[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maakond

Sajaseks saanud emakeelsest ülikoolist ja tema vilistlastest
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 04. detsember 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Esmaspäeva õhtul tähistasid kõrgkoolide vilistlased Tartu kui rahvusliku ülikooli sajandat aastapäeva väga ilusas ja modernses kohas – Thule Kojas.

Tähistamine oli igas mõttes juubeli ja juubilari vääriline. Algas see Saaremaa vallavolikogu esimehe Tiiu Aro tervituskõnega ja seejärel kõlas „Gaudeamus“.
Edasine aeg oli hariv ja mälu värskendav enam kui sajale vilistlasele. Esmalt sai laiekraanilt näha Tartu ülikoolist 1932. aastal tehtud filmi ja sellest Jaak Lõhmuse poolt renoveeritud varianti. Laiapõhjalise ja muljetavaldava loengu tegi professor Tõnu Lehtsaar, kes praegu töötab ülikoolis kaplanina, kuid tunneb hämmastavalt hästi kõiki ülikooli tahke.

Kui järg jõudis n-ö suhtlemisruumi, võttis kunagisi tudengeid vastu kaunilt sätitud suupistelaud,  mille valmistas Kaimo Gatering. Pika ja toreda meenutuskõnega esines Heidi-Ingrid Maaroos.

Arste oligi kõige arvukamalt seda tähtsat päeva tähistamas, paljud neist väga väärika elutöö juba teinud.

Tartu ülikool on maailma parimate ülikoolide 1,2% hulgas.
Maie Meius on oma tegemistega tõestanud, et olla Tartu rahvusliku ülikooli sajanda aastapäeva loos põhimeenutaja. Ta on olnud Ülikoolide Keskus Saaremaal tegevjuht, olnud üks vilistlaste kokkukutsujaist ja erinevate ürituste korraldajaist ning tänavu on tema asutatud TÜ väärikate ülikoolil Saaremaal käsil juba üheksas õppeaasta.

Leisi lähedal Õeste külas ilusa looduse rüpes üles kasvanud Maie õpingud Tartu ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna bioloogia osakonnas algasid 1969. aastal, kohe pärast keskkooli. „Loodushuvi oli mul varem, kuid ülikoolis õppides sain loodushoiaku ja väga palju häid kaaslasi, kes ka praegu on mulle väga olulised. Ülikoolide Keskuses (ÜKS) olin kaheksa aastat tegevjuht (2008–2015), see oli väga tegus ja huvitav aeg. Sihtasutuse asutajaülikoolidega tuli teha tegevusplaanid, viia läbi koolitusi, korraldada gümnasistidega õppereise ülikoolidesse, osaleda rahvusvahelistes projektides, hoida korras sihtasutuse asjaajamine ja palju muud. See aeg oli oluline ka sotsiaalse kapitali suurendamisel.”

Ülikoolide Keskuse Saaremaal asutasid praegune Tartu ülikool, praegune Eesti maaülikool, praegune Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Turu ülikool Soomes.

„Olen seotud Tartu ülikooliga ka praegu: TÜ kontaktisikuna viin läbi ülikooli teaduskooli matemaatika, füüsika ja keemia lahtisi võistlusi ning lingvistikaolümpiaadi. Korraldan ka teadusbussi esinemisi meie koolides. 5.-6. detsembril ongi teadusbuss meie maakonnas. Olen seda teinud kõigil aastatel, juba ülikoolide keskuses töötamise ajal.”

Väärikate ülikooli korraldamist alustas Maie 2011. aastal ja Ö-ülikooli korraldamisega läheb tal neljas aasta. „Ö-ülikooli loenguprogrammi alustades mõtlesime eeskätt gümnaasiumiealistele noortele, et neile lisada õpivõimalusi ja kohtumisi tuntud isikutega, avaliku elu tegelastega. Nelja aastaga on see auditoorium suurenenud peamiselt nende inimeste arvel, kes ei kuulu veel 50+ sihtgruppi. Sageli võtavad Ö-ülikooli loengutest osa ka need väärikate ülikooli õppurid, kes päeval ei saa loengutest osa võtta. Nii ei jää nad huvitavatest teemakäsitlustest ilma. Need loengud on üldharivad. Lootsin, et gümnasiste tuleb rohkem, aga neil on ilmselt teised võimalused ja palju muud teha.”

Kuidas sa lektorid esinema leiad? „Lektorid on sotsiaalne kapital, palju on neid lektoreid, kes minuga samal ajal õppisid TÜ-s. Ülikooli ajast on näiteks Tõnu Kollo, Andres Piirsoo, Raul Rebane, Siim Kallas, Jaak Allik ja ka tänavuse sügissemestri viimane lektor Mihkel Zilmer, kes õppis eriprogrammi alusel biokeemiat ja kes kuulus 1970-ndatel pööraselt kuulsasse ansamblisse Rajacas. Paljud lektorid on erinevate kohtumiste kaudu meelde jäänud. Tuleb ka ise palju käia üritustel ja koolitustel ning lugeda, nii see leidmine käib. Arvestan seejuures väga oma auditooriumiga.”

Maie, sinu õpitud eriala pole sul ka meeltest ja südamest kadunud, oled taimede maailmast palju kirjutanud. Nüüd oled Meie Maa „Looduse” teemaküljel üks põhikirjutajaist, et inimestele elusloodust, taimi ja lilli tutvustada. „See on tõesti olnud hea võimalus. See 50 taime tutvustamine on olnud kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, ja see kingitus on ilusti teiste seas kirjas.”

Sinu tegemistes on veel üks tahk – oled olnud agar looduse- ja kultuurisõitude korraldaja, millest see alguse sai? „Alustasin nende korraldamisega juba 1998. aastal, kui töötasin koolituskeskuses Osilia. Siis oli palju Saaremaa-marsruute. Mäletan, et Ida-Saaremaa mõisate ja mõisaparkide sõidul ei mahtunud kõik soovijad bussi ära, inimesed sõitsid sõiduautodes bussile lisaks.

Eelmise aasta meeldejäävatest reisidest nimetan reisi Heimtalisse kunstnik Anu Raua juurde. Selle aasta 1. juunil käisime helilooja Arvo Pärdi keskuses, mis asub Laulasmaa lähedal Kellasalus. See oli vapustavalt tore ja unustamatu elamus. Kohtusime helilooja endaga, ja kõik see loodus ümberringi… Septembri algul käisime Lahemaal, kus on ka huvitavad objektid ja inimesed. Rahvas on rahul olnud. Pean märkima, et ma lõpetasin sel kevadel Kuressaare ametikoolis giidinduse kursuse, see annab kindlust neid reise korraldada.”

Mida sa tunned ja pead vajalikuks haridustempli juubeli puhul veel öelda? „Olen väga rõõmus ja uhke, et olen Tartu ülikooli vilistlane. Arvan, et seda tunnet jagavad ka väga paljud teised vilistlased. Olen väärtused saanud loomulikult kodust kaasa, kuid Tartu ülikool on mõjutanud edaspidist elu ja valikuid ning suhtumisi. Alma mater – toitev ema – on jätkuvalt vaimsuse allikas.

Ja meie vilistlasõhtu-esmaspäevad olid kantud austusest ja lugupidamisest meie alma mater’i vastu. Ülikooliajast meenutan teaduskonna väljasõite loodusesse, suurepäraseid loodusteadlasi, eriti  professoreid Viktor Masingut ja Hans Trassi, üliõpilaste looduskaitseringi ekskursioone Karpaatiasse ja Goverlale tõusu, ekskursiooni Leningradi-tagusesse Karjalasse ja Viiburi linna, koos Veljo Tormisega liivi laulude laulmist, Eri Klasi taktikepi all koos TPI meeskoori ja TÜ naiskooriga kantaadi Carmina Burana laulmist, stepipraktikat ja Abruka saare metsa uurimist jpm.”

Jaani ja Riia mõtteid

„Õppisin Tartu riikliku ülikooli majandusteaduskonnas majandusküberneetikat (1973–1978). See oli tollal suhteliselt uus eriala. Olime selle eriala seitsmes lend, mitmed varem lõpetanud olid juba meie õppejõud.

See ala tundus olevat väga laia haardega ja andiski universaalse laiapõhjalise hariduse. Kõik need viis aastat olid väga toredad ja meeldejäävad – sügis, talv ja kevad Tartus ning suved üliõpilasmalevas. Ka abikaasa on ülikooli ajal leitud ja saarlaseks saanud,” meenutas pankurina elutöö teinud Jaan Rand.

Räägi, palun, pisut ka oma tööelust ja kaasalöömisest vilistlaselus. Teadaolevalt oled üks suur abiline olnud Riiale ja Maiele kõikvõimalike ürituste korraldamisel. Ja ka täna said antud ürituse korraldusliku poole kaasalöömise (viktoriin) eest Maielt tänukirja.

„Pärast ülikooli lõpetamist suunati mind Riikliku Statistika Kuressaare Informatsiooni- ja Arvutuskeskusesse, mille järel töötasin pea kümme aastat Kaarma kolhoosis peaökonomistina. Seejärel tuli lühike aeg maavalitsuse arengu- ja ökonoomikaosakonnas ja siis pank, kus omanike vahetusi ja sellest tulenevaid nimemuutusi on olnud omajagu. Viimane nimi – AS SEB Pank. Finantsvahenduses sai tööaastaid kokku 26.

Vilistlasena ütlen nii, et olen püüdnud ürituste korraldamisel võimalusel kaasa lüüa, Riia oskas inimesi kaasata. Aastaid tagasi läks vilistlaselu väga aktiivseks – iga teaduskond korraldas mingi ürituse, eriilmelise ja erinevas kohas. Aga siis see pisut soikus. Tänasel üritusel on suur hulk vilistlasi üle hulga aja jälle koos. Tunne on ülev, et kool, kus õppisin, sai rahvusülikoolina saja-aastaseks,” rääkis Jaan Rand.

„Mind huvitasid keeled ja ajalugu. Otsustasin inglise keele kasuks ja lõpetasin Tartu ülikooli 1983. aastal romaani-germaani keelte ja inglise filoloogia erialal. Pärast lõpetamist töötasin üle 10 aasta Tartu ülikooli keemiaosakonnas vene- ja ingliskeelse teadusajakirja juures keeletoimetaja ja tõlgina,” rääkis Riia Nelis õpingutest ja töötamisest Tartus.

„Saaremaale tulin tagasi 1996. aastal. Maret Pank oli loonud Saarte Instituudi ja tema initsiatiivil avati siin 1996. aasta talvel Tartu ülikooli esindus. Sellal oli ülikooli rektor Peeter Tulviste, kes pidas oluliseks regionaaltööd kolledžite ja esinduste kaudu. Sel ajal alustas tegevust ka Tartu ülikooli vilistlaskogu ja hakati korraldama vilistlaste kooskäimisi. Paar aastat hiljem loodi Turu ülikooli initsiatiivil ÜKS, millega liitus ka Tartu ülikooli esindus. ÜKS-i on aastate jooksul juhtinud Erik Keerberg, Aare Martinson, Anne Keerberg, Olev Tõru ja Maie Meius, kes on jäänud pärast keskuse tegevuse lõppu TÜ kontaktisikuks ja kõrgkoolide vilistlasklubi ning väärikate ülikooli entusiastlikuks eestvedajaks.

Räägi pisut ka oma praegusest tööst. „2008. aastal asusin tööle Tallinna tehnikaülikooli Kuressaare kolledžisse (praeguse nimega mereakadeemia meremajanduse keskus), kus olen inglise keele õppejõud ja Erasmus programmi koordinaator. Töötasin ka varem, lisaks ülikooli esindajaks olemisele, SÜG-is inglise keele õpetajana.”

Täna loetuimad
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Tagamõisa seltsimaja sai 90
Saarlaste tähtpäevi 2020. aastal
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (1)
JUHTKIRI - Tragid saarlased ja mesised jõulud
Meistrite Liiga: Tammemaa klubi kaotas Tähe omale
Niits ja Tarvas murdsid tiitlikaitsja Ventspilsi
Kösterilt võidumängus 30 punkti, 22 lauda!
Kajupank ja Rapla näitasid VEFi vastu sisu
Nädala loetavuse top 5
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Tagamõisa seltsimaja sai 90
Kommentaarid
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (1)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (32)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (10)
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud (2)
Kes ei tahaks hea välja näha (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (74)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (67)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud