[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Maakond

Kusti on lapsest saati maaga mestis (3)
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 19. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Kailuka külas Lepiku talus toimetab tegus kuuelapseline pere. See lugu on Maire ja Taivo Aaviku neljandast lapsest, poeg Kustist, kes noorusele vaatamata on juba üsna laialt ette võtnud. Saame osa tema ettevõtmistest ja tegemistest.

On ootuspärane, et maal üles kasvanud laps on looduse ja loomadega enam ühte kasvanud kui suure linna laps. Seetõttu on noormehe valik jätkata pärast Kuressaare gümnaasiumi lõpetamist õpinguid Eesti maaülikoolis, igati loogiline. Kustil on käsil kolmas aasta, mis tähendab, et tuleva aasta kevadel saab ta bakalaureuse tasemega ühele poole.

„Tundus tõesti loogiline minna edasi õppima ala, millega olen väiksest saati kokku puutunud ja tegelenud eesmärgiga talu taimekasvatuslikku poolt edasi arendada. Kunagi kandis antud eriala nimetust „agronoomia”, tänapäeval „põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine”. Õppeprogrammis on kõik valdkonnad tootmisest müügini, nii et teadmiste-oskuste hulk, mille sealt saab, on laialdane,” rääkis Kusti Aavik.

Tundes huvi, kui noorelt ja milliste töödega hakkas ta talutöödes kaasa lööma, sain igati ootuspärase vastuse. „Esimesed tööd, mida põllul päris üksinda tegin, olid traktoriga heinavaalutamised. See oli ka kõige mõistlikum, sest see töö oli üks lihtsamaid, mida teha, ja andis ühtlasi aimu, mida tähendab põllutöö. Olin siis ühe- või kaheteistaastane. Esimene kokkupuude traktorirooliga oli muidugi isa süles olles.”

Aga loomad? „Loomadega on ikka jooksvalt tegeletud, joodetud ja söödetud. Aga see, miks ma loomakasvatust õppima ei läinud, on sellepärast, et ema on veterinaar ja loomakasvatuslikud teadmised ja oskused peres olemas. Et saada rohumaade ja kogu taimekasvatuslikku poolt paremaks, oli mõte õppida just taimekasvatust. Loomade ninaesine peab olema korralik, siis saab ka tulemused.”

Kusti märkis samuti, et ülikool on silmaringi laiendamiseks vajalik ka laiemalt, sealhulgas tutvuste saamiseks. Esimesel aastal saadi üldainete kõrval aimu ka muldadest ja millised protsessid põllul üldse toimuvad, see on taimekasvatajale oluline teave.

„Esimesel aastal õpitu võimaldas juba asju teistmoodi näha ja protsessidest aru saada. Olen juba ka kodus teinud mõningaid muudatusi ja saan öelda, et need täitsa toimivad. See on ideaalne variant, et saan õpitut kodus rakendada, palju parem, kui tuimalt pähe õppida. Läbi praktika kinnistuvad teadmised palju arusaadavamalt ja jäävad terveks eluks. Selge see, et sada protsenti raamatute järgi ei saagi teha, tuleb kasutada ka kogemusi, mida püüan õppimise kõrvalt nii palju hankida, kui vähegi võimalik.”

Kogemuste jahil

Tuleb tunnistada, et tema omaalgatuslikku kogemuste hankimist sain tõsiselt imetleda. Iga temavanune noor ei otsi koostööd vilunud praktikutega, et saada võimalikult laia kogemuste pagasit.

„Kuna mulle meeldivad kõige enam rohumaade-ained – mul endal ju ka ainult rohumaad –, olen seni enam pühendunud rohumaadele. Olen rääkinud Kärla ühistu juhi Ülar Tänakuga, et pärast lõpetamist minna tema juurde kogemusi saama, kuna eesmärk on ka teraviljakasvatuslike teadmiste praktikasse panek. Sobivat maad oleks, aga kuna loomasöödaks vaja minev kogus on väike, pole teravilja kasvatamiseks vajalikku tehnikat mõtet soetada. Majanduslikult on otstarbekam toota korralikku silo. Ka mu enda ettevõte on veel niivõrd väike, et põhikohaga seal tööl olla ei ole mõistlik.

Ka praegu käin igal nädalal Kärla ühistus agronoomia poolega tutvumas. Taimekasvataja peab teadma, mis laudas toimub, sest ainult nii on võimalik aru saada, milleks on vaja toota kvaliteetset sööta ja kuidas see mõjutab loomakasvatust.”

Kusti on olnud kogemusi hankimas ka Vjatšeslav Leedo Tuule Grupi all olevates ettevõtetes ja teraviljakasvataja Kaido Kirstu talus, sest igal edukal tegijal on oma käekiri. „Kaido juures sain lähemalt kurssi teraviljakasvatuse erinevate tahkudega, külvist koristuseni ja kuivati ning laomajanduse poolega.”

Kas tänapäeval tegutsevad maaülikooli juures lisaks loengutele ja praktikatele veel ka teadusringid, kus tudengeil on võimalus katseid korraldada? Näiteks rohumaaviljeluse või mullaring, mille põhjal ka diplomitöö, nüüd bakalaureuse- või magistritöö teha?

„Selliseid ringe enam ei ole, on ainult praktikad, kust kogemusi saada.”

Kas ja mis sul veel Tartu ellu mahub? Kas oled ka spordipoiss? „Ausalt öeldes on koolipäevad pikad ja küllalt tihedad, midagi muud sinna ei mahu, trennideks pole aega jäänud. Kuna õppijate seas on tegevpõllumehi, on õpe korraldatud kolmel päeval nädalas. Nädala lõpus on võimalik oma ettevõtlusega tegeleda. Sporditegemine hobi korras on jäänud mul põhikooli aega, kui sai treeningutel käidud.”

Kui sisutihedatest koolipäevadest on võetud, mis võtta annab, vurab noormees autoga koju, pühapäeval jälle tagasi. Sest kodutalus ootavad tööd sõltumata hooajast. Talvisel ajal on igapäevane töö teadagi loomade söötmine ja jootmine.

„Varsti algab ka põlluäärte puhastamine. Tööd jagub. Tahan ettevõtte toimimist efektiivsemaks saada, sest Saaremaal on maaressurss suhteliselt piiratud. Samad maad peavad hakkama andma rohkem saaki. Tahan järgmisel sügisel jätkata sama teemaga sügavuti maaülikooli magistriõppes. Toota oskavad juba kõik, aga toodetu maha müüa on palju suurem väljakutse. ”

Oma ettevõte – Vätta Agro OÜ

Sellest aastast on talu ettevõtlus jagatud kaheks, vanemad tegutsevad FIE-na ja Kusti oma osaühinguga. Kahepeale kokku on talus 180 põhikarja utte. Noore mehe sõnul paneb karja suuruse paika lauda suurus. Kuid maade parema kasutamisega kaasnevat potentsiaali arvestades on võimalus karja edaspidiseks suurendamiseks olemas.

„Lähiajal pole karja suurendamine küll plaanis, aga eks ühel ajal tuleb uus laut ehitada. Sööt pole seni probleemiks olnud. Ka viimasel kahel üsna kehval aastal oleme vajaliku söödakoguse kätte saanud. Kui maad korda teha ja uus laut saada, on karja suurendamiseks võimalus täiesti olemas.

Oma ettevõtlusega tegelen aktiivselt selle aasta algusest, registrisse sai see aga eelmise aasta mais. Tegelikult tegutseme me ühiselt samade eesmärkide nimel. Oma ettevõte annab mulle aga juurde ka juhtimis- ja paberimajanduse kogemusi. Põllumajanduses on ses osas tegelikult meeletu kogus bürokraatiat. Euroopa Liidus on küllaltki palju regulatsioone, mida tuleb teada ja täita.”

Kuidas realisatsiooniga läheb? „Saaremaa lihatööstusega on meil väga hea koostöö. Eelmisel aastal müüsime lambaid ka Eestist välja, sel aastal enam mitte, kuna kokkuostuhinnad seda ei soosi. Siinne lihatöötus on kindel ja mõistlik valik. Kuigi meie lambad on mahedad, realiseerime neid kui tavalambaid, hind ei jää mandri mahetööstuses pakutavale alla.”

Räägi pisut ka oma vendadest-õdedest, kas keegi neist on ka oma elu maaelu ja põllumajandusega sidumas? „Mul on neli venda ja õde. Minust pisut vanem õde kasvatab kodus lapsi. Pesamuna Mihkel õpib praegu kaheksandas klassis ja on suur põllumajanduse fänn. Eks näe, kes temast saab. Minust noorem vend, Lauri, õpib Olustveres, tema tulevik on põllumajandus. Vanem vend Rauno tegeleb hetkel töökoha vahetusega ja kõige vanem, Kristjan, töötab Erko Elektris.

Kui olime jutuvestmisega lõpule jõudnud, kiirustas Kusti ralliga seoses algavale koosolekule. „Lähen siit kohe rallikoosolekule. Olen ralliga seotud neljandat aastat sidemehena, kelle põhiline eesmärk on olla juhtimise staabi ja raja vaheline sidepidaja. Kui keskus tahab mingit korraldust rajale anda või rajal on mingi jama, annan selle raadiosaatjaga edasi.

Sama teen ka Rally Estonial, mida korraldatakse Lõuna-Eestis. See on mu hobiline tegevus, kus meeldiv on ühendatud kasulikuga.”


Täna loetuimad
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (9)
Osa Orissaarest mattus pimedusse
Saarlased „Südame sosinat” ei näe
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Epp Kikase asemikuks sai Riina Noormägi
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Lasteaedade spordipäeva võitis Kärla lasteaed
JUHTKIRI - Asjata märgukirjad
Suhted inimese ja Jumala vahel olgu korras
Tootjad ja keskkond muutuste tuules
Kirikuteated
Moosese imetabane sünnilugu
Tunne Kelam avab oma fotonäituse
Nädala loetavuse top 5
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (26)
Kus lõpeb nali? (12)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (9)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (7)
Kommentaarid
Gripi vastu vaktsineerimisi rohkem kui mullu (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (72)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (9)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (9)
KTG soovib endale projektijuhti (7)
Aasta hoolekandjaks pürib viis kandidaati (6)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud