[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Maakond

Kuressaare väärikate ülikooli 10. õppeaasta avas poliitik
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 16. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tervitan teid kõiki, nende hulgas 36 uut õpilast! Ütlen ka seda, et väärikate ülikool tekitab sõltuvust – enamus käib algusest peale, mõned puhkavad ja tulevad seejärel tagasi. See on kujunenud elustiiliks.

Selline oli Saaremaa väärikate ülikooli juubeliaasta sissejuhatus korraldajalt Maie Meiuselt, kes andis sõnajärje vallavanemale.

„Täna, õpetajate päeval toimub Saaremaal kaks ülikooliga seotud üritust. Allkirjastasime hommikul tehnikaülikooli rektoriga koostöölepingu, mille tulemusel töötatakse Saaremaal välja meretoorme väärindamise õppemoodul ning tehakse ettevalmistused õppe- ja teaduslabori avamiseks hiljemalt 2021. a septembriks. Maakond investeerib sellesse järgneva kolme aasta jooksul vähemalt 140 000 eurot. Toimus ka alushariduse konverents, mis on väga oluline osa haridussüsteemis. Kõik haridusetapid on tähtsad ja igal on oma kindel roll, sealhulgas väärikate ülikkoolil,” ütles Madis Kallas tervituskõnes.

Ja oligi käes aeg, kui tänavune esimene lektor, Urmas Paet, Euroopa pakilisi teemasid lahti harutama hakkas.

„Tere teile ja tere, kodusaar! Ja ilusat õpetajate päeva! Loodetavasti on teie seas ka endisi õpetajaid, ka minu üks vanaemadest oli õpetaja. Tänan selle võimaluse eest, et saan teiega koos maailmaasju arutada. Ma ei kavatse oma monoloogiga poolteist tundi katta, tahan, et teil oleks võimalus ka küsimusi esitada. Ärge hoidke siis ennast tagasi,” tegi eurosaadik Urmas Paet saarlaslikult omameheliku sissejuhatuse.

Etteruttavalt olgu märgitud, et lektori soov täideti kuhjaga. Ei mäleta, et nii palju küsimusi oleks varem esitatud.

Enda tutvustamiseks lisas ta, et on teist koosseisu Euroopa Parlamendi liige ja tema põhilised tegevusvaldkonnad on seotud välis- ja julgeolekupoliitikaga, millega ta ka Eestis 15 ja enam aastat tegeles. Sellest kümme välisministrina. Ta on ühtlasi väliskomisjoni, julgeolekukomisjoni ja kaubanduskomisjoni liige. Ka eelmise koosseisu ajal tegeles Paet välis- ja julgeoleku teemadega.

„Mul on hea meel, et saan selliste ülioluliste teemadega edasi tegeleda. Protsess otsuse sünnist selle vastuvõtmiseni võib kesta aasta. Ka eelmises koosseisus õnnestus mul olla mõne raporti raportöör, mis mõjutavad Euroopa tulevikku. Raportid, millega tegelen, on EL-i kaitse koostöö, EL-i küberkaitse ja Arktika poliitika. Oma olemuselt on need Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks suhteliselt uued nähtused.”

Brexiti mõjud

„Aga minu tänase jutu peamine eesmärk on rääkida sellest, mis on praegu Euroopas ja maailmas tervikuna üleval ja mis meid ka Eestis otseselt mõjutavad, kuid mida me ei pruugi veel tunnetada. Soovin, et te mõtleksite nende protsesside ja teemade peale.

Üks neist on pikaajaliseks kujunenud Brexiti lugu ehk Suurbritannia lõpmatu lahkumislugu Euroopa Liidust. Kolm ja pool aastat tagasi tegid nad referendumi. Viimane seis on 31. oktoober, kui nad pärast kahte pikendust peaksid EL-ist lahkuma. Aga täna, napilt kuu enne määratud aega on kõik variandid veel võimalikud.”

Kuigi seda teemat on meedias üsna hästi valgustatud, esitab poliitikaga üdini kursis olev eurosaadik mitmeid konkreetseid fakte, mis panevad Brexiti tagajärgedele tõsisemalt mõtlema. Paet tõstatas küsimuse, et kui Suurbritannia lahkub kõige mustema stsenaariumi järgi ehk ilma kokkuleppeta, mis saab siis suhetest Euroopaga?

„Suurbritannial on muu Euroopaga väga palju igapäevaseid tihedaid suhteid ja sidemeid, alates majandusest ja kaubandusest ning lõpetades inimestega. Suurbritannias elab praegu 3,5 miljonit või pisut enam teiste Euroopa riikide elanikku. Sealhulgas viis tuhat Eesti kodanikku, kes seal õpivad või töötavad. See mõju nende tulevikule on praegu ebaselge. See on kõige kehvem ja kummalisem variant.

Kui vaadata tänast Euroopa Liitu, kellel on mingid kokkulepped ka kõige väiksemate ja kaugemate saareriikidega Kariibi meres või kus iganes, siis 1. novembril võib tekkida olukord, kus Suurbritannial ei ole ühtegi kokkulepet mitte millegi kohta.

Teine võimalus on selline, et järelejäänud aja jooksul kiidab Briti parlament heaks selle kokkuleppe, mille Euroopa Liit on heaks kiitnud peaminister Theresa May ajal, ja see lahkumine toimub ikkagi korrastatult. Kolmas variant on ka olemas. Et praegune peaminister teeb uue avalduse ja palub veel pikendust. Selle jooksul võivad Suurbritannias toimuda uued parlamendivalimised ja valituks võivad saada sellised poliitilised jõud, kes ei soovi EL-ist lahkuda. Sest paljud on aru saanud, et lahkudes on Suurbritannia üksi, nagu teised kolmandad riigid. Alustades riikidega läbirääkimisi nullist, näiteks vabakaubanduslepingu sõlmimiseks, võib see aega võtta aastaid.”

Suurbritannia on üks Euroopa suurtest jõukeskustest

Lektor jätkas kolm ja pool aastat pingeid ülal hoidnud teemaga, mis on ka Eesti kodanikele väga murettekitav, veel ühe nurga alt. „Kui vaadata tänaste jõudude jaotust maailmas, siis suured majanduslikud ja julgeolekulised jõukeskused on Hiina, Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja järjest rohkem ka India ning Aafrika riigid. Selles kontekstis on ainuke reaalne jõud Euroopa poolt vaadates, et suuta oma huve esindada, teha seda koos. Ka kõige suurem Euroopa riik, Suurbritannia, Saksamaa või Prantsusmaa, ei ole üksi võetuna nendele maailma suurtele tõsine konkurent ega tasakaalustaja. Sellest saadakse üha enam aru. Ka Suurbritannias endas.”

Paet ilmestas toodut ka konkreetsete faktide ja arvudega. „Mälestus Suurbritannia impeeriumi ajaloost, mis ei kustu kunagi, on muutunud. Tänane reaalsus on teistsugune. Suurbritannia on täna 50 miljoni ja natuke enama elanikuga riik, Euroopa Liit aga 530 miljoniga.”

Lektoril oli saalitäiele rääkida veel paljust muust, mis praegu kõneainet pakub ja muret tekitab. 300 õppurit said õpetajate päeval maailma asjadest hulga teadlikumaks. Aitäh selle eest!


*  *  *

Eluloolist

Urmas Paet on sündinud 20. aprillil 1974 Tallinnas. Isa ja vanavanemad on saarlased. Tallinna 42. keskkooli järel on ta läbinud mitu ülikooli – Tartu ülikool (politoloogia), Lundi tehnikaülikool ja Oslo ülikooli (rahvusvahelised suhted).

Ameteid kogemuste saamiseks on olnud mitmeid. Eesti Raadios olnud toimetaja välisinfo ja uudiste toimetuses. Ajalehes Postimees uudistetoimetuses reporter, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik. Reformierakonna nõunik ja aseesimees. Nõmme linnaosa vanem. Eesti kultuuriminister Juhan Partsi valitsuses. 2005–2014 Eesti välisminister Andrus Ansipi kolmes ja Taavi Rõivase valitsuses. Olnud riigikogu XI, XII ja XIII koosseisu liige. Novembrist 2014 Euroopa Parlamendi liige, praegu teist koosseisu.

Urmas Paeti on autasustatud Kolme Tähe II klassi ordeniga (2009) ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga (2012).

Abikaasa Tiina on eesti filoloog ja töötab Eesti Keele Instituudis vanemkeelekorraldajana. Urmasel ja Tiinal on kolm tütart: Sylvia, Olivia ja Emilia.

*  *  *

Urmas ja Saaremaa

Rääkige oma seostest ja mälestustest seoses Saaremaaga, minu mäletamist mööda elab/elas teie vanaisa Sõrves.

Mu isa on sündinud Saaremaal ja lapsena elanud Suurna külas. Ka mu isapoolsed vanavanemad on Saaremaalt, Sõrve algusest. Nüüd puhkavad nad paraku Anseküla kalmistul. Salmel elavad praegugi mu toredad tädid Aili ja Kersti, kes on isa õed. Lapsena veetsin suviti mitu nädalat Salmel tädide juures. Sõrves oli ka mu vanaonu, helilooja Olev Sau suvekodu. Sealgi käisin suviti külas.

Mida Saaremaa teile tähendab, kui tihti on võimalik siia tulla?

Seoses tugevate perekondlike sidemetega on Saaremaa mulle väga eriline. Ma pole seega ka ilmselgelt objektiivne, kuid Saaremaa ja saarlased on eriliselt tugeva identiteediga. Kaunis ja sügavate traditsioonidega paik.

Praegusel ajal ma Saaremaale küll liiga tihti ei jõua, kuid iga tulek on eelpool nimetatud põhjustel emotsionaalne.

Milliseid võimalusi on poliitiku töö teile pakkunud?

See on pakkunud mulle võimaluse tegelda ka professionaalsel tasemel rahvusvahelise poliitikaga, mis on mind alati huvitanud. Neidki ridu kirjutan Mosambiigis Euroopa Liidu valimisvaatlusmissioonil.

Tallinn versus Brüssel, kumb on südamelähedasem?

Tallinn ja Eesti tervikuna. Siin pole mingit küsimust.


Täna loetuimad
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (9)
Osa Orissaarest mattus pimedusse
Saarlased „Südame sosinat” ei näe
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Epp Kikase asemikuks sai Riina Noormägi
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Lasteaedade spordipäeva võitis Kärla lasteaed
JUHTKIRI - Asjata märgukirjad
Suhted inimese ja Jumala vahel olgu korras
Tootjad ja keskkond muutuste tuules
Kirikuteated
Moosese imetabane sünnilugu
Tunne Kelam avab oma fotonäituse
Nädala loetavuse top 5
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (26)
Kus lõpeb nali? (12)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (9)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (7)
Kommentaarid
Gripi vastu vaktsineerimisi rohkem kui mullu (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (72)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (9)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (9)
KTG soovib endale projektijuhti (7)
Aasta hoolekandjaks pürib viis kandidaati (6)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud