[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Teisipäev, 12. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Maakond

Tegusast perest, kes vanale talule uue elu andis
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 09. november 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

See perelugu Saaremaale elama asunud ja siin vana talukoha üleskõpitsenud abielupaarist – Tambet ja Aet Pedakust – sündis erilist rada pidi. Mu kolleeg oli ühel laadal märganud uut nägu lambavillast toodanguga, sellest ka teadmine, et „mängus” on lambad.

Kui neljapäeva hommikul Tambetile helistasin ja oma soovist teada andsin, vastas ta, et lambaid kasvatab põhiliselt ikka naine. Aga lambad ei olnudki mu põhiline huviobjekt, soov oli laiem – teada saada ja tutvustada uusi maal tegutsevaid ettevõtlikke inimesi. Etteruttavalt saan öelda, et see oli tore leid.

Pedaku pere kolis Tallinnast Saaremaale Kungla külla mõned aastad tagasi. „Me ei ole saarlased, tulime siia mandrilt. Minu isa on küll saarlane, sündinud Triigi külas, mistõttu olen suved veetnud Saaremaal. Tulime siia Tallinnast seitse aastat tagasi,” andis Aet Pedak teada oma seotusest Saaremaaga.

„Mina olen sünnipäraselt tartlane. Olen erialalt sisearhitekt ja enne siiatulekut elasime Tallinnas. Teen seda tööd praegugi,” lausus enda kohta Tambet Pedak.

Aet on töötanud erinevates sisustussalongides. Paari omavahelised kokkupuuted tekkinudki erialaste tööde tõttu. „Nii me kokku saime. Lisaerialana olen ka raamatupidaja, lammaste kõrvalt osutan kaugtöö korras raamatupidamisteenust. Abikaasa tegutseb oma erialal kaugtöövormis üle Eesti.”

Kihnu maalambad

Kas räägime nüüd lammastest? Millest tuli mõte hakata lambaid pidama? Kas see on seotud maa hooldamise vajaduse või oma lapsepõlvesuvedega? „Selle otsuse taga on kõik need kokku. Kuid lambapisik on tulnud ikkagi lapsepõlvest – isakodust, kus, nagu igas talus, peeti loomi. Suurtele loomadele lisaks olid loomulikult ka lambad. Minu Saaremaa-lapsepõlv oli natuke nagu Bullerby lapsepõlv, millest on heaks mälestuseks jäänud muu hulgas ka lambalõhn. Lambalõhn oli üks minu lapsepõlve meeldivatest lõhnadest.

Kui tuli otsus maale elama asuda, oli minu esimene mõte võtta lisaks kassidele-koertele ka lambad. Maa korrashoiuks ja et elamine oleks talule omane.” Selline oli Aedi kinnitus selle kohta, kui oluline on lastele varases kasvueas loodus ja loomad, et saada eluks õiged orientiirid.

Lammastest veel. „Viis aastat tagasi tundus, et ma ei tea lambakasvatusest piisavalt ja käisin siis Säreveres kutseõppekeskuses lambakasvatust õppimas. Toona mõtlesin, et maalamba kõrval võiks kasvatada ka lihalambaid. Paar aastat kasvatasimegi. Aga eelmisel kevadel seisime teelahkmel – kas minna edasi ainult Kihnu maalamba kasvatamisega või jätkata ka lihalamba pidamist. Otsustasime lihalammastest loobuda.”

Seda otsust toetas ka saadud kogemus, kui peade arv oli saja ümber. „Lammaste poegimise ajal olen nagu beebi ema – käin neid jälgimas, kas kõik on korras. Aga talled, kes ei tundnud elektrikarjuse särtsu, jooksid alailma aedu maha. Suve läbi tegelesin peaasjalikult aedade parandamisega. Panin endale isegi hüüdnime: traataedade parandaja.

Nüüd on meil 20-pealine Kihnu maalamba kari ja arvan, et 30 põhikarja utte on piir. See on mõnus kogus, kus tunnen oma lambaid nägupidi. Mõõdukus annab võimaluse ka teiste asjadega tegeleda.”

Aet lisas, et samamoodi kui Tambet viinamarjaga, ei taha tema lambakasvatust liiga suureks lasta. Ja et Kihnu lammas annab väga ilusat villa, mille kasutab täies mahus ära Tambeti tekstiilikunstnikust ema Erika Pedak, kes viie aasta eest Kuressaarde elama asus.

Mantli, mis oli Tambetil pildistamise ajal seljas, on teinud tema ema Kihnu maalamba villast viltimistehnikaga.

Viinamarjad ja koduvein

Tambet, kuidas viinamarjakasvatus edeneb? „Ega ma algul teadnud, milliseid sorte maha panna, sorte on ju palju. Praegu on kasvamas sada taime, põhisordiks valisin 'Rondo'. Enamik taimedest on veel väikesed, sest istutatud sai need järk-järgult. Kaks aastat tagasi saime marjadest esimese veini. Eesmärk on kuuesaja taimega istandus.”

Kui küsisin, kas tema tulevikuplaani mahub ka väiketööstuse püstipanek, sain eitava vastuse. „Ei. 600 taime tähendab ca 600 liitrit veini, sellise perspektiivi jaoks pole tööstus vajalik. Meil käib väga palju külalisi, arvan, et „põlve otsas” valmistatud vein kulub pigem oma tarbeks ja kinkimiseks. Ma ei taha, et see kõrvalhobi väga suureks kasvaks. Arvan, et 600 taime on paras kontimööda kogus, et töömõnu ära ei kaoks. Sest tööd sellega on omajagu.” Oma hobi edendamiseks võttis ta mõne aasta eest ette õppimise Räpinas.

Naabrinaine moosis ära

Perenaise sõnul õnnestus pikaaegsete otsingute järel saada oma pesapaik Kungla küla maalilise sadama lähedale. „Ostsime vana talukoha kuulutuse peale. Hoonete kaasajastamisega oleme lõpusirgel. Tuleval aastal seisab ees veel sauna ümberehitus. Lammastele on püstitatud varjualused. Kuna meil oli kindel soov hakata pidama lambaid ja Tambet tahtis viinamarju kasvatada, soovisime, et talul oleks vähemalt viis hektarit maad. Ongi nüüd 5,5 hektarit,” rääkis Aet.

Tambet jutustas, et maakodu leidmisega oli pikk lugu. Mõlemad tahtsid linnast ära maale ammu-ammu. Esialgu oli vaadatud Otepää poole. „Vaatasime seal üle mitmeid krunte. Seejärel sattusime Muhusse ja edasi Saaremaale. Lõpuks ankurdusime Kungla sadama lähedal.”

Perenaine meenutas üht hingesoppi läinud emotsiooni, mis paaril oli teistkordsel koha ülekaemisel tekkinud. „Meil oli kaasas hulk sõpru, sealhulgas sisearhitekte, et hinnata, kui hullu otsuse me selle vana maja ostuga tegime. Oli aprilli algus, päike paistis, lumi oli maas ja istusime terrassil, kui naabrinaine tuli meiega juttu rääkima. Ja enne meie äraminekut tõi meile moosipurgi. Oleme vahel naljatamisi öelnud, et naabrinaine moosis meid ära.”

Nüüdseks ollakse seitse aastat elanud Kungla sadama lähedal. Areneva väikeettevõtluse kõrval on arenenud ka inimsuhete kvaliteet. See on teema, mis kipub üha kiireneva elutempo juures ehk kõige enam kannatama. Pedakutel on ka palju tegemisi ja alati kiire, kuid maal elamise ühe võimalusega, et sõbrad tulevad pikemaks ajaks külla, on nad alati päri ja võtnud aega suhtlemiseks.

„Linnas elades on elutempo nii kiire, inimesed on küll ümberringi, aga omavahelist rääkimist on väga vähe. Kellelgi ei ole aega süvenedagi, enamasti piirdub kohtumine „terega”. Aga maal elades on suhtlemine hoopis teine teema, vaadatakse üksteisele silma ja räägitakse, suhtlemise kvaliteet on hoopis teine,” ütles Tambet. Aet lisas, et sõpru nähakse küll harvemini kui linnas elades, aga suhtlemine on oluliselt sügavam. „See ongi Saaremaal elamise võlu ja valu. Juba lapsepõlveajast isatalus oli maja suviti rahvast täis. Kõik tahtsid tulla saarele, kes aga suutsid sissesõiduloa hankida. Aasta algul hakkavad meil ka „broneerimised” pihta, helistatakse, millal on sobilik tulla, meie aega silmas pidades.”

Olete saare ellu sisse elanud ja sulandunud, kuidas suure linna eluga võrreldes nii suur elumuutus tundub? „Väga äge. Suurlinna tagasi küll ei kipu,” vastas Aet. „Selles kohas on mõnus fluidum. Kui mandrilt tuleme ja Kuivastusse jõuame, siis tunneme, kuidas kodulõhn lööb ninna. Linnas või mandril enam elada ei taha, pigem läheme sinna ekskursioonile. Vahel tuleb muidugi ka tööasjus sõita. Aga kodu on ikkagi saarel, kus oleme 24/7, kui mõned vajalikud mandrile sõidud välja arvata,” panid Riisiku talu Aet ja Tambet loole ilusa punkti.

*  *  *

Säästliku eluviisiga pere

Kui Kungla küla Riisiku talust, sellest väljast ja seest ilusaks saanud kodust, eile ennelõunal Meriliisiga lahkusime, saime teada, et enne Saaremaale tulemist töötas Aet mitu aastat kolmandas sektoris. Nii palgatöölise kui vabatahtlikuna.

„Mulle on taaskasutuse teema hingelähedane. Töötasin Tallinnas uuskasutuskeskuses ja kui sealt ära tulin, lõime kolme kolleegiga sellise ürituse nagu kirbuturg, millest on saanud alguse kirbuturgude lai levik üle Eesti. Meie esimesel kirbuturul oli sada müüjat. Olime esimesed pääsukesed, kes taaskasutusega alustasid. Maire Aunaste tuli palju hiljem, kuid ta andis ajakirjanikuna sellele väga tugevasti hoogu juurde.

See Telliskivis kirbuturuga toimetamine on kaugjuhtimise teel jäänud mul siiani. Meie kirbuturg toimib igal laupäeval. Vanasti käisin alati kord kuus kohal, nüüd on jäänud käimist vähemaks. Sellesse MTÜ-sse kuulun ka praegu, sest see on üks osa meie elustiilist. Püüame ka siin võimalikult säästvalt elada, kasvatame ise toitu ja peame kanu,” tõdes Aet.


Täna loetuimad
Pujus mees nõudis ähvardades endale kiirabi
Margus Vaher avaldab, kuidas naisi tõeliselt õnnelikuks teha
Kaali kraatri taristu tehakse korda
Jaaniroos võitis konkursil peapreemia
Muusikakooli noored esinesid festivalil
Selgusid lauatennise karikavõitjad
Mattias Tass alustas Ameerikas võidukalt
Audla küla veeprobleemi lahendab uus reoveepuhasti
Tänak: peame lootma legendile
Autod on saatanast! Tõsi või!?
Ohvriabi konverents keskendub seksuaalvägivalla teemale
Õpilaste polaarviktoriin viib võitjad Arktikasse
Risto Lillemets on 2019. aasta nominent
JUHTKIRI - Rõõm koostantsimisest
Kontrast jõuab Tartusse
Nädala loetavuse top 5
Pereansamblid pidasid festivali
Väärikate konverents tõi täismaja (5)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (12)
Eakate aktiveerimine ja toetamine Saaremaa vallas (2)
Sass Henno peab Orissaares loengut (3)
Kommentaarid
Pulmamess pakkus ideid elu tähtsamaks päevaks (6)
Saaremaa selle aasta isa on muhulane (12)
Alaealised värbavad Slupis välitrimpajaid alkoholi ostma (9)
SÜGi uut nime saab valida ülehomseni (8)
Tulekul on astroloogiaõhtu (8)
Väärikate konverents tõi täismaja (5)
Saaremaa sai esimese veinitehase (6)
Kas pihlakad lähevad punaseks või punasteks? (13)
Isadepäeval sai soomukiga sõita (9)
JUHTKIRI - Tervisest ja õnnest (2)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud