[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maakond

Hariv konverents elusloodusest
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 20. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Möödunud nädalal toimus Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses konverents, kus sai kuulda jutte maalt, veest ja õhust. Üksteist oma ala asjatundjat andsid ülevaate Eesti looduse hetkeolukorrast ja tulevikutrendidest.

Tervitussõnad ütles keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes andis põgusa ülevaate agentuuri tegevusest. Eesootavast andis teada moderaator Sander Loite – zooloog, ETV saatejuht, „Osooni” üks autoritest ja toimetajatest.

Eluslooduse konverentsile oli kogunenud ligi 200 kuulajat. Saare maakonnast osales 21-liikmeline seltskond, valdavalt kohaliku looduskaitseseltsi liikmed. Sõidu organiseerimise eest tänusõnad seltsi liikmele Rally Miralda Matile.

Põnevaid ja harivaid teemasid eluslooduse osakonna spetsialistidelt oli seinast seina. Kuidas kliimamuutused mõjutavad meie laululinde? Kas harivesilik on harilikum kui rabakonn? Miks kuremõõk ja niidurüdi koos elada ei saa? Kuidas kohtuda šaakaliga? Kui vabalt voolab vesi meie jõgedes?... Paraku väike osa sellest mahub leheveergudele.

„Kas looduses on rohkem alati parem kui vähem?”– sellest kõneles peaspetsialist Meelis Leivits, kes puudutas ka loodus- ja linnudirektiive, mis vaadatakse üle iga kuue aasta tagant. „Elupaikade seisund on praegu veidi parem kui eelmistel aastatel, ja parem ka meie naaberriikidest. Metsade, soode ja rohumaade elupaikade seis võrreldes teiste elupaikadega on kehvemas olukorras. Raiesurve on suurenenud ja ka 2006. aasta torm on mõjutanud metsa elupaikade olukorda. Elupaiga liikide olukord on Eestis enam-vähem sama kui naaberriikides. Mõne kalaliigiga, eriti kohaga, on lugu kehv. Mida rohkem elupaiku on kaitstud, seda enam on linnuliike, kelle seisund paraneb.” Vastus teemale: looduslike elupaikade puhul on „rohkem” parem.

Leivits tõi välja ka kolm punkti, milles oleme teistest paremad: Eesti soode kaitse. Pikaaegne andmete koondamine annab naabritest parema ülevaate liikide arvukuse kohta jm. Eestil on kaugeleulatuvad traditsioonid.

„Rõngas kui reisidokument” – Matsalu rõngastamiskeskuse spetsialist Olavi Vainu kõneles lindude märgistamisest ja seirest. „1899. aastat loetakse lindude teadusliku rõngastamise alguseks maailmas, esimene rõngastamine toimus Taanis. Eestis pandi esimene rõngas 1910. aastal Saaremaal, Telvel, kus samal aastal alustas tegevust linnujaam. Esimesed rõngastatud linnud olid meriskid.”

Ferdinand Erdmann Stoll (1874–1966) huvitus Saaremaa looduse uurimisest ja temast sai esimene lindude rõngastaja Eestis. Kihelkonna perioodil rõngastati ca 600 lindu. Vaika saarte kalakajakaid leiti hiljem Rootsist, Saksamaalt ja Inglismaalt. 1922–1946 rõngastati ca 10 000 lindu, põhiline piirkond oli Saaremaa.

1967. aastal jõudis Eesti seirega telemeetriliste uurimuste kaudu samale tasemele teiste edukate riikidega. Lektor rääkis mitu huvitavat linnulugu. Näiteks kaljukotkaste sünnikoha truudusest, see uuring sai teoks rajakaamerate kasutuselevõtuga kahe tuhandete teise aastakümne alguses. Hea näide oli kormorani rõngastatud poegadest, kes on 2011. aastast alates oma sünnipaika ilmunud. Tänu rõngale ja seirele teatakse ka seda, et tugevasse õlireostusse sattunud luik elas pärast puhastamist veel kaheksa aastat hiljemgi. Vanima linnuna on teada kalakajakas Marta, kelle sugupuu kaheksa aastat noorema Oskariga on teada aastaist 1921–2015. Teema võttis lektor kokku lausega: „Igal rõngal oma lugu.”

„Kes krooksub, läheb äppi”. Sellise huvitava pealkirjaga teemast rääkis juhtivspetsialist Ragne Oja, vabatahtlike poolt tehtud kahepaiksete seire organiseerija. Esineja iseloomustas, et konnadel on silmatorkavad pulmamängud sigimisveekogudes ja massränded. Liike on väga vähe (kuni 10), liigid on kergesti eristatavad ja inimpelglikkus praktiliselt puudub. Kokku oli 50 vaatlejat, kaks parimat vabatahtlikku said konverentsil tänukirja.

„Mis takistab jõe voolamist?” – sellest kõneles LIFE IP projektijuht Timo Kark. Projekt (2019–2028) on Ida-Eesti veemajanduskava (Viru alamvesikond) elluviimiseks, millega 2027. aastaks taastatakse veekogumite hea seisund. Eestis on 234 jõge (10 on pikemad kui 100 km), 1003 oja, 1389 kraavi, 1534 järve, 9836 märgala (22,3%). Vesikonnad: Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva jõe.

„Kuhu küll kõik lilled jäid?” – soontaimede seire tulemusi analüüsis Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Liira tutvustas erinevaid kasvutüüpe ja võrdles neid varasema ajaga. „Ilus, aga ei ole lilli.” Ja soovitas jätta oma murualal kas või laiguke niitmata ja aias väike ala hooldamata. „Lilled vajavad, et teatud ajal ei tehtaks midagi. Liigirikkuse pärast.”

Nahkhiirte kaardistamisest uue imetajate levikuatlase raames kõnelesid peaspetsialist Triin Edovald ning Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõud ja nahkhiireuurija Oliver Kalda. Triin Edovald tutvustas uut Eesti imetajate levikuatlast ja eesolevaid ülesandeid looduse jälgimiseks. „Kui õpilane läheb loodusesse koguma algandmeid, siis oleks hea, kui ka meiega ühendust võetaks. Me väga ootame, et järgmise atlase jaoks saaks neid andmeid uurimistöödes kasutada. Liikide levikukaarte hakkame pidevalt ka uuendama, seega äpi-kasutajad saavad jälgida oma kodukoha liike ja uutest leidudest meile teada anda.”

Oliver Kalda ütles, et Eestis elab vähemalt 12 nahkhiire liiki. On nii siin talvituvaid kui talveks lahkuvaid liike, kes suudavad lennata üsna kaugele. Nahkhiirte andmete kogumise viise on mitmeid. „Siin talvituvaid võib leida lakaalustes, vanades kaevandustes jm. Nahkhiirte hääl on liigi-spetsiifiline. Seda saab ära kasutada teada saamaks, millised liigid siin elavad, hääle salvestamisega. Mõne liigi puhul võib liigi määramine hääle järgi olla kaheldav ja mõne liigi puhul ei ole eristamine võimalik. Hääle salvestamiseks kasutatakse erilisi, ultrahelil töötavaid salvesteid. Teine moodus on võrgupüük.”

Eesti liigid: põhja-nahkhiir, pruun-suurkõrv, veelendlane, tiigilendlane, tõmmulendlane, habelendlane, Nattereri lendlane, hõbe-nahkhiir, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, pügmee-nahkhiir, suurvidevlane (väikevidevlane?).

„Kuidas saada kohtingule šaakaliga?” – selles osas avardasid teadmisi peaspetsialistid Peep Männil ja Sander Ahi. Peep Männil iseloomustas šaakalit kui Eesti uut liiki. „Šaakali ajalugu algas Eestis 2013. aastast. Meie šaakal on pärit Austraaliast. 2016. aastal lasti Eestis maha esimesed emased šaakalid. 2018-ndast on liigi asurkonnad suurenenud. Aga miks ei ole, erinevalt Eestist, suutnud šaakal seni püsivalt kanda kinnitada Lätis ja Leedus? Hüpotees kohaliku seireinfo ja teaduskirjanduse põhjal on, et šaakalid eelistavad suurte veekogude lähedust, märgalasid, karjakasvatuse ja inimasustuse lähedust ning väldivad huntide elualasid.”

Zooloog ja tuntud lendoravauurija Uudo Timm ütles, et inimene on kõige hullem loom maakeral, keda kõik kardavad. Aga hoiatas, et haigete loomadega tuleb tõepoolest olla ettevaatlik. Ta jutustas oma lapsepõlve elamustest metsloomadega, kui ta kooli minnes võimsa metsseaga kohtudes jooksis koju, et koos emaga kooliteed jätkata. Teisel korral kooli minnes oli teel ees olnud pulmapidu pidav põdrapull ja poisil tuli metsa kaudu suure ringiga kiirustada bussile, et kooli jõuda.

Tema sõnum on, et kohtudes kardetava metsloomaga tuleb esmalt hinnata olukorda, püüda jääda rahulikuks ja võimalusel märkamatuks. Kui loom ohtu ei taju, lahkub ta. Timm oli ka üks neljast, kes osales aruteluplokis.

Teemal „Võsavillemi jälgedes” rääkis taas Peep Männil, kes alustas hunditeemat hea võrdlusega: „Hunt on ainuke tõsiselt võetav konkurent inimestele ja koduloomadele. Hunti on hakatud kaitsma ja mõnes riigis ka arvukust taastama. 20 kutsikatega pesakonda on ühiskondlik kokkulepe. Hunt on kaitstav liik. Huntide sigivus on suur, mistõttu võib arvukus aastaga kaks korda suureneda, seetõttu antakse sügisesest arvukusest pooltele jahiluba. Seirele on abiks DNA abil arvukuse hindamine ja telemeetria ehk satelliitside või GSM võrgu kaudu nähakse territooriumi suurust ning eristatakse erinevaid hundi pesakondi.”

Aukülalisena tegi ettekande Aleksei Turovski teemal „Kus on looma koht?”. Ta tõstatas küsimuse, miks peaksime loomadest hoolima. „Meie kui pärisinimeste liik peab arvestama teistega ja garanteerima nende õigused, vastasel juhul peame vastakuti seisma keskkonnakahjudega, millest üks võiks olla ka praegu leviv sigade katk.”

Arutlusringil otsiti vastuseid eluskeskkonna sümbioosis tehiskeskkonnaga. Arutelu vedas Sander Loite ja vastuseid andsid zooloog Aleksei Turovski, aasta põllumees 2019, Lääne-Virumaa Voore Farm OÜ juht Indrek Klammer ja loodusfotograaf Jarek Jõepera. Mõttetalgute algul ütles Loite: „Inimene muudab iga päev oma tegevusega ümbritsevat keskkonda selle nimel, et saavutada rohkem ja kestvaid hüvesid. Jätkusuutlikkuse tagab aga mitmekesises maastikus toimiv elustik. Seega oleme keerulise ülesande ees, leidmaks tasakaalu loodusliku ja tehiselukeskkonna vahel. Juba toimunud muutuste valguses arutleme edasiste valikute üle.”

Arutluse käigus tõdeti, et ehkki inimesed on loodusest võõrdumas, tahetakse loodusesse ikka minna kui turvalisse keskkonda. Soov looduses olla ei ole kuhugi kadunud. Kõlas ka arvamus, et looduse krooniks on inimene end pidanud pool sajandit, kuid peaksime end nimetama hoopis looduse parasiidiks. Elu jätkusuutlikkuseks on oluline kooselu loodusega.

Arutleti ka, kuidas saame oma vastutust paremini kanda, et loodus säiliks järgmistele põlvkondadele. Arvati, et lapsevanematel tuleb loodus lastele arusaadavaks ja omaseks teha varases eas. Turovski pakkus kõige paremaks eaks aastaid kahest kuni kuue-seitsmeni. „Me oleme kohustatud seda tegema!”

Kojumineku eel söödi sünnipäevatorti, sest Kabli linnujaam tähistab 50 aasta juubelit.

*  *  *

Maie Meius konverentsimuljetest

Mind kui botaanikut kõnetas TÜ vanemteaduri Jaan Liira esitlus „Kuhu küll kõik lilled jäid?“. Jaan Liira ütles mu küsimuse peale selgituseks nii: „Sisuks oli, et keskkonnaagentuur on lõpuks valmis saanud haruldaste taimede seire ajalooliste andmete koondamise ning ma tegin siis selle struktuurist kiire ülevaate. Lisaks rõhutasin, et palju liigikaitset ja lillede arvukuse taastumist saavad teha või lausa peaksid tegema lihtsad maaomanikud, sest praegu kehtivad kaitsemeetmed ei paista olevat kõige objektiivsemad. Kõige lihtsam soovitus oleks, et anna teada liigi olemasolust, aga ei tohi hooldada liiga „korralikult“. Tuleb olla loov, jälgides pidevalt liigi seisukorra muutumist.“

Meeldis vabatahtlike tegevus. Riikliku seirena on Eestis tehtud erinevate liikide ja koosluste inventuure ja seireid. Konverentsil kutsuti üles ka vabatahtlikke loodusevaatlejaid panustama eluslooduse seiresse. Seda saab teha, kui liigud looduses ja märkad ümbritsevat ning sisestad vaatluse.

Et meie haruldaste liikide kohta pole andmebaasides täielikke andmeid, hävitatakse teadmatusest looduskaitsealuste liikide elupaiku, näiteks luuderohi Sõrves, mõni aeg tagasi jugapuude raie jne.

Siinkohal on hea meel sellest, et paar aastat tagasi sai vabatahtlikuna kaardistatud Tuule tänavaga piirneval niidul orhideed. Tulemused on vormistatud õpilaste uurimistööna hariliku muguljuure ja kärbesõie levikust ning arvukusest Kuressaares Tuule tn mereäärsel rohealal 2007. a suvel. Andmed kanti keskkonnaregistrisse EELIS vastavalt keskkonnaregistri seadusele. Niisiis olime toiminud vabatahtlikena enne üleskutset.

Konverentsil rõhutati ka loodushariduse vajalikkust, ilma selleta ei saagi inimene siin maal kestlikult toimida. Oluline oli ka kohtuda mõttekaaslastega ja arutada looduse teemadel.


Täna loetuimad
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Saarlaste tähtpäevi 2020. aastal
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Tagamõisa seltsimaja sai 90
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (1)
JUHTKIRI - Tragid saarlased ja mesised jõulud
Niits ja Tarvas murdsid tiitlikaitsja Ventspilsi
Meistrite Liiga: Tammemaa klubi kaotas Tähe omale
Kösterilt võidumängus 30 punkti, 22 lauda!
Kajupank ja Rapla näitasid VEFi vastu sisu
Nädala loetavuse top 5
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Saarlaste tähtpäevi 2020. aastal
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Kommentaarid
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (1)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (32)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (10)
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud (2)
Kes ei tahaks hea välja näha (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (74)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (67)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud