[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Laupäev, 08. august 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
august 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31




Maakond

Meteoroloogi ja sünoptiku keerulist tööpõldu uudistamas
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 27. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Taas on elukestvad õppijad saanud ühe väga eheda koolituse osaliseks, seekord oli esinejaks sünoptik Ele Pedassaar.

Noor naine, kes igal nädalal uudistesaates „Aktuaalne kaamera” ilmaprognoosiga meie kodudesse jõuab, on mitmekülgselt haritud – ta on õppinud Eesti mereakadeemias ja Tallinna ülikoolis matemaatika-loodusteaduskonnas meteoroloogiat, lisaks on ta lõpetanud Võru muusikakoolis viiuli eriala. Mängib viiulit ja laulab erinevates koosseisudes. Põhitöökoht on aga keskkonnaagentuuri ilmaprognooside osakonnas, kus Ele Pedassaar on peaspetsialist-sünoptik.


„Tere kõigile! Nüüd ma siis näen teid, kes te kõik ilmateate ajal televiisori ees istute. Aga lisan, et olen ühes ülikoolis veel käinud. Magistrikraad pärineb mul tehnikaülikoolist, kus õppisin maateadusi. Tallinna ülikoolis õppides oli mul võimalus võtta külalisüliõpilasena osa ka sünoptilise meteoroloogia loengutest Tartu ülikoolis. Seega, õppinud olen meteoroloogiat mitme erineva vaatenurga alt: sünoptikule tuleb alati kasuks, kui ta tunneb natuke laiemat pilti.

Kuid muusika on see, mis inimesi seob. Muusika oli minu jaoks lapsena nii iseenesestmõistetav, aga kasvades lisandus huvi ka väga paljude muude elu tahkude vastu.

Aga kergelt ei tule elus miski, kui on soov süveneda. Ühel hetkel lihtsalt valisin meteoroloogia õppimise ja õppimise protsessis sain aru, et see teema huvitab mind päriselt ja et ka ilmast võib saada minu igapäevaelu. Väga palju mõjutas mind ka minu aiapidajast vanaema, kelle jaoks oli igaõhtune ilmateade midagi väga püha. Igatahes tavalise lihtsa ilmateate sünniks peab üsna palju vaeva nägema,” alustas Ele Pedassaar ligi poolteisetunnist ilmaretke.

„Kindlasti tahate ka teada, mis mind seob Saaremaaga. Väga lihtne – merekoolis oli palju saarlasi ja mina kui teisest Eesti kaugest paigast ehk Võrust sain kaugeltnurga rahvaga üsna lihtsasti jutule, mõned sidemed on alles tänaseni. Meri ja meremehed on mulle ka alati sümpaatsed olnud. Meteoroloogia abil on võimalik paljusid meeldivaid teemasid ka ühendada.

Paar nädalat tagasi peeti mereakadeemia 100 aasta juubelit, kevadel pidasime ka oma pidu ehk ilmateenistuse juubelit. Ka riigi ilmateenistus sai saja-aastaseks. Selleks puhuks tegi üks laulukirjutaja, Peeter Selis, laulu ja mul on suur au siin nii suure publiku ees ette kanda.”

Seda meeliköitvat esinemist saavad lugejad vaadata juuresolevast videost, mis oli loengule suurepärane avalöök.

Ilmast ja ilmategijatest

„Ilm on väga suur ja kompleksne teema, täna olengi teie ees kui meteoroloog. Kuid igapäevaselt töötan ma sünoptikuna, sünoptika on üks meteoroloogia haru. Sünoptiku eesmärk on olla kursis kõige sellega, mis toimub lähema 24 tunni jooksul. See on meie jaoks kõige tähtsam. Ja kui on näha, et asi läheb huvitavaks ehk ohtlikuks, peame tegutsema ja andma tormihoiatuse. Tormihoiatuse kuldreegel näeb ette, et hoiatus tuleb anda kuus tundi enne ohu saabumist.

Tormihoiatus on sünoptiku südameasi ja kui miskit ebaõnnestub, tavaliselt ilma ootamatu käitumise tõttu, siis me kannatame tegelikult päris palju. Kui midagi väga koledat on tulemas, siis kirjutame orienteeruva teate päästeametile ja häirekeskusele ning ka teistele sarnastele institutsioonidele varem, vähemalt 48 tundi ette.”

Ele on sünoptik ja meteoroloog nii maal kui merel. Ta rääkis, et Eestis on mitu mereala ja tihti on igal neist erinev tuul. Tihti tuleb anda erinevatele merealadele erinevaid tuule- ja tormihoiatusi. „Tuule kohta tuleb aastas umbes 800 hoiatust, see on tingitud erinevate merealade – Liivi laht, Väinameri, Soome laht ja Läänemere põhjaosa – tuule suuna muutusest või tugevnemisest. Me ei anna siis uut tormihoiatust, vaid kohendame varasema. Seetõttu on see arv tuule puhul päris suur. Tervet Eestit puudutavaid torme tuleb koostada 30-st 50–60-ni.”

Ta lisas, et lennusünoptik ta praegu ei ole ning seda teemat läbi ja lõhki ei valda. „Praegu olen ma maa ja mere meteoroloog, lisaks on mul ka meedia osa päris suur.

Kuna Eestis on üsna palju lennujaamu, siis on meil omaette grupp lennundussünoptikuid, kes töötavad pisut teistmoodi, punktipõhise prognoosimisega ühest jaamast teise, kaasa arvatud õhkutõusmised ja maandumised. Üldsünoptik ja meresünoptik peab nägema laiemat pilti.”

Klimatoloogia

„Klimatoloogiaks saame nimetada ilmastikku siis, kui meil on vähemalt 25 kuni 30 aasta pikkune ilmaandmete rida. Ain Kallise nime te kindlasti teate, tema on meie kõige tuntum klimatoloog, kes kirjutab igal nädalal ka Maalehes.”

Viimases lehes oli Ain Kallise lugu „Kas Mooses päästab Veneetsia?”. Meedias on olnud pilte, kus inimesed on tänavail poolest kerest saati vees. Loo autor kirjutab, et kõige hullemaks tuleb pidada, kui vesi laguunis ja kanalites tõuseb üle 80 cm. Arvutuste kohaselt ujutab 90 cm veetõus üle 1,8% linnast, 140 cm tõus 54% ja 200 cm peaaegu terve linna. Kole mõelda, mida sealsed inimesed tunnevad. See oli väike vahepõige loodusjõududest ja ühtlasi näide, et ettevalmistusi linna uppumisohust päästmiseks pole seal tõsiselt võetud.

„Kui me räägime sellest, milline tuleb talv või suvi, kas normilähedane või suure kaldega, siis räägime tegelikult 30-aastasest keskmisest numbrist. Praegu on kasutusel aastad 1981–2010. Iga kümne aasta järel tõstetakse kümne aasta võrra edasi. Kuigi meil on ka väga pikk andmestik – ilmaandmeid on kogutud enam kui 150 aastat –, töötatakse iga päev 30 aasta keskmiste järgi.

Ilmaprognooside ehk üldsünoptikute osakond, kus mina töötan, tegeleb ilma jälgimisega ja tormihoiatuste edastamisega. Prognoose teeme ametlikult kuni viie päeva kohta, aga saab ka teha mudelprognooside abil kuni kaks nädalat ette. Kuid prognooside tõenäosus kiirete protsesside juures langeb väga madalale pärast viiendat või isegi pärast kolmandat päeva, seetõttu pole pikemad prognoosid väga mõttekad.”

Ele rääkis, et tehakse ka orienteeruvaid prognoose ühe kuu kohta, mis avaldatakse iga kuu alguses, sama nupu alt saab lugeda igal tööpäeval ka uuenevat nädalaprognoosi. Nädalaprognoos sisaldab ilmategijate ehk õhupööriste liikumisi ning harjumuspäraseid ilmateate numbreid. Kuu prognoos on pigem võrdlus kliimanumbritega ning annab veidi aimu, milline ilmategija domineerib kuu alguses, keskel või lõpus.

Prognoosimiseks kasutatakse kahte meetodit. Üks prognoosmudelite abil, kus suured klasterarvutid arvutavad ilma, ja teine analoogmeetod ehk statistiline meetod, et otsida sarnase ilmakäiguga aastaid.

„Talvisel perioodil, nagu praegu, mõõdetakse võib-olla juba täna, 14. novembril kusagil Mandri-Eestis päevarekord, sest õhumass meie kohal on väga soe, kaheksa kraadi võrreldavast keskmisest kõrgem. Saate homme kuulda, kas rekord tuli. Mul on hea meel olla sellisel hetkel teil külas. Äkki tuleb 14 ºC? Samas, Lääne-Euroopas on praegu tunduvalt jahedam.”

Uuel nädalal sünoptikuga suheldes lausus ta, et 14. novembri päevarekord mõõdeti Kundas, milleks oli 12,5 ºC.

Sünoptik jagas näpunäiteid ka selle kohta, et suvisel perioodil, aprillist oktoobrini, on ilmateenistuse kodulehel ülal ka ultraviolettkiirguse indeksid, mida tasub jälgida. Tuleohuga tuleb aga igal suvel rinda pista, ohuandmeid uuendatakse pidevalt. Sama on lume olukorraga, ka lumekaarti uuendatakse oktoobrist aprillini iga päev kella 11-ks.

„Saate jälgida lumikatte paksust üle Eesti. Lisaks teeme külmal perioodil koostööd maanteeametiga, saadame neile prognoose pool neli öösel. Järgmised on 9.30, 15.30 ja 20.30. Poole viie paiku korraldame ilmabriifingu ehk videokonverentsi. Sünoptik istub ekraani taga, maanteemehed teisel pool, ja sünoptik näitab neile ilmapilte.

Vaatame eesootava öö koos läbi, millistes Eestimaa nurkades on oodata selgimisi või hoopis lumesadu. Sedalaadi ilmainfo on teehoolduseks ülioluline ja laseb teha järeldusi, kuhu ja kui palju on vaja näiteks soola panna. Talvisel ajal helistavad maanteemehed meile päris tihti, suvel helistavad meile öisel ajal kalamehed, kas on mõtet võrgud vette viia või mitte.”

Kõike seda ilma tujude kohta kuulnud, saime aru, et sünoptiku töö on kõike muud kui ihaldatav ja pingevaba. Vastutus prognoosimisel on tohutu ja teadmised õige ilmateate andmisel nõuavad väga laialdasi teadmisi.

Maakeeli öeldes on kõige põhilisem ilmategija õhurõhkkond – kas ilm tuleb selge ja vaikne (kõrgrõhkkond) või sajune ja tuuline (madalrõhkkond). Aga tihti tuleb ette ka väga keerulisi olukordi, Eestis õnneks küll vähe, kui ilmakaart näitab tugevate äikeste, kaasa arvatud keeristormide (tromb, vesipüks) ja üleujutuste ohtu. Saime ka teada, et ilm tekib maapinnalt 10–18 km kõrgusel, lennukite lennukõrgus on valdavalt 10 km. Tore küsimus oli ka see, et kas ilm tuleb õhust või veest. Vastus sellele oli, et kuna maad katab 70% ulatuses vesi, on veel ilma kujundamisel oluline roll. Ookeaniveel on soojavarud, mida ookean atmosfäärist endasse kogub.

Õige pea saate lugeda ka Ele muusikaarmastusest ja sellest teest.

Täna loetuimad
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (22)
NATO hävitajad tegid patrulllende  (7)
Ruhnus jäi naine auto alla (6)
Riigikohus ei võtnud Leedo firma kaebust menetlusse (20)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (8)
Perekondlik
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (9)
Noore vaimuliku südant kõnetas Reeküla kogudus
Konidest valmis surfilaud (10)
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (2)
Muhus leiti tükike ajalugu
Inna Ligi tunneb Muhu saart nagu oma viit sõrme (3)
Korilased augustikuu looduses
Lustiline ja sportlik päev Orissaares (3)
Kirikuteated (10)
Nädala loetavuse top 5
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (23)
Päevapraadi seitse tundi päevas (21)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (9)
Mootorratturid peatusid ja kukkusid  (7)
UUS! Koroonaleviku tõttu Eestis tuleb haiglas homsest külastuskeeld (20)
Kommentaarid
Kurjad koerad kimbutavad kodanikke (22)
Väärikad pidasid Orissaares tervisepäeva (1)
Koondamisliider on Lümandas registreeritud ettevõte (9)
Riigikohus ei võtnud Leedo firma kaebust menetlusse (20)
Kirikuteated (10)
Konidest valmis surfilaud (10)
Ametikooli populaarseimad erialad on lapsehoidja ja mootorsõidukitehnik (9)
Sõrulased loodavad probleemsele teele lahendust (8)
Pindamistööd Kuressaare-Kuivastu maanteel  (2)
Surfilaager tekitas lärmiga Sõrve tipus paksu verd (23)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud