[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 16. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Maakond

Kohalikku toitu au sees pidaval üritusel jagati palju teadmisi (2.)
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 14. september 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tänases jätkuloos heidame pilgu töötubadesse.

Neid oli palju: juustu valmistamine – Kaisa ja Priit Tähe; pitsa küpsetamine – Emil Rutiku; kalasuitsutamise ja võrgupuhastamise erinevad meetmed – Aarne Juulik; Saaremaa maitsed – Popi ürditalu, Mari Kübarsepp; kohalik ja mahetoit lastele – Annika Vesteli Baby Cooli tooted; lambavilla õpituba – Egon ja Merike Sepp; puunikerdamine – Paul Tohv; kepphobuste valmistamine ja orienteerumine lastele – Monica Kallas; märgviltimine – Aili Peel; nimeline joogikõrs – Tiit Juulik; mesilasvahast toidusäilitamise rätikute tegemine – Maret Sikstus; traditsiooniline nahaparkimine – Made Uus ja Rein Sepp; kiviaia ladumine – Kaja Juulik; lambapügamine – Taavi Eigo.

Õpetaja Paul Tohv ja õpilane Arto Randel, kelle tooteks mini-lõikelaud, olid esimesed intervjueeritavad. „Mul üks mees just lõpetas meisterdamise, võin teha tema töö kujutava hindamise,” lausus õpetaja Paul ja pöördus õpilase poole. „Oled oma töö hästi sooritanud, sinu töö on korrektselt tehtud, puhas ja esteetilise väljanägemisega. Väga tubli!” Arto vastu: „Olen vana kooli mees, ehk ütleksid ka, millise hinde saan.” – „Viie,” vastas õpetaja.

Arto ema, Karalas keraamika alal tegutsev Sirje Kuuskmann ütles, et tema tegeleb siin ostlemisega ja heitis pilgu peale ka poja õpitoas nokitsemisele. Nägin ka, et kellelgi kasvab siin kreeka pähklipuu ja kuulsin, et neil on ka istikuid. Keegi Erichi-nimeline mees. See hakkas mind väga huvitama, mõtlen nüüd, et peaksin pähklipuule kasvamiseks koha leidma.”

Viikingitehnikas vaibakudumise õpituba haaras enda alla üsna lahmaka ala. Merike ja Egon Sepp töötoa juhtidena tegid ise ja õpilasena oli õhinal ametis Maria, kellega Egon oli aastaid tagasi Saaremaa villatööstuse rajamisega seotud reisil kohtunud Prantsusmaal toimunud sümpoosionil.

„Seal toimus suur üritustesari, mille üks organiseerija oli Maria,” rääkis Merike Sepp.

Jutuajamine Mariaga toimus Merikese tõlke vahendusel. Maria seotus Karalaga algas 2007. aastal, mil temast sai Karala suveelanik. Tema vanavanemad elasid Hülgeranna talus, ema on sündinud Atlas. Maria elab perega Londonis, aga suved veedab pere siin. Maria ema elab Rootsis, nemad on 1944. aasta paadipõgenikud. Ka Maria ema veedab suved oma sünnisaarel. Kui Eesti sai vabaks, said nad tagasi oma maad, kuhu rajasid suvekodu. Omandis on 50 hektarit maad, nii metsa kui mereäärt. Maid hooldavad talunike veised. Maria ütles, et siin on puhas ja vaikne, võrreldes Londoniga väga rahulik paik elamiseks.

„Maria töö on väga kunstipärane ja looduslik. Looduses ei ole ju ka ühtki korrapärast triipu, nagu minul on tehtud. Aga õpilased peavadki õpilastest paremini tegema,” tunnustas Merike oma õpilase tööd.

Egon pole ka juhendamisest ega kudumisest pääsenud. Ürituse korraldustoimkonnas kaasa löönud päevajuht Aivar Kallas tellis endale viikingiaegses tehnikas kootud salli just Egonilt. Raamil põimitud punase-mustakirju salli.

Popi talu perenaine Mari Kübarsepp, kuidas töötuba läks? „Tore oli, sai näha palju tuttavaid ja sõpru, aga ka müüa. Sai räägitud oma uutest toodetest – maitsetaimesegudest. Varem olen taimi müünud ainult teedena. Siin rääkisin, kuidas saab neid kasutada ka toitude tegemisel ja erinevate salatikastete ja lihatoitude juurde. See oli uus tahk minu tegemistest. Suuremalt tegelen paarikümne liigiga, korjan ka looduslikelt korjealadelt,” rääkis Mari.

„Olen töötoaga rahul. Osalejate arv ei olnud küll suur, neli Saaremaa härrat, kuid nad olid kõigest väga huvitatud. Kahe tunni asemel tegime kolm. Püüdsin neile kiirkorras selgitada, mida traditsiooniline nahaparkimine endast kujutab ja millised tööriistad on selleks tööks vaja soetada. Mulle jäi küll mulje, et nad tahavad parkimist kindlasti proovida. Kellel olid küülikud, kellel lambad, kellel isa jahimees. Õpituba läks asja ette, kvantiteedist olulisem on kvaliteet,” rääkis traditsioonilise nahaparkimise õpitoa juhendaja Made Uus.

„See on ju nii vajalik, et kohalikud saavad teadmisi ja oskusi juurde. Tore oli siin näha ka inimesi, kellele olin kunagi nahaparkimise koolitust teinud. Rein (Rein Sepp – toim) oskab mingit asja juba paremini kui mina, sest ta tegeleb parkimisega palju rohkem. Meil on omavahelised kontaktid olemas, ka siinsete villavabriku inimestega. Suhtlemine ja teadmiste jagamine on nii vajalik.”

„Mina olen Urmasel abiks lammast grillimas. Olen lambagrillimisel abiks olnud ka Kuressaares toimunud lossipäevadel, n-ö keskaja sündmuste keerises. Mul on Aivariga soojad suhted, oleme peretuttavad ja tema pool kümme aastat suvitanud, lambaid ajanud ja palju muud teinud,” tutvustas oma toimetamisi Kesk-Eesti mees Andres Toobal, kes oma Muhus tegutsevale äiapapale Urmas Mägile appi tõttas.

Pitsa küpsetamist puuküttega kiviahjus juhendas Emil Rutiku. ”Osales umbes 30 last. Mõnel lapsel oli sellest päris rõõm kohe, huvitav, miks laps kodus seda ei tee? Usun, et töötuba täitis oma eesmärgi, selles mõttes, et nii mõnigi laps lahkus siit teadmisega, et ta kodus midagigi teeb. See võib jääda tal ka alateadvusse, aga kui ta hakkab oma elu elama, loob ta selle võimaluse, et teha pitsat või midagi muud.

Miks mina selle üritusega igal aastal kaasas olen? Sest olen üha enam veendunud, et tervise ja õnneliku inimese üks komponentidest on söök. Eriti oluline on kvaliteetne toit kasvavale põlvkonnale. Kui me toidule tähelepanu ei pööra, siis ühel hetkel võib tervisest ilma jääda. Selle üritusega me räägime ja teadvustame ja püüame neid mõjutegureid siluda. Kohaliku toidu suurim pluss on usalduse võit. See tähendab, et teatakse, kes toodet kasvatab ja kuidas kasvatab, hulgilao toodangu puhul ei ole kelleltki küsida. Kohaliku toidu suurim eesmärk on, et see jätab inimesed alles, su ümber on elu, terved ja rõõmsad inimesed.”


*  *  *

Vestlus Karala küla tegusa eestvedaja Kaja Juulikuga

Kaja on selle vahva üritusega mitmeti seotud. Tema pere maadel see üritus toimub, mistõttu on ettevalmistustega rakkes olnud kogu ta pere. Kaja valmistas ette õnneloosi ja oli üks 25-st laadal pakkujast, kuid ka kiviaia ladumise õpitoa juhendaja.

Antud platsi pinda on hektar, lisaks paar hektarit mereäärset ala. „Omal ajal tegime selle ala sotsiaalmaaks, kus saab üritusi korraldad. Ehkki siin elektrit ei ole, kuna Eesti Energia siia ei ulatu. Majal on päikesepaneelid ja generaatorid,” rääkis Kaja Juulik.

Kui olin talle oma emotsioonid suurepärase koha eest välja öelnud, tänasin teda ka eksimatu kohalejõudmise eest. Tänu edastas Kaja aga Aivar Kallasele.

„Meil oli tööjaotus. Viidad, et inimesed oskaksid kohale sõita, tegi Aivar, see aitäh kuulub temale. Korralduslik töö oli siinse taluliidu ja Saare OTT teha. Mina olen siin väljas seltsimaja loterii ja tootelauaga ja mu korraldada oli ka kiviaia töötuba.

Nüüd ma kiviaia ladumisega enam ei tegele, minu eesmärk teha igale lapsele kilomeeter kiviaeda, kokku viis kilomeetrit, on täidetud. Nüüd tegeleb sellega pere noorim poeg Tiit.”

Kaja tutvustas ka Saksamaa eeskujul alguse saanud kotimüüki, millega teenitakse seltsimajale omatulu. „Ka siin on müügiks annetatud kotid. Üks siinne suveelanik rääkis, et Saksamaal on taolised kotimüügid väga populaarsed, temalt see ettepanek tuli ja ta hakkas ise ka kotte tooma. Arvan, et külaselts on saanud juba paarsada kotti, mida väikese tasu eest müüme. Annetatud kottide eest saadud raha läheb külaseltsi tegevusteks. Sama on loteriiga, inimeste poolt annetatud asjadega. Praegu on selline aeg, et külaseltsid, kes oskavad raha teenida, suudavad ellu jääda. See on praegu üks meie omatulu teenimise kohti.”


Täna loetuimad
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Väike on suur! (2)
Mihklilaat ootab kauplejaid
Saaremaa on parimate reisielamuste seas
Ultima Thulel startis rekordarv osalejaid
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema (1)
Löökpilliring kutsub tutvuma
Ultima Thule poodiumile mahtus ka saarlasi
JUHTKIRI - Tervis, tavad ja halb ilm
Saaremaa ajaloo seostest Taaniga
Tänak tahtis sõita, Yaris mitte (2)
Võrkpallikoondis alustas EM-i kehvasti
Nädala loetavuse top 5
Sügistorm tegi saarlaste elu ebamugavaks
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Õunakohvikud olid tormile vaatamata avatud
Väike on suur! (2)
Mihklilaat ootab kauplejaid
Kommentaarid
Tänak tahtis sõita, Yaris mitte (2)
Vastuoluline Elmar Ilp 100 (26)
Väike on suur! (2)
Maanteeamet avastas linnatänavatel puudusi (10)
Vald ei toeta lossi hoovi merepoolse tee remonti (2)
Muhus põrkasid kokku kaks autot (8)
Saaremaa Valsi ostu hädad löövad välja (6)
Mätja ja Tareste külade külalised nägid käkitegu (1)
Suurpõgenemise aastapäev paneb kirikukellad helisema (1)
Linnaarhitekt Lilian Hansari karma ja arm (14)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud