustavadki kõrghetkedele. Saarlased saavad seikluse kätte  näiteks kõrgematest mägedest alla laskudes.

„Füüsilise tegevusega alustada pole kunagi liiga hilja. Ka 70+ ja 80+ vanused, kui nad seda naudivad, on OK! Kõik on mõtlemises kinni. Paraku saavad inimestele füüsiliste tegevustega tegelemiseks tänapäeval saatuslikuks mitmed kiusatused. Nii noortel, kes on tehnikavidinate kütkesse sattunud, aga ka vanemaealistel, kes ei ole endale liikumist pakkuvat ala leidnud ega soovinud.“
Mart jutustas, et Miamis on pensionäridele tehtud terved linnaosad, kuhu mitmelt poolt Ameerikast kokku tullakse, šopatakse ja elatakse endale. Vanavanemad seal lastehoidmisega ei tegele.

„Kõik ootavad põnevust, kes šoppamise, kes muuga. Lapsed saavad puude otsa ronimisega adrenaliinilaksu kätte. Mina käisin tütardega Eestis metsikus looduses – seitsme päevaga käisime üle saja kilomeetri.”

Tema juhitud erivajadustega inimeste ellujäämisretk Kanal 2 tõsielusarjas “Piire ületades” tuli kümne populaarsema telesaate hulka. Oluline on see, et selle saate järel läksid paljud noored loodusesse. “Ka erivajadustega inimesed jõuavad nüüd üha rohkem loodusesse.

Oleme Eestiski korraldanud erivajadustega inimestele taolisi matku. Selle telesarja idee sai tuttavaks ka ameeriklastele.”

Paljulubav ja usku andev lugu oli inimeste suutlikkusest, sealhulgas vanemaealiste võimetest läbida 49 tunniga 750 km pikkune maraton. See on kõva sõna, võrreldav vahemaa Tallinnast Poola piirini.

Lektor lausus, et maratoni eesotsas olid just 50+ ja 60+ aastates inimesed, noored jäid tahapoole. Üldvõidu aeg oli 48 tundi, võitjameeskonna vanim osaleja 67-aastane!

Ühel ööl külmetasin sõrmed ära ja teisel päeval jäi vähe puudu kuumarabanduse saamisest, temperatuur oli üle 40 kraadi. Mida pikem ja rohkem jõudu vajav on seiklus, seda enam oled igapäevaelust välja lülitatud ja mured, mis olid 49 tundi tagasi, on justkui kolme aasta tagused. 49 tundi on pikk aeg ja suur katsumus, kuid logistika paikapanemine distantsi läbimiseks oli palju raskem.”

Kui Mart Šotimaal tudengeid õpetamas oli, kuulis ta kohalike giidide käest, et turistid kaebavad, kui on liiga ilus ilm.

Šotimaa reklaamib end kui sihtkohta, kus ilm on tihti väga vihmane ja tugeva tuulega. Turistid on selleks valmistunud ja ka oma sõpradele rääkinud, kui karmid mehed nad on, et lähevad Šotimaale seiklema.

Kui aga on ilus ilm, siis nad võivad sõpradele tunduda pehmodena, kuna ei trotsigi tuult ja tormi. Seega võib ka halb ilm olla seiklejate jaoks atraktsioon.

Kriisipiirkondi külastavaid turiste on eri tüüpi

Järjest enam levib turism kriisipiirkondadesse. Kuulsime, et kriisipiirkondi külastavaid turiste on kolme tüüpi: adrenaliinisõltlased, romantikud ja maailmaparandajad.

„Isegi lääne naised lähevad seikluste ja uudsuse tõttu džihadistidele naiseks. Kohalikke köidab suhtlemine teiste maade kodanikega, kes näevad siis, et maailm neist hoolib. Seega, turism on ka rahu tagaja. Kui inimesed ikkagi lähevad sõjapiirkonda, on see rahu tagamiseks väga oluline.”

Mart on Afganistanis sel eesmärgil käinud mitmeid kordi. 1960–1970-ndatel oli riik populaarne turismipiirkond, mida külastasid nii arheoloogid ja etnograafid kui seiklushuvilised. 2016. aastal külastas Afganistani 20 000 turisti. Iraaki külastas 2013. aastal 800 000 turisti. Need on suured arvud.

Seiklushimu on Mardi viinud sajasse riiki, sealhulgas väga ohtlikesse piirkondadesse, kuid peksa on ta saanud ainult Kreeka kuurordi juures parkimiskohtade pärast.

„Olen neil reisidel tundnud, et turvalisemat kohta Donetski kesklinnast ei ole olemas. Kuigi iga päev toimub Donetskis plahvatusi, on need kindlas piirkonnas ja kesklinna eksivad harvem kui Pariisis.

Paljud konfliktid toimuvad külaliste käitumise tõttu. Kui ohupiirkonda minejad panevad sageli selga kuulikindla vesti, siis mina riietun nagu sealne kodanik, ja minul on olnud turvalisem.”

Riikide abi võimulolijate tasku

„Minu Afganistani-külastuste kõige luksuslikum koht asub roostetanud väravate taga – kolmekorruseline marmorpalee, kus kohalik kuberner mind vastu võttis.

See näitab, kuhu lõviosa riikide toetusest läheb! Kohalikele on kõige suurem abi turistidest, sest see raha jääb kogukonda ega kao korruptsiooni käigus võimulolijate tasku. Afganistani sõda oli aga see, mis Nõukogude Liidu ära kurnas.”

Mart Reimann oli olnud esimene valge mees, keda Panjshiri orus Nõukogude vägede järel nähti. Ta on võitnud sealse rahva usalduse.

Kui Taliban järgmisel korral mehi värbab, võib juhtuda, et külavanem lihtsalt ei anna, kuna ta nägi normaalset lääne inimest.

Ka moslemiäärmuslased sõdivad sageli lääne vastu, kuna nad sellest midagi ei tea ja nad on lihtsalt ära hirmutatud.

Rokkivate noorte video on päästnud inimelusid

Nägime videot Brasiilia getodest, kus elab kümneid tuhandeid inimesi ja keda riik sundis aastaid püssidega ähvardades linnast lahkuma.

Kui Michael Jackson tegi getos rokkivatest noortest video, hakkas neid ohtlikke piirkondi külastama palju turiste.

„Tänu sellele videole relvastatud politsei seal enam ei tegutse. Jackson juhtis videoga tähelepanu Brasiilia getodes valitsevale olukorrale. Jälle tõestus, et turistid parandavad oluliselt kohalike elukvaliteeti.”

*  *  *
Mart Reimanni väga tegusast elust

Mart Reimann on laiapõhjalise haridusega mees. Tallinna ülikoolis (TPÜ) omandas ta bakalaureusekraadi geoökoloogias, Tartu ülikoolis (TÜ) magistrikraadi ja doktorikraadi geograafias. Seiklusspordis on kolledžidiplom USA Marylandi instituudist. Samas läbis ta 100-tunnise spetsiaalse matkamise esmaabi kursuse ja sai kärestikukanuu instruktori kutsetunnistuse.

Suurimaks saavutuseks peab ta kõrgeimat kvalifikatsiooni veematkamises, kuid on juhtinud ka palju jalgratta-, jalgsi- ja suusamatku, ka kanuu-, süsta- ja suusamatku füüsilisi väljakutseid otsivatele seiklusjanustele matkalistele ning süvahuvidega loodus- ja kultuurituristidele. Tartu Ülikoolis kaitses ta 2015.aastal doktoritöö ja omandas PhD.

Ettevõtlusega alustas Mart 17 aastat tagasi. Omanikuna toimetab ta Reimann Retkedes, mis on Eesti suurim meresüstamatkade korraldaja. Suvel tegeletakse ka sukeldumisega ja aastaringselt räätsamatkade korraldamisega rabadesse.

Mart on matkanud ka lasteaialaste, pensionäride, erivajadustega-, sh ratastooliinimestega. Ta on öelnud, et esimesest kõrgharidusest ökoloogias on teda elus saatma jäänud teadmine, et ellujäämise tagab mitmekesisus ja kohanemisvõime.

Sellest ka enda pidev arendamine ja piitsutamine. End piitsutanud on ta ka paljudel Tartu ja Alutaguse suusamaratonidel.

Täna loetuimad
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (14)
Maakonna emakeeleolümpiaadi parimad
Rusikakangelaste kohta neli kriminaalmenetlust (9)
STÜ leidis Salme kauplusele uue asukoha (11)
Maakonna keemiaolümpiaadi parimad
Selgusid gümnaasiumiklasside parimad inglise keeles
MÕTE - Õnnetus röögib tulles (22)
Soe talv takistab metsaraiet (7)
Rainer Antsaar: ükski kuritegu ei ole peresisene asi!
Eesti Nõia käsikirjad said raamatuks
Saaremaal kütiti jahihooajal 347 põtra
Kreputlased said laureaadiks
„Väikesed naised“ Kuressaares
Shipper Ajujahi 12 parema hulka ei pääsenud
Marek Niit jooksis Eesti siserekordi
Nädala loetavuse top 5
Politsei tabas alkoholi tarbinud bussijuhi (17)
Elulõpuravi Saaremaal seisab bürokraatia taga (3)
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (14)
Kärlal uppus naine tiiki (5)
Maakonna emakeeleolümpiaadi parimad
Kommentaarid
Korteriühistu tahab otsekäijate ohjeldamiseks aeda (14)
Soe talv takistab metsaraiet (7)
MÕTE - Õnnetus röögib tulles (22)
STÜ leidis Salme kauplusele uue asukoha (11)
Tiiu Mölder laseb inimestel end tühjaks rääkida (10)
Rusikakangelaste kohta neli kriminaalmenetlust (9)
Korraldaja vajab vallalt ooperipäevadeks 70 000 eurot (31)
Sõnajalgade tuuliku toodang tegi meretuulikutele tuule alla (15)
Lahkus päästab Eesti (12)
Politseinikku rahakotiga visanud mees ligi aastaks vangi (27)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud