[x]Sulge
või

Logi sisse
Kontrollkood:
meiemaa.ee
Esmaspäev, 23. september 2019  |  Logi sisse
Otsing
Sisesta otsingusõna
Sisukord

Reklaam
Arhiiv
eelmine kuu
september 2019
järgmine kuu
E T K N R L P
      1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30




Maakond

Malbele Ellile passis ka Nõia-Ella roll
Autor: Vilma Rauniste
Laupäev, 24. august 2019.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Tänaseks, 24. augustiks on Elli Kirchi eluratas teinud 80 täispööret. Õnne ja head õlitust juubilari elurattale ka edaspidiseks! Tema elus on olnud kõike – õnne- ja rõõmupäevi, aga ka muret ja musta masendust, nii nagu igaühel.

Elli elutöö on seotud lastega, ta põhitöö on olnud lasteaiakasvataja, nüüdses mõistes õpetaja. Aga leiva lauale toonud töödest pisut hiljem, sest teda tundes arvan, et selle tragi naise elus on kõige südamelähedasem olnud kultuur. On siiani. Teda on köitnud selles valdkonnas kõik, ise on ta tegelenud laulmise, rahvatantsu ja näitlemisega. Seetõttu püüamegi esmalt kiirmaratonina läbida tema kultuurilise teekonna.

„Olen tõesti olnud kultuuriinimene. Mulle meeldib väga muusika, eriti kärtsmuusika. Mitte unine, unistada ma ei taha. Kärtsmuusika paneb elu käima, eriti lõõtsa- ja akordionimuusika. Läbi elu olen laulnud ja tantsinud. Rahvatantsuga alustasin juba algkoolipäevil Kaali koolis, hiljem veel aasta sealses rahvamajas,” oli Ellilt ilus meenutus alustuseks.

Seejärel tuli pere loomine. Elli abiellus noorelt, päev enne oma 19. sünnipäeva. Teadagi, et paljudeks aastateks tuli siis taidlusesse paus, sest lapsed tuli kaelakandvaks saada. Juhtus aga nii, et Elli jäi lastega üksi. Igal halval on aga ka mingi hea külg. Elli sukeldus siis uuesti taidlusse.

„Kui lastega üksi jäin, haarati mind siia ja sinna. Mul tuli hakata graafikut pidama, millal kuhu minna. Käisin Ätse kooris, Mariella ansamblis ja tantsurühmas, Lutheri kiriku naiskooris, näiteringis Kolmas Noorus. Olen mänginud kuues näidendis, näitlemine mulle väga meeldis. Käisime läbi pea kõik Saaremaa lavad. Kõik tükid olid huvitavad – „Kroonu onu” ja teised, pealkirjad hakkavad juba ära unuma. Õppisin veel punktmassaaži, seda õpetas Endel Loo, ja käisin soome keele kursusel. Oli väga kiire ja ilus aeg, jõudsin igale poole.”

Laul, tants ja kehastumine Nõia-Ellaks

See „muundumine” on seotud laulu- ja tantsuansambliga Mariella, mis alustas tegevust 1995. aastal. „Esimesena alustas tantsurühm, selle loomise taga olid Miralda Siim ja Helmi Vakkum. Kuressaares oli siis ainult üks tantsurühm – Eideratas, teisi vanemate inimeste rühmi ei olnud. Esimene juhendaja oli Astra Truumure, kes juhendas ka Eideratast. Aga ta ei jõudnud kahte rühma juhendada, kuid alguse ta pani. Esimene väljasõit oli meil Sõmera vanadekodusse. Teel sinna Astra küsis, et kas meie seas on ka lauljaid, et me küll tantsime, aga vanad tahavad vahelduseks ka laulu kuulata ja ise kaasa laulda.”

Mõeldigi hoobilt välja enda noorepõlvelaulud ja esinemine õnnestus. Paljud vanainimesed olid olnud väga rõõmsad, et said kaasa laulda. „Tagasiteel ütles Astra, et teie seas on nii palju lauluinimesi, miks ei võiks teha laulu- ja tantsuansambli. Nii hakkasid Miralda ja Helmi seda asja organiseerima. Miralda juures peatus suvel üks muusik Valgamaalt, Aare Kirsipuu, kes oli siin akordioniga ja tegi ka laule. Tema valiski välja ansambli koosseisu. Ansambli panime kokku minu kodus.”

Elli meenutas, et Aare õpetas ka omaloodud laule, üks neist oli „Seda maad ei anna me ära”, milles Miralda laulis salmi- ja Elli refrääniosad. Kahekesi lauldi ka Albert Uustundi „Igatsust”, nende hääled sobisid hästi kokku.

Ansambli juhendaja oli Kiira Aav, kes lastelastega seoses olnud väikese pausiga juhendas ansamblit lõpuni. „Tema ei tahtnud õpetada kahehäälseid laule, mida me soovisime, tema valis alati kolmehäälsed, vahel ka nelja häälerühma jaoks. Kiira tahtis rohkemat ja me olime selleks võimelised. Kiira oli väga hea ja tugev lauluõpetaja.”

Tantsurühma vanem Helmi Vakkum kutsus juhendajaks Bruno Soomi. „Soom oli küll paras intrigant, aga ta oli väga tugev tantsuõpetaja, kes tegi meile ka tantse ja viis rühma esinema Tallinna Linnahalli, Õllesummerile, Viljandisse. Käisime esinemas ka Soomes, Rootsis ja mujal. See oli ilus aeg, olime nooremad ja täis energiat, tahtsime käia ja esineda.”

Mariella 20-aastase eksistentsi esimese kümne teises pooles liitus tantsutrupiga ka allakirjutanu, saades tänase juubilari tantsupartneriks. Esinemistel pakuti tihti tantsimisele ja laulmisele lisaks ka naljatükke, näiteks „Seitse vanatüdrukut”, milles Elli oli kaardipanija Nõia-Ella. See roll istus talle näitlejatausta tõttu väga hästi. Vanatüdrukuid oli igat karva, lombakaid ja ülimalt peeni, mõned leidsid kosilase, mõned mitte. Selle tükiga sai esinetud ka maapiirkondades.

„Mäletan, et kui käisime sanatooriumis esinemas, kus olid ju enamasti soomlased, palusin Maria Peebul mulle õpetada, mida oleks vaja selle osa puhul rääkida. Kirjutasin üles ja õppisin selgeks. See läks hästi korda, soomlased jäid väga rahule. Teine tore etteaste oli moedemonstratsioon, mis võeti ka väga soojalt vastu.”

Mõned naised olid eriti agarad kostüüme õmblema, mida naljakamad need olid, seda kestvam aplaus saadi. Aga aastad möödusid, mitmed meie seast lahkusid, oli aeg lõpetada. Mariella lustlik lõpupidu toimus Veskis 21. novembril 2014, kus šõuelemendiks oli viimase tantsujuhendaja Virve Kaiste poolt memme-taadi tantsupäevaks loodud „Tüdrukud punase laterna tänavalt”. Julgematel oli seelik väga napp, et sukatrippe enam esile tuua. Selle tükiga olid mängus ka parukad. Elli seda tantsunumbrit kaasa ei teinud, temale tripid ei meeldinud.

Patt oleks märkimata jätta tantsutrupi pikaaegset juhendajat Maire Vatkot ja akordionisaatjat Meeli Reeki.

Elutöö lastega

„Minu elutöö on tehtud lastega. Alustasin sellega väga noorelt, kuna mu õde oli minust 17 aastat vanem ja mul tuli kõikidel suvedel ta laste järele vaadata. Vahel olin väga nördinud, sest olin kõik toad puhastanud ja kraaminud, kui näen, et jälle veavad poisid väikest tüdrukut käruga. Ütlesin küll, et ma ei taha neid siia sodima, aga ema: sa pead ikka vaatama, teised peavad ju tööl käima. Nii see lastega toimetamine mul algas, olles ise veel lapseeas.”

Kui Elli linnas meditsiiniõdede kursusel ametit õppima asus, oli ta päeval lastehoidja, hoolitseda tuli kahe võõra lapse eest. Õhtud kulusid kooliskäimisele ja õppimisele. Seejärel tuli pere loomine ja oma lapsed. „Esimene laps suri. Mul on kaks poega. Lasteaiakohti oli siis väga vähe. Lapse lasteaeda saamiseks tegin Maagi aia lasteaia ehitusel töötunde. Igaühel tuli teha 25 tundi. Kuna ootasin siis järgmist last, oli mul aega ja tegin töötunde topelt. Kui hakati lapsi vastu võtma, minu poega nimekirjas polnudki. Õnneks oli see eksitus ja lahenes.”

Kuid mingi aja pärast oli Ellil vaja teine võsuke lasteaeda saada. Olukord lahenes siis vene lasteaias sõimerühma avamisega, kuhu vajati tööle medõe haridusega inimest. „Nii sain tööle vene lasteaeda ja poeg lasteaiakoha. Algul mõtlesin, et olen seal tööl, kuni ta kooli läheb, kuid mulle hakkas seal väga meeldima.

Meil oli töötajaid vahel isegi seitsmest-kaheksast rahvusest. Sõjaväelasi komandeeriti ju kogu aeg, töötajad vahetusid tihti, mistõttu olin lasteaias põhikasvataja. Õppisin seal ka vene keele selgeks, lastele tuleb keeli õigesti õpetada.”

Ellile meeldis seal nii väga, et ta jätkas lasteaednikuna pensionini välja ja aasta ülegi, ehkki maja olmetingimused olid viletsad. „Vett sees ei olnud, see tuli tuua kaugemalt, naabri õuest. Meil oli neli rühma. Toidunõude pesuks oli suur, 40-liitrine paak. Vesi tuli gaasipliidil soojaks ajada, nõud pesta ning ruumid koristada. Neli söögitädi tegid seda graafiku alusel.

Vee sissetoomiseni tuli leppida ka kuivkäimlaga. Mõelge, kui väike laps pärast magamist läbi jaheda koridori kempsu läheb, tuleb ju midagi talle selga-jalga panna. Selles osas ma patustasin kõvasti – tõin lapse poti tuppa ja viisin siis kohe välja. Muidugi sain riielda. Ütlesin, et mina lapsi ei külmeta, lapsel võib piss enne püksi tulla, kui väljakäiku jõuab.

Meil oli ahiküte, majas oli 11 ahju, osa teisel korrusel. Puud tuli tubadesse vedada. Korraldus oli selline, et lapsevanemad pidid puud sisse tooma, graafik oli seinal. Lasteaia poolt olid puhvaikad, taskulambid ja kärud. Kütja küttis.”

Siinkohal veel üks tore meenutus sellest, et kui last käis alati toomas-viimas ema, aga ükskord tulnud lapsele järele isa. „Tuli suur mees, läksin talle ütlema, et teil on täna puudetoomiskord. Algul ei saanud ta aru, mida talt soovitakse, siis lõi aga käed puusa ja ütles (tõlgituna): ah, et mina, nõukogude ohvitser, pean siis teile siin puid vedama. Ütlesin talle, ka vene keeles, et ohvitseri tütar peab homme olema siis külmas ruumis. Ise aga mõtlesin, et olen ennegi puid sisse vedanud, teen seda ka sel korral. Kõik olid juba läinud ja sättisin end puid sisse tooma, kui kuulen, et keegi tuleb. Tuli sõdur ja küsis, kas sellenimeline laps käib siin ja et major saatis teda puid tooma. Mees pani puhvaika selga ja mina läksin talle tuld näitama. Selgus, et sõdur oli meie naaber, lätlane.”

Pajatusi vana, ent armsaks saanud lasteaia elust jätkus Ellil veel ja veel, aga leheruum teeb oma korrektiivid. Siinjuures veel vaid niipalju, et kui Smuuli tänavale ehitati uus lasteaed, viidi vene lasteaia pere sinna ja Elli jätkas lasteaedniku tööd eestikeelse rühmaga. Kokku tuli tal lasteaia-aastaid 32. Pärast seda töötas ta pensiajast 21 aastat veel tarbijate ühistu hoovitöölisena.

Elli on ka mitmekülgne käsitöötegija (tikkimine, kudumine, heegeldamine) ja lillekasvatuse fanaatik. Uhke võib ta olla ka oma kahe pojapere üle, nimelt on Ellil kuus lapselast ja kaheksa lapselapselast.

Imetlusväärne, kas pole? Ilmselt tänu laulule, tantsule ja lustlikule meelele on ta seda kõike suutnud. Soovime talle, et see saare naise visadus, jonn ja rõõmus meel ikka kestaks!


Täna loetuimad
Kohalike pealehakkamine päädis korras teega (2)
Kultuur on kogukonna enda teha (4)
Saaremaal autovabadust ei tähistatud (13)
Vald on valmis Maasilinnale õla alla panema
Avati uudne lutserniekstrakti tehas
Ametikooli restoranis tuleb metsaandide nädal
Kuressaare tuletõrje argi- ja pidupäev (1)
Loode tammikus toimus Liikudes Tervemaks sügisjooks
Sada aastat mõisaaja lõpust (1)
Janar Mai võttis seeria üldvõidu
JUHTKIRI - Kui ise ei tee, jääb tegemata
Maailma koristas ligi veerandsada tuhat eestlast (1)
Viikingid said eile kauaoodatud võidu
Võrkpallikoondis jäi EM-il võiduta
Nädala loetavuse top 5
Kohalike pealehakkamine päädis korras teega (2)
Kultuur on kogukonna enda teha (4)
Saaremaal autovabadust ei tähistatud (13)
Vald on valmis Maasilinnale õla alla panema
Avati uudne lutserniekstrakti tehas
Kommentaarid
Saaremaal autovabadust ei tähistatud (13)
Kultuur on kogukonna enda teha (4)
Kuressaare tuletõrje argi- ja pidupäev (1)
Külaselts soovib Paatsa-Tuiu tee mustkatte alla viimist (4)
Kohalike pealehakkamine päädis korras teega (2)
Sada aastat mõisaaja lõpust (1)
Maailma koristas ligi veerandsada tuhat eestlast (1)
Valjala lasteaed vajab lisarühma jaoks üle 9000 euro (1)
Kas on kohane võrrelda võrreldamatut? (6)
Mustlased panid memme säästud tuuri (6)
Kasulikud viited
praamid.ee
Hiiu Leht
Saare Maavalitsus
Kuressaare linn
www.saaremaa.ee
e-riik
Ilm Kuressaares
Kuressaare Sõnumid
Ruhnlase blogi
Eesti Ajalehtede Liit
Saada vihje või teade
Tekst:
See on vajalik selleks, et veebirobotid ei saaks selle vormi kaudu meile automaatselt rämpsposti saata.
Sisesta sümbolid, mida pildil näed:
Sinu e-post (ei ole kohustuslik):
Meie Maa usaldab oma lugejaid ja ootab kõigilt vihjeid või teateid huvipakkuvate või murettekitavate sündmuste või teemade kohta. Saada vihje või teade siit ja võib-olla just Sinu info põhjal ilmub peatselt lugu Meie Maas. Vihje või teate saatja võib jääda anonüümseks.
Copyright © Saaremaa Raadio OÜ, 2019. Kõik õigused kaitstud