[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Pühapäev, 23. veebruar 2020  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
veebruar 2020
järgmine kuu
E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
242526272829




Maakond

Tänapäevase põllumajanduse eripärad ja valupunktid (12)
Autor: Vilma Rauniste
Neljapäev, 03. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Nii nagu 1919. aasta maareform oli üks olulisemaid, kui mitte kõige olulisem Eesti rahvusriigi tekkimisel, mistõttu oleme saanud tähistada riigi sajandat sünnipäeva, sama oluline on kättevõidetud maa hoidmine ja selle kasutamine rahva toitmiseks.

Kahjuks on meie põllumehed, vaatamata tohutule arengule, seatud toidutootmise kui strateegilise ala arendamisel kõige karmimasse konkurentsi. Põllumajanduse eest võitleja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus valgustas maateemat Ugala teatrimajja kogunenud maarahvale paljude faktide ja võrdlustega.

Siin tema ettekanne pisikeste kärbetega.

See, et maareformi käigus moodustati Eestis 56 000 talu, oli kahtlemata otsustav majanduse ülesehitamisel. 1930-ndate lõpuks oli Eesti põllumajandus arenenud eksportivaks tegevusharuks, mis põhines peretaludel ja ühistegevusel, mis on eeskujuks ka tänapäeval. Seetõttu oli 1980-ndate lõpus alanud talude taastamine paljude jaoks suurte lootustega. Kuigi 1990-ndad olid Eesti põllumajanduse jaoks keeruline aeg ja paljud maad jäid sööti, siis selle sajandi alguseks oli taas loodud 56 000 talu. Huvitav kokkusattumus! Sealt edasi on toimunud talude arvu järjepidev langus ja tootmise koondumine suurematesse ettevõtetesse.

Selleks, et paremini mõista talude ja põllumajanduse tähtsust teise maailmasõja eelses ja taasiseseisvumise järgses Eestis, toon mõned võrdlevad arvud. Kasutatava põllumajandusmaa pind kasvas 1939. aastaks 2,7 miljoni hektarini, praegu kasutame ca miljon hektarit. Piimalehmi oli ca pool miljonit, praegu kuus korda vähem. Talude arv tõusis 140 000-ni, praegu on ca 16 000 põllumajanduslikku majapidamist. Kui enne teist maailmasõda oli enamik talusid väiksemad kui 50 ha, tegelikult isegi väiksemad kui 20 ha, siis praegu toodavad mõni tuhat põllumajandusettevõtet üle 80% meie põllumajanduse kogutoodangust.

1939. a elas Eestis ca miljon inimest ja umbes pooled olid hõivatud taludes. Kui arvestada juurde ka pereliikmed, oli taludega seotud ligi 60% Eesti rahvastikust. Nüüd pakub põllumajandus tööd ca 13 000 inimesele, mis on koos peretööjõuga 2–3%.

Aga ei saa öelda, et seetõttu on põllumajanduse tähtsus väiksem. Vastupidi. See väike hulk inimesi katab meie igapäevase toidulaua. Toodame piima ja teravilja ligi kaks korda rohkem, kui suudame Eestis ära süüa. Kuigi oleme sunnitud väga palju liha importima, täidab lihaveise- ja lambakasvatus olulist rolli meie rohumaade hooldamisel ja väärindamisel. Põllumajanduse toidusektor kuulub riigi olulisemate ekspordiharude hulka.

Kuigi põllumajanduse struktuur ja ettevõtete suurus on ajas palju muutunud, siis kuhugi pole kadunud vajadus teha koostööd ja edendada ühistegevust. Põllumajandustootjate turujõud ja võime kontsentreeruva kaubanduse ja toidutööstusega läbi rääkida on ajas kahanenud. Põllumeeste koondumine ühistutesse aitab vastu seista survele toota aina odavamalt, samas kui tarbijate nõudmised toidu kvaliteedi, keskkonnahoiu ja loomade heaolu osas muutuvad aina kõrgemaks.

Põllumehed kliimamuutuste eesliinil

Põllumehed on kliimamuutuste eesliinil, sest just nemad tunnevad omal nahal üha sagedamini ekstreemseid ilmastikutingimusi ja sellega kaasnevat – liigniiskus, taimehaigused, võõrliigid. Piimalehmast on tehtud kliimavaenlase võrdkuju. Ometi peituvad just põllumajanduses vastused kliimatingimuste leevendamisele. Näiteks püsirohumaade mulla oluline roll süsiniku sidumisel või põllumajanduse vältimatu roll biomajanduse arendamisel, sealhulgas taastuva energeetika ja materjalitööstuse olukorras.

Seega pole põllumajandus mitte mineviku, vaid tuleviku tegevus. Aga põllumeeste järelkasv on üha enam probleemiks. Noorte maale meelitamiseks ei piisa populistlikest loosungitest. Nii nagu iga inimene soovib saada oma töö eest motiveerivat tasu, nii seovad ka noored oma tuleviku toidutootmisega vaid juhul, kui see toob leiva kindlasti lauale. Lisaks toimivale äriplaanile on vaja stabiilset põllumajandus-poliitilist keskkonda koos sidusate toetusmeetmetega. Võtmeküsimuseks on noorte juurdepääs kapitalile, aga ka maapiirkondade taristu olukord.

Euroopa Liiduga liitumine on Eesti põllumehed soost välja toonud ja andnud sellele uue hingamise. Kuid jätkuvalt on lahendamata uute ja vanade liikmesriikide ebavõrdsete toetuste küsimus, mis pärsib meie põllumajanduse tegeliku potentsiaali avaldumist.

Sellele lisandub meie valitsuse, mõne pisikese erandiga, suhtumine kodumaise toidutootmise toetamise vajadusse. Kuigi oma maa ja oma toit peabki tekitama emotsioone, ootaksin põllumajanduspoliitika kujundamisel rohkem ratsionaalsust ja tänapäeva majanduslike reaalsustega arvestamist. Mõistlikke investeeringuid põllumajandusse dikteerib paraku tipptehnoloogia, mitte poliitika. Üks lüpsirobot nõuab vähemalt 60 piimalehma, traktorite ja kombainide minimaalne jõudlus paneb paika põllumaa vajaduse teraviljakasvatuses.

Põllumajanduse mitmekesist struktuuri arvestades vajame ettevõtete suurusele ja eripärale sobivaid poliitikameetmeid, mis arvestavad sihtgrupi tegelikke arenguvõimalusi ja ka kasutada olevat maaressurssi. Kuigi suurem osa toiduressurssi tuleb suurematest põllumajandusettevõtetest, on väiketaludel ka tulevikus oluline roll maaelu ja meie toidulaua rikastamisel.

Kokkuvõtteks tahan öelda seda, et tänased põllumehed jätkavad oma esiisade tegevust ja traditsioone. Vaatamata suurtele muutustele, keerulisele ajaloole ja hetke trendidele-arengutele, on sada aastat tagasi toimunud maareform vundament, millel põhineb kodumaise põllumajanduse ja toidu tootmise tulevik.


Täna loetuimad
Perekondlik (2)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu (2)
In memoriam Mihkel Smeljanski
Muhus jagati parimatele preemiaid ja tunnustusi
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Toasooja hind võib edaspidi kerkida kuni 10 protsenti (11)
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (1)
Lümanda elutööpreemia pälvis spordihing Urve Vakker (3)
Mustjala teenetemärk jäi tänavu välja andmata
Sandra Sepp: advokaat peab olema inimlik
Priit Penule maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk (1)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (4)
Toitumisekspert: tervisliku toitumise ABC tuleb kasuks igaühele
Rahvas, rahvus, riik (4)
Nädala loetavuse top 5
Kaunispe külas hukkus autot remontinud mees
Pulmapidu päädis kolmekordse luumurruga (11)
Valla järelevalve peaspetsialist lahkub ametist (21)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (23)
Kommentaarid
Bellingshauseni kapten Indrek Kivi: kartsin juhtide egosid (1)
Tuba, kus maailm muutub paremaks (7)
Kalurid soovivad Saaremaa suurmehi postmarkidele (4)
Rahvas, rahvus, riik (4)
Sõnajalad kolivad tuuleenergeetika arenduskeskuse Saaremaalt ära (23)
Oma kätega loodu pakub Raivole rahuldust ja rõõmu (2)
Imetüdruk läbis aastaga kaks klassi (29)
Nelja maakonna naiskodukaitsjad õppisid evakuatsiooni (3)
Igor Gräzin asub tööle Saarte praostkonna vikaarina  (29)
Meie Maa omanik Arne Pagil pälvis maakonna vapimärgi (1)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.


Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2020. Kõik õigused kaitstud