[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
detsember 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031




Maakond

Koplimäe tegusate tegemisi kaemas (1)
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 16. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Sellenädalane maaelu lugu kahest tatrakasvatajast sai saatuse tahtel teise pöörde – loo kaheks jagamise. Seda põhjusel, et Meie Maa eelmine fotograaf Valmar otsustas oma kaasaga koos sõita Koplimäe mahetallu, kus sündis hulk suurepäraseid fotosid ja kus Valmaril oli tore kohtumine omakandi mehega.

Valmar Voolaid ja Olev Müür on sündinud ja üles kasvanud Püssis, ja juttu neil kahel jätkus. Seega sündis loo juurdetraageldus tänu Meriliisile ja Valmarile fotost, millel on Marju tatrakestadega anumas jalgupidi kümblemas.

Esimene pärimine oli siiski nende kohtumise kohta, et kuidas Saaremaa piiga ja Virumaa noormehe teed ristusid? Selleta poleks ju seda mahetalu, mis ikka ja jälle annab põhjust uute lugude kirjutamiseks.

„Esimene põgus kohtumine oli Keila haiglas, kus siis töötasin. Aga pärast seda vanemate kaudu, kui Olevi ja minu ema tegid koos üht pulmalauda. Suvel sai meil 25 aastat abielu, tutvusime kolm aastat varem,” rääkis Marju Müür.
Räägimegi nüüd tatrakestadest, milles sa mõnulesid. Millest see mõte? „See mõte on lastelt. Olime varem katsetanud ja teadsime, et tatrakestavannid on mõnusalt jahedad, õhulised ja teraapilised. Üks lastest ütles siis, et seda võiks olla kohe suur basseinitäis. Tänavusel avatud talude päeval tegimegi neile tatrabasseini – see oli tõeline tõmbenumber. Lapsed püherdasid ja hullasid selles, mistõttu tuli basseini pidevalt täita.”

Ühele pisikesele Saksamaa tüdrukule oli selles sumamine aga nii meeldinud, et ta ei tahtnud talust lahkudagi, läinud ära suure nutuga. „Vanemad lubasid tütrele, et teine päev tulevad tagasi. Tulid, ja enne ärasõitu veel. Saime Saksamaalt endale suured tatrasõbrad.”

Kuidas tatart toidule lisaks veel kasutad? „Olen teinud ka tatrapatju. Kuna inimestele meeldib neid ise teha, olen korraldanud padja-töötubasid. Õmblen toorikud ja inimesed täidavad ise enda soovi kohaselt. Meil on ökotatar, mis sobib ka beebidele pea alla ja madratsisse.”

Marju teeb ka kokkamise töötubasid. „Kevadel, kui lapsed hakkavad kooli lõpetama, on hästi tihe periood – viimasel koolinädalal otsitakse kohti, kus kooliväliseid tunde läbi viia. Neil aegadel käiakse siin küpsetamas. Oleme teinud nõgesepirukaid ja sügisel leiba või mis parajasti huvi pakub. Olen ka Saksa talupoes lastele läbi viinud erinevaid töötubasid.“

Tatra tarbimine teeb edusamme

Marju, sina kui kokk ja küpsetaja oskad kindlasti öelda, millise sammuga on tatra tarbimine edasi astunud? „Jaa, muidugi. Algul sõime ainult ise ja söötsime loomadele. Loomade karv läikis. Inimesed ei teadnud siis toortatrast midagi. Kes tarbisid, olid harjunud poes müüdava pruuni tatraga. Inimeste tarbimisteadlikkus on kindlasti tõusnud ja tootjaid on Eestis nüüdseks palju.”
Marju aga toimetab ikka vanaviisi, küpsetab ja peab kohvikut. Hooajaväliselt on kohvik avatud ettetellimisel. „Talv on selline vaiksem aeg. Aga varsti hakkab piparkoogitegu peale, kaubanduses on need juba täitsa olemas. Mina teen põhiliselt tatrapiparkooke, aga kui on nõudlust, siis ka teisi. Kuid ainult võiga, margariiniga küpsetisi ma ei tee.

Leiba ja kooke teen tellimuse alusel, nii tatraleiba kui gluteenivaba ja juuretisega rukkileiba. Valmistan ka kringleid ja torte. Kaubandusvõrgus ma ei turusta, sest küpsetistel on suhteliselt lühike realiseerimisaeg. Küpsised on saadaval Saarte Sahvris.”

Mis võiks olla suurusjärk, mille on tatra tarbimine enam kui kümne aastaga läbi teinud? „No, kasv on ikka kordades. Eriti pärast seda, kui tatrakasvataja Mihkelsoo raamatu kirjutas. Sellest saati ei ole olnud vajadust igaühele tatra kasulikkusest rääkida. Aga suviti, kui käib palju rahvast, on siiski iga teine või kolmas imestanud, kui selle headusest kuuleb. Imestavad, et kas tõesti?”
Koplimäe talus on tatart kasvatatud üle kümne aasta, Marju sõnul 2004. või 2005. aastast.

Koostöö vabatahtlikega

Aastaid tagasi kirjutasin neist kui vabatahtlike vastuvõtjatest, kas see ikka kestab? „2007. aastal alustasime sellega, vabatahtlikke on meil käinud igal suvel. Sel aastal üks noorpaar Prantsusmaalt, kes olid kohal terve kuu. Hästi armsad noored! Aastate jooksul oleme vabatahtlikke vastu võtnud mitmeid kümneid. Esimesed vabatahtlikud olid Lätist ja paljude noortega suhtleme siiani. Valdavalt on head mälestused. Kui sellega alustati, andsime oma soovist vabatahtlikke vastu võtta üles kahes liikumises: WWOOF ja HelpX – need on üleilmsed võrgustikud. Meil on vabatahtlikke käinud igast maailma otsast, ainult Aafrikast ei ole.”

Negatiivsetest juhustest märkis perenaine, et ühel aastal kreeklane ja möödunud aastal itaallane olid olnud väga kummalise suhtumisega. „Nad vist mõtlesid, et see on puhkusereis, kus kohustusi ei ole ja on vaid mõnulemine. Kreeklane püüdis meid õpetada, kuidas riigimaksudest kõrvale hiilida. Pidime talle mitu korda kinnitama, et me tahame riigimakse maksta. Lõpuks sai ta sellest aru, aga tööle ta ei hakanudki.

Selgitasime, et vabatahtlikkuse põhimõte on mõlema osapoole panustamine. Sina panustad abiga ja meie sellega, et anname sulle süüa ja öömaja ning tutvustame Eestit ja siinset elu. Räägime alati ka sellest, kuidas ökoloogiliselt elada. Mõne päeva pärast läks ta järgmisse kohta. Hiljem kuulsin WWOOF Estonia esindajalt, et see kreeklane oli enamiku mahetalusid samasuguse „metoodikaga” läbi käinud, sest igal pool taheti teda tööle panna.”

Mees oli väitnud, et neil teevad albaanlased tööd ära. See annab vastuse kreeklasest vabatahtliku arusaamast ja tööoskusest. „Oleme kõiki vabatahtlikke võtnud kui pereliikmeid, teeme koos tööd ja toimetame koos ka vabal ajal.”
Koplimäe talu iseloomustab avatus. Uksed on valla mitte üksnes iga-aastasel avatud talude päeval, vaid suviti igapäev, muul ajal ettetellimisel. „Olen teinud siin nii sünnipäeva- kui peielaudasid. Hommegi tuleb meile 34-liikmeline grupp, kirikukoor Soomest.”

Maad napib

„Sain tatra koristatud oktoobri lõpus, kasvupind on stabiilselt kuus hektarit. Tahaks rohkem, kuid ei saa, maad pole. Konkurents maa pärast on päris suur. Rekordsaaki ei saanud, kuid keskmise saagi saime kätte. Paar eelnevat aastat olid kesisemad,” rääkis mahetalunik Olev Müür.

„Kasvatatu on kuivatatud ja salves, puhastan jooksvalt. Kuivatamise järel kohe ei jõua, praegugi on veel põllutöid teha.”

Spelta ja tatra suurema nõudluse tõttu pole rukist enam kasvatatud, maherukis ostetakse Jaan Kiiderilt. Maade pehmus oli ka Pöide maadel probleeme tekitanud, mistõttu venis tatrakoristus ja muud sügistööd. Tavaliste kultuuride kasvatamise järel oli spelta olnud esimene kultuur ja seejärel tuli tatar. Neile kahele lisaks kasvatatakse ka kaera ja otra.


Ema lastest

Vanim, Johannes, on praegu Tenerifel. Tagasi tuleb hiljemalt aprillis. Tal on plaan kohalikega suhtlemiseks hispaania keelt õppida. Ta on tehnikamees, kuid põllumajandustehnika tema valikusse ei kuulu.

Artur õpib Viljandi kultuuriakadeemias koolimuusikat, temast saab muusikaõpetaja. Õppimise kõrvalt tegutseb ta üle nädala Tornimäe, Orissaare ja Muhu laste pasunakooridega ikka edasi. Talle meeldib väga end arendada kultuuri valdkonnas. Õpib puhkpille ja dirigeerimist ning oma lõbuks mängib Viljandi muusikakooli orkestris metsasarve.

Maarja viis ellu oma soovi – minna õppima Tallinna ühisgümnaasiumi keelteklassi. Alguses olin sellele vastu, aga ta tunneb end seal väga hästi. Õpib inglise, saksa ja soome keelt, on nelja-viieline. Laulab gümnaasiumi segakooris.

 
Miks on tatar ja spelta tervisele head?

Põhjusi on mitmeid. Tatar on gluteenivaba ja organismile kergesti omastatav. Aeglane süsivesik, mis tähendab, et ei tõsta kiiresti veresuhkrut üles, ei ole suuri üles-alla kõikumisi. Väga hea diabeetikutele ja kõigile teistele. Tatratooted imenduvad ühtlaselt nelja tunni jooksul, seega ei teki näljatunnet. Tatar on hea ka kehakaalu stabiilsusele ning paljude mineraalide ja vitamiinide allikas. Toortatar on ka fütotoitainete allikas, mida tumedas tatras ei ole. Kes on mõlemat proovinud, saab erinevusest aru ja oskab toortatart hinnata.
Spelta on väga vana, metsik nisusort, mis sisaldab rohkelt kergesti omastatavat valku, vitamiine, mineraale ja oomega-3 rasvhappeid. Speltanisu sisaldab küll gluteeni, aga ka ensüüme, mis aitavad seda lõhustada. Õnneks on spelta jäänud „tuunimata“, mitte nagu tavaline nisu, milles aretustöö tulemusena on gluteenisisaldus võimalikult suureks aetud.

Täna loetuimad
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Tagamõisa seltsimaja sai 90
Saarlaste tähtpäevi 2020. aastal
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (1)
JUHTKIRI - Tragid saarlased ja mesised jõulud
Meistrite Liiga: Tammemaa klubi kaotas Tähe omale
Niits ja Tarvas murdsid tiitlikaitsja Ventspilsi
Kösterilt võidumängus 30 punkti, 22 lauda!
Kajupank ja Rapla näitasid VEFi vastu sisu
Nädala loetavuse top 5
Leisi moodsas jalakabinetis pakutakse ka füsioteraapiat
Kaubamajas peeti jõululaata
Mesi on oodatud jõulukink
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Tagamõisa seltsimaja sai 90
Kommentaarid
Tänak: ma ei saa ühe MM-tiitliga piirduda (2)
Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile? (1)
Vald hakkab kevadest parkimist kontrollima (32)
Hoolekogu nõuab aru kõnnitee kohta (10)
Pakiautomaadid on jõulude eel üle koormatud (2)
Kes ei tahaks hea välja näha (6)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (74)
Thule Koja alternatiivkuusk paigaldati kooskõlastuseta (12)
Noortaluniku toetust said kuus Saaremaa ettevõtet (10)
Tartusse bussiga edaspidi Tallinna kaudu? (67)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud