[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Neljapäev, 21. november 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
november 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930




Maakond

Riigi juubeli tähistamine sai ilusa punkti (1)
Autor: Vilma Rauniste
Kolmapäev, 02. oktoober 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistamine sai pühapäeval Ugala teatrimajas piduliku ja võimsa punkti. Meie riigi juubeli tähistamisega, mis kestis enam kui kaks aastat, tehti riigile suur arv erineva loomuga kingitusi, mis meile endile annab ilusama elukeskkonna.

President Kersti Kaljulaidi tervitussõnade järel andis päevajuht sõnajärje tähtpäevakõneks „Maaseadus 100” EV100 juhtrühma esimehele Toomas Kihole. „Palun esmalt aga Toomas Kihol anda üle EV100 plaat presidendile, et Eesti riik oleks igavene ka Kadriorus,” lausus EV100 korraldusmeeskonna liige Margus Kasterpalu.

„Mul on tõesti hea meel, et nende aastatega on nii palju tehtud. Nagu te kuulsite, enam kui 600 Eesti küla, ja seda ka väljaspool Eestit, on saanud EV100 plaadi riigi juubeliks tehtud kingituse puhul. Täna, mihklipäeval, kui välitööd on lõppenud ja tahvlid seintele kinnitatud, on aeg hakata tibusid lugema, see tähendab, et saame ülevaate kingitustest, mis Eesti sünnipäevaks külades, alevikes ja linnades on tublide inimeste poolt tehtud. Aga sellest peopäeva teises vaatuses.

Mina keskendun saja aasta tagustele sündmustele ehk asjade algusele – Eesti Vabariigi maaseadusele, mille vastuvõtmisest sai 10. oktoobril 100 aastat. Nagu me kõik teame, kuulutati 24. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariigi iseseisvus. Iseseisev Eesti rahvusriigina. Ükski rahvus ei ammuses maailmas ega tänapäeval saa välja kuulutada iseseisvust nii, et emamaa sellele vastu ei ole. Seetõttu Eesti riigi iseseisvuse väljakuulutamise järel tegelik töö rahvusvahelise tunnustuse saamiseks alles algas,” alustas Toomas Kiho.

„Just täna sada aastat tagasi, 29. septembril 1919 algas Tartus Balti riikide kõrgetasemeline nõupidamine, kus pea- ja välisministrid arutasid, kas need neli riiki peaksid tegema rahu Venemaaga. Balti riikideks loeti tollal Eestit, Lätit, Leedut ja Soomet. Esimeses maailmasõjas osalenud riigid ei olnud sugugi vaimustuses punase Venemaaga rahu sõlmimisest. Kuid neil neljal ei olnud palju teist võimalust, kui minna punavenelastega lepingut sõlmima, selleks et rahvusvaheline kogukond meie riiki tunnustaks. Just selline nõupidamine Tartus algas täna sada aastat tagasi.”

Kiho rääkis, et riigi väljakuulutamine ja tunnustuse saamine oli asja üks pool. Ülimalt tähtis oli see, millise sisuga riik täita. „Siin on kaks kõige põhilisemat asja, mis Vabadussõja kestel ära tehti. Need on eestikeelne Tartu ülikool, mille asutamise 100. aastat tähistame tänavu 1. detsembril, ja üsna radikaalne maaseadus, mis muutis Eestit olemuslikult. See tähendas väga suurt reformimist, sest enne maaseaduse vastuvõtmist kuulus suurem osa maast suurmaapidajatele.”

Kiho meenutas, et Eestis oli siis 1149 mõisat ja Balti parunitele kuulus umbes 2,5 miljonit hektarit ehk ca 25 000 km2 maad, mis on rohkem kui pool Eesti territooriumist. „Et 700 aastat baltisakslaste käes olnud maa neilt ära võeti, oli nende poolt vaadates tohutu ebaõiglus. Aga eestlastel ei jäänud muud üle, sest Balti parunid olid Vabadussõja ajal formeerinud oma pataljoni, mille eesmärk oli taastada ja säilitada olemasolev kord, et maaomand jääks baltisakslastele. Olete kindlasti kuulnud Landeswehri sõjast ja Balti riigist. /.../

„Asutava Kogu esimesteks ülesanneteks oli põhiseaduse väljatöötamine ja maareformi seaduse vastuvõtmine. 23. aprillil 1919 ütles Toompeal Asutava Kogu esimeheks valitud August Rei: „Eesti peab saama vabariigiks, kus õigus ja demokraatia valitseks ja kõige suuremaks ülesandeks peab olema maa-küsimuse lahendamine. Kui see terav küsimus saab ära lahendatud – suurmaaomanikelt maa äravõtmine ja riigi omandisse andmine, ainult siis saab meie vabariik alusmüüri, mille peale rajatud hoone võib igavesti seista, igale tormile vastu seistes.”

Nii oli juba Asutava Kogu avakõnest selge, et maareform on üks kõige tähtsamaid kestvaid ülesandeid. August Rei ütles samas kõnes: „Maaküsimust lahendades peab silmas pidama, et meie sõjameestel, kes iseseisvuse ja maa puutumatuse eest verd on valanud, peab olema õigus maast osa saada.” See põhimõte oli kirjas ka maaseaduses.” /.../

Vaba Maa kirjutab 1919. aasta oktoobris, päev pärast maaseaduse vastuvõtmist Asutavas Kogus nõnda: „Just sel ajal, kui Saksa ja Vene relvajõud Riia väravate all ragistavad, et ühes Läti ja Leedu iseseisvuse kukutamisega salaja ka Eestile nuga selga torgata, tehakse Eestis suurmaapidamisega lõpp. Ajalooline silmapilk. Mida tundis tollane peaminister, kui ta andis Asutavale Kogule üle maaseaduse eelnõu? Otto Strandman ütles üle andes, et oleme sunnitud suurmaaomandi likvideerima. Kui vaadata, mida suurmaapidajad on meie rahva elus mänginud, siis ei jää meil muud nõu üle – 500 elanikku ei tohi üle rahva valitseda!

Pärast seda kulus mitu aastat, kui rakendusaktid saadi ja maa tegelikult jaotati. Sellest sündis 56 000 uut majapidamist, mistõttu sai üsna suur osa perekondadest maaomanikuks. See maareform kujundas meie arusaama maast ja meie külast. /.../.

Esineja tõi näitena Saaremaal Kaarmal välja kujunenud asundustalude piirkonna, mis sai nimeks Asuküla. See nimi eksisteeris maakaardil 1977. aasta haldusreformini.

Kokkuvõtteks ütles Kiho: „Keskmiseks talu suuruseks kujunes pärast reformi 16,4 ha, ja sellega koos teistsugune maaharimine. Aga see oli vältimatu reform, mille tuules me elame tegelikult ka praegu. Kuid hiljem, 1950-ndate keskelt on tehtud Eestis veel „maareforme”, millest põhiline oli 1949. aasta 25. märtsi küüditamine, mis muutis maaomandi vormi.

Aga maaomanike järeltulijatel tekkis võimalus Eesti Vabariigi taastamisega oma esivanemate higi ja verega Vabadussõjas võidetud maa tagasi saada. Hoidkem seda maad! Ja meenutage ja pidage meeles maareformi, mis oli Eesti esimeste aastate tähtsaim seadus,” ütles Toomas Kiho esinemisele punkti pannes.

Soovitame lugeda ka 28. novembri 2018 Meie Maas ilmunud lugu, kus Toomas Kiho rääkis väärikate ülikoolis teemal „Eesti esimene sajand läbi luule”.

Juttu jätkus aga veel

Teise väga ülevaatliku ettekande põllumajanduse hetkeseisust ja võrdlusest teise maailmasõja eelse ajaga tegi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Romet Sõrmus. Sellest homses lehes.

Veel kõneles oma esivanemate talu ülirasketest aegadest (eelpool toodud põhjustel) Eesti Talupidajate Keskliidu nõukogu liige, talupidaja ja aasta põllumees 2015 Ants Aaman. Eesti Vabaõhumuuseumi teadlane Heiki Pärdi tutvustas uustalude ehituskultuuri asundustaludest pildirea näitamisega.

Eesti Peakokkade Ühenduse liige Inga Paenurm tutvustas rikkalikku pidupäeva menüüd, kus paljude hulgas oli ka Pähkla kalakasvatuse külmsuitsuforell. Kultuurilist kosti pakkusid näitlejad katkendiga Tõnu Õnnepalu näidendist „Sajand” ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tudengite vahva ansambel. Ansambli Curly Strings saatel oli võimalus peolaualt korjatud kaloreist osa tantsupõrandale jätta.

Ürituse teine vaatus

See oli tänuüritus kingituse tegijatele. Selle vaatuse jaoks oli tehtud tublisti tööd – võttegrupp oli kõik maakonnad läbi käinud, et ekraanilt saaks näha-kuulda EV100 maakonnakoordinaatoreid nimetamas ja tänamas kõiki oma piirkonna kingituse tegijaid.

Tuleb tunnistada, et kui meie Reet Viira oli jõudnud nimetada mitukümmend nime, tekkis saalis kahin ja elevus, aga ta oli jõudnud ehk veerandini. Kuid nimetada tuli tal 124 nime, ülekaalukalt suur arv, mis on kahtlemata Reeda pühendunud töö tulemus.

Võttegrupp oli igast maakonnast jäädvustanud ka üks-kaks kingitegijat, Saare maakonnast Jaanika Tiitsoni ja Orbu talu perenaise Liisi Kuivjõe Leedri külast.

Sisutihedad ettekanded võimaldasid nagu linnulennul läbida meie kauni maa esimese sajandi käänulise teekonna. Tänud kõigile asjaosalistele selle ilusa päeva eest!

*  *  *

Saare maakond „EV100 igas külas” tunnusplaadi saajad

2017: Karala, Hellamaa, Ruhnu.

2018: Anseküla, Siion, Sakla, Nihatu, Soobiku, Panga, Sääre, Asva Viikingite küla, Vaivere, Võhma, Suuremõisa, Jööri, Soela sadam, Püha, Kogula, Orbu, Kavandi, Undva, Jaagu, Koigi-Väljaküla, Kõrkküla, Mustjala, Iide, Orinõmme, Käesla, Kõruse, Paenase, Vanakubja, Roopa, Kuressaare kindlus, Laimjala mõis, Mändre, Kõljala, Salme, Sauvere, Kõõru, Roobaka, Aste, Kihelkonna, Kuressaare gümnaasium, Karja, Laimjala, Kõrkvere, Ratla, Taritu.

2019: Saaremaa ühisgümnaasium, Jaagarahu, Meie Maa, Kuressaare täiskasvanute gümnaasium, Tiirimetsa, Kaarma, Kärla, Massinõmme, Kaubi, Reeküla, Valjala, Sääremäe, Kudjape, Randvere, Piiri, Mustjala kool, Tagavere, Loode tammik, Orissaare, Viidu, Veeremäe, Lossi väljak, Vilsandi, Abruka, Atla, Leedri, Toomalõuka, Roomassaare, Vahase, Lõetsa, Lindmetsa, Pihtla, Laadla, Saareküla, Angla, Nasva, Ohessaare, Kõinastu, Kaali, Tõlluste, Külasema, Korsi, Raegalerii, Lümanda, Mäebe, Soela-Pammana-Murika, Sagariste, Sõmera, Kesse Jaani, Kuressaare keskväljak, Mõntu, Viirelaid, Kerju, Nõmmküla, Põripõllu, Viki, Thule Koda, Lahetaguse, Pidula Wakepark, Muhu Roosiaed, Leisi, Vanamõisa, Kuressaare haigla, Tiisu, Lopsi, Meremaja, Nora Maja, Kailuka, Liiva, Metsküla, Tagamõisa, Laadjala, Sandla, Kuressaare Eesti Seltsi maja, Sääre sõjaajaloo muuseum, Antarktika.

EV100 on minu jaoks kui mesilassülem, kes on lendamas mesipuu poole. Tänud igale kingi teinud kogukonnale. Teie panus on hindamatu. Meie ühine sünnipäev oli täis naeru, toredat äratundmist ja kogukonnatunnet. Elagu Eesti pikalt ja uhkelt järgnevad 100 aastat!

Reet Viira


Täna loetuimad
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (12)
Osa Orissaarest mattus pimedusse
Saarlased „Südame sosinat” ei näe  (1)
Epp Kikase asemikuks sai Riina Noormägi
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Lasteaedade spordipäeva võitis Kärla lasteaed
JUHTKIRI - Asjata märgukirjad
Tootjad ja keskkond muutuste tuules
Suhted inimese ja Jumala vahel olgu korras
Tunne Kelam avab oma fotonäituse
Kirikuteated
Moosese imetabane sünnilugu
Nädala loetavuse top 5
Perearst loobus Ruhnu sõidu pärast nimistust  (26)
Kus lõpeb nali? (12)
Omanik laskis oma kasside pihta õhupüssist (9)
Jalgratturitel tuleb märgipostist mööda põigata (13)
Kihelkonna osavallakogu on mures ralli teede pärast (7)
Kommentaarid
Kool sai elektri ja vee tõttu vallalt märgukirju (12)
Saarlased „Südame sosinat” ei näe  (1)
Gripi vastu vaktsineerimisi rohkem kui mullu (5)
Ohvri tuttav: teipijad olid hoopis mulle võlgu (72)
Kuressaares käivad Kaitseliidu tagalakeskuse ehitustööd (3)
Saarte Koostöökogu kiitis heaks seitsme projekti rahastuse (2)
Parim rohi stressi ja pinge maandamiseks on… alkohol?! (1)
Politsei saab rulaparki jätkuvalt väljakutseid (9)
KTG soovib endale projektijuhti (7)
Aasta hoolekandjaks pürib viis kandidaati (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud