[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Reede, 06. detsember 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
oktoober 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031




Maakond

Bioloog, teatritegelane, näitekirjanik, ajakirjanik, õpetaja....
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 30. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Just sellise kogemuste koormaga Juhani Püttsepp rääkis oktoobri keskel väärikatele loodusest. Suurel ekraanil vahetusid Eesti rahvusmaastikud, juurde mahlakad iseloomustused, mis püüdsid piltide ja tekstiga edasi anda meie maastike ja nende põliste asukate olemust. Seda ta tegi, ja väga huvitavalt.

Juhanil on koos fotograaf Ingmar Muusikusega mullu trükivalgust näinud ka raamat „Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis”. Selle eessõnas on autor märkinud, et ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho, kes koos paari sõbraga kord vinka-vonka mööda külateid, metsaservi ja rabasid Soome lahe kaldalt Läti piirile suusatas, on öelnud: „Milline õnn ja suurim rikkus võrreldes Euroopaga on meie asustuse hõredus, looduse rohkus, vaikus.”

Juhani tee looduse rüppe

See on nii mitme astmeline, nagu võimas, kõrgelt alla langev kosk, mille erinevad astmed ja etapid annavad täiusliku vaatepildi.

Saame teada Juhani väga huvitavast elukäigust, kelle tööd-tegemised on toonud ka Saaremaale.

„Minu näol on tõesti tegu lõunaeestlasega. Hommikul hakkasin Saaremaa poole sõitma Elva lähedalt pisikesest külakesest, mille nimi on Peedu. Minuga koos tulid kaasa Aila ja tütar Anni Marie, kes õpib Peedu kooli IV klassis.

Olen Saaremaal ka töötanud, 1990. aastate alguses – botaanikuna. Laimjala laidudel, kus kolhoos siis veel lambaid karjatas. Uurisime Tartu ülikooli ökoloogide rühmaga loopealsete kinnikasvamise, karjatamise ja liigirikkuse seoseid. Mõned kaunid kadakalõkkesed suved sai oldud neil laidudel,” tegi Juhani Püttsepp toreda alguse.

„Keegi sisendas minusse mõtte, et nelja aasta järel on vaja töökohta vahetada. Tagantjärele tundub see kaunis kergemeelne, aga nii ma täpselt tegin. Neli aastat pärast ülikooli lõpetamist botaanikuna rüganud, läksin tööle teatrisse. Täpsemalt Tartu Lasteteatrisse näidendeid kirjutama ja lavastama.

Tänavanurgal sain kutse ja samas otsustasin, et lähen. Neli aastat olin sellel tööl ja siis sosistas sisemine mina, et on jälle aeg... Pääsesin tööle ajalehte Postimees, kus palganumber oli pisut suurem kui teatris. Aga pärast paari toimetuses oldud kuud hakkasid käed värisema, kuna ühes kuus tuli kirjutada 30 lugu. Tore oli, kui õnnestus siis sõita Tartust, kus toimetus asus, kaugemale. Mida kaugemale, seda parem. Nii jõudsin ajakirjanikuna ka Saaremaale. Kirjutasin Viieristi mägedes võidelnud Rommeli Aafrika korpuse sõduritest, Uudepanga süvasadama kavast, Kuramaalt Sõrve ujunud põtradest ja jõudsin ka Vilsandile sõber Jaan Tätte juurde, kes on mu kursusekaaslane.”

Kuna 30 lugu kuus tundus Juhanile liiga palju, siis nelja aasta pärast mõelnud ta, et Eesti Ekspress ilmub kord nädalas, seal oleks ehk kergem. „Ekspressi üleminek ka õnnestus, aga siis selgus, et seal on isegi keerukam latti ületada, kuna vaja läks õige teravaid lugusid.

Ekspressis töötas fotograafina looduspiltnik Ingmar Muusikus, tore oli koos temaga töötada. Kui meid saadeti kajastama mõnd juhtumit, põikasime võimalusel teelt kõrvale, et veeta mõned minutid looduses. Tegime lugu Saaremaal elanud fotograafist Carl Oswald Bullast, aga külastasime ka Elda nukki, kust paistis hülgesaar Innarahu.

Kui sattusin paariks aastaks ajakirja Loodusesõber toimetajaks – asendama lapsepuhkusel peatoimetajat –, otsustasime Ingmariga ette võtta jalgsirännaku Eesti ühest otsast teise.

Paaripäevasest matkast jätkus kaheksa ajakirjalehekülje täitmiseks.

Ingmar pildistas ja mina kirjutasin taskupõhja üles lugusid. Kui olime oma sammude ja lugudega Eesti mandriosa kõige lõunapoolsemasse punkti, Naha külla jõudnud, ütles väljaandja, et teil läheb päris hästi, jätkake!”

Nii võetigi ette kõndimine kagust loodesse, Parmu nukast Põõsaspea neemele. Kui põhjast lõunasse rändamine võttis aega 19 päeva, siis kagust loodesse läbiti Eestimaa 26 päevaga. Seejärel rändas duo Juhani-Ingmar veel idast läände ja siis jätkati lühemate matkadega. Ajakirjas Eesti Loodus ilmub ühistööna lugude sari „Üks Eesti paigake“.

Looduskaitsjad märkasid

„Usun, et need rännakud Eestis oli see põhjus, et ühel päeval helistas mulle Jaan Riis. Kes on käinud sõitmas Looduse Omnibussiga, see teab, kui hea eestvedaja ja diplomaat on Jaan Riis. Tema idee oli, et hakkaksime Ingmar Muusikusega kirjeldama Eesti rahvusmaastikke. Meil on looduskaitsealad, rahvuspargid, hoiualad, piiranguvööndid, vääriselupaigad – vaja oleks piiritleda ka rahvusmaastikud. Idee selleks andis Jaan Eilart – suurkuju, kes juhatas Eesti looduskaitse seltsi (ELKS) rahvast okupatsiooniaastatel ekskursioonidel mööda Eestit. Need olid vägevad kokkutulekud, mis avardasid kodumaa-armastust.

Kui ELKS välja sõitis, oli autode ja busside rivi pikk, kaasatud võis olla korraga tuhat inimest. Jaan Eilart teadis Soome rahvusmaastikest ja ta soovis ka Eestis need paika panna. Aga oma eluajal ta selleni ei jõudnud, tema unistuse võtsid täita geograafid eesotsas Jaan Riisiga.“

Juhani jutustas, et Jaan Eilart oli ühe kavala sammu teinud juba 1960-ndatel, mil oli juba olemas Eesti rahvuslind – suitsupääsuke. Eilart oli raadioesinemistes vihjanud, et rahvuslinnu kõrvale võiks valida ka rahvuslille. „Eilart muudkui rääkis ja rääkis, kui ilus on ikkagi rukkilill, kuni see saigi meie rahvuslilleks. Sinise värvi toon Eesti lipul on ju rukkilillesinine – tähendusrikas kombinatsioon suitsupääsukese musta ja valgega, eriti toonast okupatsiooniaega silmas pidades.” Nii on kirjas ka Juhani Püttsepa Eesti rahvusmaastike raamatus.

„Kahjuks on mõlemad rahvussümbolid taandumas, põhjuseks meie hästi puhtaks tehtud laudad ja hästi puhtaks tehtud hiigelpõllud.“

Jaan Eilart oli nimetanud rahvusmaastiku näidetena Pühajärve, Koguvat, loopealseid oma paemaapõllundusega … Rahvusmaastik ei tähenda mitte ainult loodusmaastikku, vaid ka seal toimetavat inimest.

Ajakirjanikupõldu kündvale Juhanile sai ülesandeks avaldada Maalehes pea poolteise aasta jooksul igal nädalal lugu ühest maastikust – rahvusmaastiku kandidaadist.

„Nagu saeveski oleks tööle hakanud. Läksin raamatukokku, töötasin kirjanduse kallal ja enese jaoks seadsin tingimuse, et ma ei kirjuta paigast, kus ma käinud pole. Kui 50 lugu olid Maalehes ilmunud, ütles Jaan Riis, et nüüd on aeg asi kokku võtta, paneme kõik selle raamatusse. Nii sündis raamat rahvusmaastikest.

Minu jaoks oli siis peamine mõte see, et kui avaneb võimalus mis tahes vormis oma maad paremini hoida, siis tuleb seda kasutada.”

Saaremaa rahvale jõudis Juhani piltide abil tutvustada ehk 25 maastikku. „Eelistasin selliseid paiku, mis on Saaremaast kaugemal, sest oma paiku tunnete ilmselt isegi.”

Selgus, et Juhani on ka kooliõpetaja. „Olen rääkinud teile nüüd nagu koolmeister, kes ma tegelikult maaülikoolis olengi. Õpetan gümnaasiumiastme ja põhikooli lõpuklasside õpilasi väikeses teaduskoolis. Teemad vahelduvad, ühes kuus on matkaradade väljanuputamine, teises koduloomadega tuttavaks saamine ja palju muud.”

Saali tuled kustusid ja maastik maastiku järel viidi 300 õppurit Eesti kaunitesse paikadesse rännakule. Esimene kaader oli Türi ja Väätsa vahelisest Väike-Vooremaast – Järvamaa Pala külas asuvast Jaan Eilarti Reegla kodutalu õuest, kus temale püstitatud mälestuskivi tuletab meelde meie rahvussümboleid. Suurele kivile on graveeritud Jaan Eilarti daatumid 24. juuni 1933 – 18. mai 2006. Kõrval õitsevad rukkililled ja ülal tiirlevad suitsupääsukesed. Kivi allosas on talule omasel heinakärbisel tekst: „Hoidkem oma vaimukodu!”.

„Seda on tähtis teada, mõnes mõttes on see nagu piiblisalm – hoida tervikut, hoida oma vaimukodu! Jaan Eilart hakkas Türi voorestikku nimetama väikeseks Vooremaaks. Vooremaa on ju tegelikult Põhja-Tartumaal Saadjärve ümbrus. Järvamaalastele, kes mägedega kiidelda ei saa, on Türi voorestik aga tõeline mägismaa, kus Türi-Paide rahvajooksul jääb nende hing Kirna mäele jõudes peaaegu kinni.”

*  *  *

Eluloolist: Juhani Püttsepa tegemistest

Juhani Püttsepp sündis 17. veebruaril 1964 Tartus. On lõpetanud Tartu ülikooli 1989. aastal botaanikuna. Töötanud Tartu Lasteteatri direktorina, ajakirjanikuna Postimehes, Eesti Ekspressis, praegu kirjutab igakuist kolumni Maalehes.

Alates 2001. aastast tööl ka Eesti maaülikoolis, viimased tosin aastat gümnaasiumi ja põhikooli lõpuklasside õpilastele mõeldud loodusteaduste kooli eestvedajana.

Aastatel 1994–2016 on ta kirjutanud 24 raamatut, enamik lasteraamatud. Teinud koostöös Vahur Laiapeaga kaks dokumentaalfilmi. Juhani on 2017. aasta loodussõber.

50-st Eesti looduskaitse seltsi poolt plaanitavast rahvusmaastikust asuvad saartel: Koguva, Kaali, Vilsandi ja Harilaid, Lõu loopealne, Vormsi ja Noarootsi, Ristna ja Kalana, Kassari ja laiud, Ruhnu ja Kihnu. Üks Saaremaa väärikatest tegi ettepaneku, et rahvusmaastik võiks olla ka Mullutu Suurlaht.

Juhani kõneles, et tema loodusearmastuse alged on pärit kodukohast Peedumäel, kus maalikunstnikust vanaisa Juhan Püttsepp juhtis pojapoja tähelepanu jõeorgudele, järvesilmadele, mäeveergudele ja kauguses sinetavatele kuusemetsadele. Juhani isa oli kopsuarst Enn Püttsepp. Juhani Püttsepal on viis last.


Täna loetuimad
Enne maestro lahkumist
Autod põrkasid kokku
Kaarma esindajad soovivad kogukonnakogu laiali saata
Vald sai jõulukingiks kaks tänavat
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Saaremaa Muuseumis peitus reliikviana vaimulikurüü
Haigla soetas uue kiirabiauto
Saaremaa põllumehed lähevad pealinna meelt avaldama
Tornimäel tunnustati siseturvalisuse vabatahtlikke
Politsei hoiatab petukirjade eest
Pakend, plast, sisu
JõuluDuur tuleb rõõmuga
Lepaniidi mahetalu üllatab lehtkapsakrõpsudega
Huvitavatest päevadest Tartus
Kümme talvist hetke
Nädala loetavuse top 5
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Kuuel Luce erakooli õpetajal puudub kvalifikatsioon (32)
Purjus naine sõitis autoga kraavi (1)
Monika Sarapuu lahkub vallavalitsusest (13)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kommentaarid
Kuressaare Teater lõpetab kino näitamise (1)
Tanklatöötaja röövlitest: üks vehkis suure noaga! (54)
Mis toimub Eesti tipus? (5)
Ringkonnakohus mõistis Rannaaugu sadama ehitaja petmises süüdi (3)
Annetamistalgutel toetati enim Saaremaa lemmikloomade turvakodu (3)
Ilmatark: suve soojem osa on läbi (21)
Romukampaania laineid ei löönud (8)
Kalastuskaartide taotlemine kolib üha enam internetti (1)
Rein Kirst: hoogustada tuleks metsanduse arengut (15)
Eesti timukkond tunneb end kindla ja tugevana... (9)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud